Dünaamika, Kinemaatika (0)

I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised.
1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes.
2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest
( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele).
3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori.
4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis ) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg).
5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha.
6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu)
7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.
8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib.
9. Keha kiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus.
Näiteks, kui v=50m/s, siis läbib keha igas sekundis teepikkuse 50m (kui liikumine oli ühlane) või keskmiselt 50m (kui liikumine oli ebaühtlane ).
10. Keskmine kiirus näitab, millise teepikkuse