Need on ebasoovitavad. Kui jääb kõrvaloleva jala sõrgatsist madalamale, see ei ole ka hea. Samm peab olema avar, Traav peab olema hoogne, siis on tegemist ilusa liikumisega. Rabamise puhul hobune tagakapjadega astub vastu esimesi kapjasi, siis pannakse kaitsed esikapjadele. Kui hobune puudutab ühe kabjaga teist, siis tema riivleb. Veojõud, tehtud töö, võimsus. VEOJÕUD Jõud, millega hobune mõjutab veokit. Jagatakse kolmeks: tegelik, maksimaalne Tegelik veojõud on jõud mida mõõdetakse veo takistusega, eeldusel, et veojõud on võrdne haagise takistusega. Mõõdetakse dünamomeetriga. Mõõdetakse jõukilogrammiga kG. Normaalne veojõud on selline kus hobune kasutab kõiki jõuresursse enda võimeid üle pingutamata. Normaalne= optimaalne veojõud. Maksimaalne on siis kui vanker jääb kinni porisse, kohalt võtmine, mäest alla sõitmine. Mida madalam ja pikem on hobune, seda tugeva on veojõud
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
............................................. 10 2.KOKKOVÕTE............................................................................................... 12 3.KASUTATUD MATERJAL............................................................................... 13 SISSEJUHATUS Töö teemaks oli „ õhusõidukitele mõjuvad jõud“. Käesolevas referaadis toon välja jõud, mis mõjuvad õhusõidukitele, näiteks tuulelohele, lennukile jne. Nendeks jõududeks on tõstejõud, frontaaltakistus, veojõud, hõõrdejõud, inertsjõud, tsentrifugaaljõud ja takistusjõud. Esimeses peatükkis on välja toodud kõik jõud ja lühike ülevaade nendest jõududest. Töös on kasutatud erinevaid pildimaterjale, misteevad teksti mõistmise lihtsamaks. Kasutasin töö valmimiseks erinevaid interneti allikaid ja teemakohast raamatut. Töö eesmärgiks on informeerida inimesi jõududest, mis mõjuvad õhusõidukitele. 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE 1.1. TÕSTEJÕUD
tõugudega. Teised, eeskätt talupojad, tõestasid katsete ja näidete varal, et eesti kohalikud hobused on vähenõudlikud, tugevad ja vastupidavad ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. Plaanitud katsed parandada eesti hobust soome, araabia ning hiljem ardenni ja norra hobuse abil ei andnud puhasaretusest paremaid tulemusi. Hobuste veojõu üle otsustati vaid välimuse, st. suuruse järgi, ja ei osatud arvatagi, et ka väikesel hobusel võib olla imestamisväärselt suur veojõud. Tori Hobusekasvanduse II perioodil (1880...1908) mindi Toris sõjaväe tellimuse kohaselt üle ratsahobuste aretamisele, kelle eest tsaarivalitsus maksis kõrget hinda. Kohalikke märasid paaritati orlovi traavli, anglo-araabia, täisverelise ratsahobuse, idapreisi jt. täkkudega, kes paraku ei muutnud kohalikku hobust sobivaks põllutööhobuseks. Sangaste krahv Fr. G. M. v. Berg hakkas kasutama Poolast ostetud norfolk-roadsteri
sääreks b) kannaliigesest allapoole. pöid c) kui suur on märgis/laik- laik on üle 10 cm d) harilik lauk on: 3 sõrme e) võik,kõrb 9. a) 3,5 aasatselt 10. a) sammu pikkust mõõdetake ühe esijala teineteisele järgneva (maha asteni)kabjajäle vahekaugus. Mõõdetakse. b) sammu pikkus on olulisem c) ingl. Täisv. Ratsahobuse galopisamm.. 6m ja sagedus.. 130-145 korda mind d) kõige aeglasem traav on sörkimine e) põllumajan. Hob. Parim liikumisviis on traav 11. a) veojõud jaguneb: tegelik, normaalne, maksimaalne b) dünamomeetriga, ühik kG/m c)aboluutne veojõud on suurem raskematel hobustel d) normaalne veojõud kergematel hobustel e) võimsusühik hj= 75kG/m, ehk 735, 499W 12. tüüpide järgi: Soo Tõutüübi Liinitüüp Perekonnatüüp Kasvanduse tüüp b) 3 klassikalist printsiipi on zooloogiline ökoloogiline zootehniline c) B. Frank jagas: idamaised- araabia täisvereline läänemaised- ardenn d) Ewart jagas:
B lindi laius m, (B = 2 m); tk lindi ühe kihi, laiusega 1 m, tõmbetugevus N/m, (tk = 115·103 N/m [1, lk. 76]); Smax lindi maksimaalne tõmbejõud, mis on võrdne vedavale trumlile pealejooksva lindiharu tõmbejõuga N; [K] lubatud varutegur ([K] = 9 [1, lk. 76]). Lindi maksimaalne tõmbejõud Smax on arvutatud järgmise valemiga (2.4) P e./ S&'( = ./ ,(2.4) e -1 kus P lindi veojõud N; e naturaallogaritmide alus; haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]); f hõõrdetegur lindi ja trumli materjalide paarile (f = 0,2 [1, lk. 74, tabel 81]); e./ = 1,87 [1, lk. 74, tabel 81]. Lindi veojõud P on arvutatud alloleva valemiga (2.5) Q H Q P = 1w 3 + q67 cos + H= m> m? m@ mA = 3,6 v sin 3,6 v 600 5 600
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime.
1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus
Sidur (hüdrotrafo). Siduri peasilinder Siduri Keskmeprofiil: 21,8x24,2-23N 5 Siduri ajam. 4MOTION ajami südameks on mitmekettaline õlivannis töötav sidur, kus siduri surve reguleerimine sõltub tagaratastele kanduvast pöördemomendist. Siduri abil saab pöördemomenti reguleerida nullist kuni täieliku ülekandeni, mil veojõud jagatakse võrdselt esi- ja tagarataste vahel. Sõltuvalt hõõrdetegurist on võimalik viia veojõud 100% tagateljele. 6 Käigukast Käigukast: manuaal Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag Käikude arv: 6 Ülekandearvud : 1 2 3 4 5 6 R
tagakardaan peavad pöörlema sama kiirusega. Kuna mõlemad tagarattad haarduvad korralikult, veavad nad autot edasi. Keskdiferentsiaali ei tohi lukustada kõval, hea haardumisega pinnasel, kuna pööramisel tekkiv vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet. Mis juhtub kui haardumise kaotab nii esi- kui tagaratas? Oleme olukorras, kus üks esi- ja üks tagaratas on haardumise kaotanud (näiteks diagonaalis kraavi ületades või üks külg kraavis). Veojõud kandub läbi kardaanide ja diferentsiaalide ratasteni, aga kuna vähemalt üks ratas käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui tagateljel puudub ühel rattal haardumine. esi- ja tagadiferentsiaali lukkud Nad toimivad samal põhimõttel kui keskdiferentsiaali lukustamine ja tagavad, et sama telje mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju.
*1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiirendusega 40m/s2, kui suure jõuga rõhub sel ajal kosmonaut kabiini põrandale kui tema mass on 70kg? Antud: a=40m/s2, m=70kg, g=10m/s2. Leida: P=? Lahendus: P=m(g+a) P= 70(10+40)= 70 * 50 = 3500N *2)Auto veojõud: Jõud, millega liigutatakse autot. F = ma + Fh ( F = ma + [müü(m)] mg ) . Näide: Toyota Corolla mass on 1,3 tonni ja ta saavutab kiiruse 100km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Leida veojõud, kui auto sõidab kruusateel kus hõõrdetegur on 0.03 . Antud: m=1,3t = 1300kg, V=100km/h = 27,7 m/s (100*1000/3600), t= 12,3s, [müü(m)] = 0.03 . Leida: F=? Lahendus: F=ma+Fh F=ma+[müü]mg F=m(a+[müü]g) a= V/t = 27,7/12,3 = 2,2m/s2 F= 1300(2,2+0.03*10)= 3250N
TÖÖ, VÕIMSUS JA ENERGIA KOKKUVÕTLIK KORDAMINE Kuid füüsika Täna ei seisukohast tegin ma ära suure Mis on teinud sa ühtegi töö! siis töö? tööd Raskusjõud, mootorite veojõud, gaaside plahvatusel tekkiv veo 𝑣 ⃗ rõhumisjõud suurendavad keha kiirust. raskus 𝑣 ⃗ rõhumis 𝑣 ⃗ 𝒗 ⃗ ⃗ 𝑭 𝒗 ⃗ ⃗ 𝑭 MEHAANILINE TÖÖ
Tagurpidikäigu korral: 3,444 x 3,70 = 12,743 7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5. Esiveolise jõuülekande skeem [7] Plussid (tagaveolise ees): seisab paremini teel; lihtsam on vedada, kui lükata; lihtsama ehitusega. Külgjõu ülekandmine esisillal on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud. Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus. [8] Miinused: kiirendades liigub kaalujaotus taha otsa ning väheneb haarduvus vedavate ratastel, libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes.
· Samm pace · Galopp gallop ehk küliskäik. Täisverelistel ratsahobustel on sammu pikkus 5,5-7m, sammu sagedus 130-145 ning liikumis kiirus 40-60km/h. · Küliskäik (telderid) telger. aga enamus hobuseid ei ole küliskäijad ja neile tuleb seda õpetada. Jalad viiakse edasi ühelt poolt korraga. Ehk siis vastupidiselt traavile. See on natuke kiirem kui traav. Veojõud on aga väiksem. · Hüpe - 2. kunstlikud allüürid need mida just peab õpetama · Piruett · Grupaab · Passaaz Allüüridel on omad sammu pikkused ja sammu sagedused. Sammu pikkuse puhul on tegemist ühes mõistes lihtsalt ühe sammu pikkusega ja teises tähenduses ükskõik millise sammu pikkus. Sammu pikkus seda mõõdetakse ühe eesjala teine-teisele järgneva kabjajälje vahekaugus. Keskmine
kaeveraadius). 8. EM tehnilise iseloomustamise kompleksmõisted. 1) manööverdusvõime – masina omadus töötada kitsastes tingimustes ja ringipöörata kohapeal. Sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest 9. Masina läbivus ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel
Marko Kuldsaar KAT 31/41 1. MASINAELEMENDID TÖÖ 1. Lähteandmed Lindi veojõud: F=3kN Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin)
JÕUÜLEKANNE Arvestustöö NR. 3 1. Millistel juhtudel (üldiselt, mitte ainult sõidukitel) kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kardaanülekannet kasutatakse siis, kui on vaja jõumoment kanda üle natukene pikema distantsi. Näiteks tagasillaveoga autodel asub mootor koos käigukastiga ees, ning, et taha sillale kanda üle jõumoment, on paigaldatud autole kardaanülekanne. 2. Miks kasutatakse kardaanvõllil võlli pikkuse muutmiseks nuutliigendit ? Kuna vedava silla ülesse-alla liikumine toimub sirgjooneliselt, aga kardaani peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4....
Sammu pikkust mõõdetakse ühe eesjala teineteisele järgneva kabjajälje vahekaugusega. b) Sammu / sagedus, pikkus / on tähtsam c) inglise täisverelise ratsahobuse galopisamm on 6-7m ja sagedus 130-145sammu/minutis d)kõige aeglasemat traavi nim sörkimiseks e) põllumajandushobuse parim liikumisviis on / galopp, traav / 11) a)Veojõud jaguneb: 1) tegelik 2) normaalne 3) maksimaalne b) veojõudu mõõdetakse .... Ühik kG c) absoluutne veojõud on suurem / kergematel, raskematel / hobustel d) normaalse veojõu (Wüsti valemi põhjal) järgi on kasulikumad / kergemad, raskemad / hobused e) võimsusühik (hp) = 75 kG m/s ehk 736 W 12) a) Kuidas võiks hobuseid jagada tüüpideks selles sõna lihtsamas mõttes 1) tõutüüp 2) tõusisene tüüp 3) liinitüüp 4) perekonnatüüp 5) kasvanduse tüüp b) hobuse tüpiseerimise 3 klassikalist printsiipi on: 1) zooloogiline printsiip 2) ökoloogiline printsiip
Asünkroonmootor Kommutaatormootor: töökindlus väike, kuluvad harjad; hind kallis; pöörlemissagedus lihtne Ehk kõnekeeles tööstusvoolumootor. Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne. kasvades veojõud väheneb Ehitus ja tööpõhimõte (elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel) Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab Laetud osakese võnkumine tekitab selle läheduses muutuva elektrivälja, see indutseerib muutuva
Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb. Veojõudu suurendatakse käigukasti abil, mis koosneb võllidest ja mitmesuguse läbimõõduga hammasrataste komplektist. Kui on hambumises kaks hammasratast, milledest väiksem- vedav- paneb pöörlema suuremat- veetavat- hammasratast, siis on veetava hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused
petrooleumiauruga? Kõnealuse idee autorile jäi tavalisest ventilaatorist igatahes väheks. Nii ta otsustaski ülituleohtlikest petrooleumiaurudest vabaneda, põletades neid turboreaktiivmootoris. Pulsatsioonreaktiivmootoriga kartauto Reaktiivmootoriga kartauto ehitajaks oli Bruce Simpson. Ta kasutas tavalist pulsatsioonreaktiivmootorit, mille kütuseks oli vedel propaan. Kardi veojõud oli ühe mootoriga 222 N ja kahe mootoriga 444 N. Tulemuseks oli sõit kiirusega 91 km/h, mis on (arvestades kardi ehitust ja konstruktsioone) vägagi hea tulemus. Reaktiivmootoreid on kasutatud ka autodel, mootorratastel, jalgratastel, purilennukitel, rongidel ja laevadel. KOKKUVÕTE Reaktiivmootoreid on palju erinevaid liike. Neid kõiki ühendab suurepärane oskus rakendada termodünaamikat, molekulaarkineetikat ja muidugi Newtoni 3
Mootori pöörlemissageduse vähendamine veoratastel Sele 3. Jõuülekande skeem [4] 1. Mootor 2. Sidur 3. Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]: Külgjõu ülekandumine esisilla on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud, Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus, Ratastele mõjuvad muutuvad jõud mõjutavad rooliseadme tööd. Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi. 3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda
(N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s (S pindala; s teepikkus; vahepeal h = s) kasutegur = kasulik töö / kogutöö Hõõrdejõud = veojõud Ep potentsiaalne energia; ühikuks on dzaul (J) Ep = mgh Ek kineetiline energia; ühikuks on dzaul (J) Ek = mv² / 2 E = E p + Ek Ep = Ek (energia jäävuse seadus) N võimsus; ühikuks on vatt (W) N = A / t (1J / 1s) (t aeg) F1 · l1 = F2 · l2 (l on jõuõlg ehk kangi pikkus jõu rakenduspunktist) Sagedus = 1 / võnkeperiood; ühikuks on herts (Hz) =1/T q elektrilaeng; ühikuks on kulon (C)
Tartu Kutsehariduskeskus Kuidas töötab alalisvoolu mootor? Autor: nimi kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Alalisvoolumootori põhimõte ................................................................................................ 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? ......................................................................................... 3 Kokkuvõte...................................................................................................................................4 1. Alalisvoolumootori põhimõte Alalisvoolu (ehk DC) mootor on...
Selle muutumist ajas näitab kiirus v = x/t = s/t Selle muutumist ajas näitab voolutugevus I = q/t = q/t Kui laengu analoogiks on voolava vedeliku mass, siis massi kiirus vm = m/t = S v = S x/t ( ja S taanduvad) Hetkkiirus v(t) = dx/dt Voolutugevuse hetkväärtus i(t) = dq/dt Auto ühtlasel liikumisel (v = const) võrdub veojõud takistusjõuga: Alalisvoolu korral (I = const) võrdub elektrijõud takistusjõuga: Fv = Ft = b v (b auto liikumise takistustegur) Fe = Ft = b v (b laengukandja liikumise takistustegur) 1 v=Fe
treeningut-> külmetamise oht 5,23 traav (mJ seeduvat energiat) 10,05 gaopp 16,33 töö kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas keskmine 7-12,8 N/m päevas raske 12,9-22,1 AJALUGU Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,. Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik, hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ, Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt.
Kas joonisel kujutatud olukord suurendab või vähendab hõõrdumist keskkonnas? 4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad noolega ja noolte värvid vastavad loetelus olevate liikidega. Noole saad: Insert, Shapes. Noole värvi saad valida klõpsates noolele ja valides Format, Shape Outlift. Olemasolev nool näitab auto liikumise suunda. 8p Kui kuul on paigal, siis talle mõjuvad jõud on vastassuunalised ja võrdse suurusega. Jõudude sümbolite abil kirjutatakse see järgmiselt: Fe = Fr 7. Kui suur raskusjõud mõjub 55000g õpilasele Maal? 5p Andmed ja teisendus Lahendus: valem ja tehe
127. Posture - Seisukohta võtma 128. Juncture - Pöördepunkt 129. Inherently - Loomupäraselt 130. Inherent weakness - Puudus 131. Proffer - Pakkumine, Ettepanek 132. Mollifying - Rahustav, lepitav 133. Extortion - Väljapressimine 134. Retrospect - Tagasivaade 135. Compliance - Järgimine 136. Garner - Varuma, koguma 137. Merchandise - Kaup 138. Emanate - Lähtuma 139. Dispute - Vaidlus, vaidlema 140. Apparel - Rõivad 141. Mitigate - Leevendama 142. Omnifarious - Mitmesugune 143. Traction - Veojõud 144. Obstacle - Tõke 145. Hinder - Takistama 146. Cluttered - Segipaisatud 147. Sway - Kallutama 148. Convey - Edasi toimetama 149. Hence - Nüüdsest, seega 150. Gauge - Hindama, mõõtma
väliskeskkonnatingimustest. Selektsiooni kasutamisel saab suuresti muuta kanade muna toodangut ja munajõudlust. 5 1.5Veojõudlus Tööloomade jõudlus avaldub nende veo-ja kandevõimes ning tehtud kasulikus töös. Tööloomad on hobune, eesel, muul, ja kaamel, mõnikord ka härg. Euroopas hinnatakse veojõudu peamiselt hobustel. Veojõuks nimetatakse jõudu, mida loom peab rakendama veetava objekti liigutamiseks. Veojõud oleneb kõige rohkem hobuste kehamassist, kuid on tingitud ka suurusest, lineaarsetest mõõtmetest, konstitutsiooni iseärasustest, närvisüsteemist ja vereringeorganitest. Samas kõigub veojõud tõu ja isegi ühe isendi piires palju. Normaalne veojõud on 13-15% isendi kehamassist ja maksimaalne 70-80% kehamassist, kuid võib ületada ka 100% .Kehamass on suuresti sõltuv kasvatamise tingimustest, kuid sellele aitavad kaasa päritavad eeldused. Põhilisteks vigadeks on
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase ...
133. Extortion Väljapressimine 134. Retrospect Tagasivaade 135. Compliance Järgimine 136. Garner Varuma, koguma 137. Merchandise Kaup 138. Emanate Lähtuma 139. Dispute Vaidlus, vaidlema 140. Apparel Rõivad 141. Mitigate Leevendama 142. Omnifarious Mitmesugune 143. Traction Veojõud 144. Obstacle Tõke 145. Hinder Takistama 146. Cluttered Segipaisatud 147. Sway Kallutama 148. Convey Edasi toimetama 149. Hence Nüüdsest, seega 150. Gauge Hindama, mõõtma
RA = 20m, vA= 10 m/s, RB= 10 m, vB= 5 m/s Elastsusjõud : Elastsusjõud, Hooke`i seadus, vedru jäikus, elastsusjõu suund Hõõrdejõud: hõõrdejõu valem, hõõrdejõu suund, hõõrdetegur , seisuhj., liugehj., vedeliku ja õhutakistusjõud ( ved, üleslükkejõud) Ülesanne : Kui suure jõuga tuleb kelku jääl horisontaalsihis tõmmata, et seda paigalt liikuma panna? (m = 80 kg, maksimaalne seisuhõõrdetegur on 0,03, liugehõõrdetegur 0,01). Kui suur on veojõud kelgu ühtlas eliikumise korral? Impulss : impulsi mõiste, ühik , millest sõltub , impulsi muut, imp. jäävuse seadus . Ülesanne Kaks mitteelastset keha massidega 2 kg ja 6 kg liiguvad teineteisele vastu kumbki kiirusega 2 m/s. Kui suure kiirusega ja millises suunas hakkavad need kehad liikuma pärast põrget? TÖÖ JA ENERGIA Mehaaniline töö : töö valem, ühikud , positiivne ja negatiivne töö , raskusjõu töö , elastsusjõu töö, kasutegur.
Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto sõdab kurvi, jääb sisemine ratas aeglasemaks ning sateliidid hakkavad oma telje ümber pöörlema,sundides välimist ratast kiiremini pöörlema, mölemale rattale rakendatav veojõud jääb samaks. KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu. Automootori pöördemoment on väikestel pöörlemissagedustel väike, seejärel väntvõlli pöörlemissageduse suurenemisel pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel
Võimsuse definitsioonist (5.19) saab alternatiivse valemi töö arvutamiseks, kui on teada seadme võimsuse sõltuvus ajast: A = N (t )dt . (5.20) Fv Võimsuse sõltuvus kiirusest. Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v dt dt .
Jõud, impulss ja energia KT 1. VARIANT 1. Kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus Kineetiline energia on keha liikumise energia. Ek=mv2/2 (m mass, v kiirus ja J) Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal tänu tema asukohale (kõrgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h kõrgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt üles muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks. Õhutakistust mitte arvestades võrdub palli Ep algse Ek-ga kõige kõrgemas kohas maapinnast. Energia jäävuse seadus Energia on jääv. Ta ei kao kuhugi, ega teki niisama, vaid muundub ühest liigist teise. 2. Jõumoment, jõuõlg Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. M = F*l (M jõumoment [N*m], F jõud [N], l jõuõlg [m] ) Jõuõlg - jõu ...
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali ...
Jõud 10.02.14 Jõuga seotud valemid Jõudu tähistatakse tähega F Raskusjõud (N) F = mg (1) Kaal (N) P = mg (2) m - keha mass (kg) g - keha raskuskiirendus 9,83 (m/s2) Mehaaniline töö (J) A = Fs (3) s - teepikkus Rõhk (Pa) S - keha pindala (m2) Archimedese ehk üleslükkejõud (N) Fü = gV (5) V - keha ruumala (m3) - keha erikaal e. tihedus (kg/m3) 10.02.14 Jõud on tõuge või tõmme, mis põhjustab objekti liikumise kiirendamist, aeglustamist, või objekti kuju muutumist. Jõud võivad töötada samas suunas või teineteise vastu. Pinge venitatud kummipaelas, raskusjõu mõju vihmapiisale ja reaktiivlennuki veojõud on kõik näited jõudude kohta. Jõud on mõju, mis võib panna objekti liikumist alustama, seda aeglustama, suunda muutma või siis objekti kuju muutma. ...
välised koormused. Jagunevad pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus ja tööpüsivus. 28-Millised parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet? Manööverdusvõime sõltub masina gabariitmõõtudest, pöörderaadiusest, masina liikumise koridori gabariitmõõtudest, raami tüübist ning rataste juhitavusest. 29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? Käiguosa veojõud Käiguosa haardejõud toetuspinnaga Erisurve toetuspinnale Kliirens masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast. Peale- ja mahasõidunurk Piki- ja põikiläbivusraadius 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Pikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse tõusunurgaga Põikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks?
+kergem remontida ja hooldada +lihtsam ja odavam -võimalik ülekoormata mootor mittesujuva käiguvahetusega -raskused optimaalse juhtimise variandi valikuks -juht peab käiguvahetuseks kasutama sidurit 2. KÄIGUKASTI PÕHIOSAD Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb. Veojõudu suurendatakse käigukasti abil, mis koosneb võllidest ja mitmesuguse läbimõõduga hammasrataste komplektist. Kui on hambumises kaks hammasratast, milledest väiksem- vedav- paneb pöörlema suuremat- veetavat- hammasratast, siis on veetava hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks
Liugklotsid lükkavad omakorda blokeerrõnga vastu lülitatava hammasratta koonuspinda ning nende pindade vahel tekkiva hõõrdumise tagajärjel võrdsustub muhvi ja hammasratta ringkiirus. 2.3 Manuaalkäigukast 2.3.1 Käigukasti põhiosad- Käigukasti ülesandeks on muuta vedavate rataste veojõudu, võimaldada liikumist tagurpidi ja lahutada mootorit jõuülekandest. Kui auto vedavate rataste pöörete arv väntvõlli pöörete arvu suhtes väheneb, siis vedavate rataste veojõud suureneb. Veojõudu suurendatakse käigukasti abil, mis koosneb võllidest ja mitmesuguse läbimõõduga hammasrataste komplektist. Kui on hambumises kaks hammasratast, milledest väiksem- vedav- paneb pöörlema suuremat- veetavat- hammasratast, siis on veetava hammasratta veojõud nii mitu korda suurem, kui mitu korda vedava hammasratta hammaste arv on väiksem veetava hammasratta hammaste arvust. Veetava hammasratta ja vedava hammasratta hammaste arvude suhet nimetatakse ülekandearvuks
Mudeli A ja Mudeli B tootmine lõpetati küll 1905 aastal, kuid nende mõlemate tootmist alusati u 20aasta pärast uuesti. Need hilisemad masinad olid juba märkimisväärselt edasi arenenud tänapäevaste kasutusel olevate autode suunas. Kui lõpetati Mudeli B tootmine, hakati järgmisi mudeleid nimetama numbritega, näiteks Ford 18, Ford 74, Ford Mudel 78 jne. Need autod ei erinenud üksteised väga palju, muutusid sillakõrgused, vedavad sillad, veojõud, auto raskus ja muud sellised asjad, mida peetakse erinevate mudelite juures väga tähtsaks. Samuti oli mudelitele nime andmise juures oluline, kas auto oli metallist või puust detailidega, mida tol ajal tuli tihti ette. ESIMESED TUNTUMAD mudelid tulevad Fordilt alates 1940ndatest, kui hakati tootma ühte ka minu Fordi lemmikutest- Taunust. Taunuse eelkäijaks oli Ford Eifel ning järeltulijaks Ford Sierra ja Granada, aastal 1982 kui Taunuste tootmine lõpetati
k – keha jäikus, [1 N/m] Jäikus sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust. VI RESULTANTJÕUD Jõudu, mille mõju kehale on samasugune, kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mite jõu mõju kokku, nim resultantjõuks. Nt 1 Rullusisutajale mõjub veerehõõrdejõud ja õhu takistusjõud, need liidetakse resultantjõu saamiseks. Nt 2 Paigalseisvat autot tõmmatakse trossi abil liikuma. Takistav jõud on 200 N ja veojõud 700 N. Resultantjõud on sel juhul 500 N. Liikumist takistav jõud vähendab veojõu mõju. Kui kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, siis resultantjõud on null ja keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või püsib paigal (Newtoni I seadus). Näide: Uisutaja kurvis
selgitama tee olukorda. Türi alevivolikogu oli andnud jaamale 1923. aastal Türi nime Allenkülli ja Alliku asemel. Valitsuse kontroll näitas, et raudtee on aegunud ja kohati kriitilises seisus. TallinnViljandi ning TüriTamsalu tee puhul oli kasutatud erinevat tüüpi rööpaid, nende ühendused olid viletsad ja kulunud lukud põhjustasid murdumisi. Osa liipreid oli kõdunenud. Jaamahooned olid kitsad ja ametikorterid väikesed. Vananenud vedurid oli käsipiduritega. Vedurite veojõud ja rongi kiirus väike, keskmiselt 17 km tunnis. 1927. aastal pandi uued rööpad TallinnViljandi teele. Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda PaideTamsalu liini vanade rööbaste asemele. Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud.
Peale selle, on motoplokid lihtsad ekspluateerimises, kergelt lahtivõetavad ja neid on oma väiksuse tõttu võimalik transportida sõidukites. Jõuülekandes kasutatakse ainulaadset hammas-kettreduktorit, mis on valatud alumiiniumkorpuses originaalse kinemaatikaga, mis kindlustab kõrgendatud veojõu ja aiatraktori efektiivse töö käikude laias diapasoonis. Praktikas kindlustab Neva MB-2 jõuülekanne koos jõuagregaadiga korraliku töötulemi. Neva MB-2 veojõud (põllumajandus- mullatöötlustehnika põhinäitaja), mis on 1,75 korda kõrgem eelmise aiatraktori mudeli MB-1 veojõust ja mis kindlustab kvaliteetse töö kõrgeima tootlikkusega igal, ka raskel pinnasel, lubab kokku hoida aega ja operaatori jõupingutusi. Kõrgeima pöördemomendi minimaal kiirusel 1,8 km/h, mis kindlustab mitte ainult agrotehniliste operatsioonide kõrgekvaliteedilise täitmise vaid kasutamisel niidukina ja lumekoristusmasinana. Kõrge
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
Sel juhul on kiirenduse tegelik suund joonisel kujutatuga vastupidine. Viimane omakorda tähendab, et vaadeldaval juhul on jõud F2 suurem kui F1 . Seetõttu võime juhul, kui meil alguses jõudude väärtused teada ei ole, märkida kiirenduse suuna suvaliselt, hilisem lahenduskäik annab kiirenduse tegeliku suuna. Näidisülesanne 9. Auto massiga 3 t liigub paigalt ja saavutab liikudes ühtlaselt kiirenevalt 5 sekundi pärast kiiruse 10 m/s. Kui suur on mootori veojõud, kui autole mõjub liikumisel konstantne takistusjõud 1000 N. 12 Lahendus. Antud: Lahendame ülesande, lähtudes Newtoni seaduse üldkujust. Kõigepealt m = 3 t = 3000 kg teeme joonise t=5s v = 10 m/s Ft = 1000 N Fv = ? r Nagu näha, mõjutab auto liikumist kaks jõudu, mootori veojõud Fv , mis on auto liikumise
Need katsed viivad meid liikumise esimese seaduseni ehk Newtoni esimese seaduseni. On olemas selliseid taustsüsteeme, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma liikumiskiiruse muutumatuna, seni kuni talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kompenseeritakse. Keha kiiruse säilimise nähtust nimetatakse inertsiks, sellepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Küsimused. 1. Kuidas liigub auto, millele mõjub pidevalt vähenev veojõud? 2. Vedelikuga täidetud anum liigub horisontaalselt kiirendusega. Mis juhtub vedeliku pinnaga? 3. Vanker massiga 20 kg liigub jääva kiirendusega 0,3 ms2. Kui suur on vankrit pidurdav jõud? Newtoni teine seadus. Oleme mitmel korral kasutanud jõu mõistet, ilma, et oleks selgitanud mis see on. Et nihutada mingit keha peame seda kas lükkama või tõmbama. Neid tõmbamise ja tõukamise pingutusi hakkame nimetama jõududeks. Selline määratlus on olmeline
on 80kg? 9. 1,5 tonnine auto sõitis kiirusel 90km/h, auto alustas pidurdamist ja seiskus 20s pärast, kui suur oli pidurdus jõud? 10. Kui palju tööd peaks tuule takistuseks tegema, kui kõnnime vastutuult 5km pikkusel teel ja tuul on vastu jõuga 40 neutonit? Kui suur oleks inimese võimsus, kui 5km läbimiseks kulub 1h? 11. Jalgrattur saavutas kiiruse 18km/h 10s jooksul. Kui suur oli veojõud, kui ratta ja sõitja mass oli kokku 70kg + ratturi võimsus? 12. Randumis silla juures seisab paat massiga 100kg, sinna hüppab 50kg kaaluv poiss, mis peale hakkab paat eemalduma sillast 1m/s. Kui suur oli poisi horisontaalne kiirus hüppel? 13. Newtoni seadused ühikud ja valemid. Seadus 1: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt, kuni mõni väline jõud ei sunni teda seda olekut muutma inertsi seadus.
maapinnalt ühe meetri kõrgusele ühe sekundi jooksul). Võimsuse definitsioonist (5.19) saab alternatiivse valemi töö arvutamiseks, kui on teada seadme võimsuse sõltuvus ajast: A = N (t ) dt . (5.20) Võimsuse sõltuvus kiirusest. Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud Fv , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v . dt dt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
