pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nimetatakse veerehõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõu mõjul püsivad kotid
vastassuunaline keha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad, mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud (kõikide kehade pinnad on tegelikult konarlikud). Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Hõõrdejõul on mitmeid liike: seisuhõõrdejõud ja liugehõõrdejõud ning võimalik on ka veerehõõrdumine. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Kui keha on kaldpinnal paigal, hoiab teda sellises asendis hõõrdejõud, sest kui hõõrdejõudu ei oleks, libiseks antud keha mööda kaldpinda alla. Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkaks liikuma praegusel juhul vaid siis kui seda lükata jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks sealt enam välja. Maakera pind muutuks ühtlasemaks küngaste pealt vajuksid kivid nõgudesse jne. Veerehõõrdejõuta ei saaks masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid auto jääks paigale. Ükski asi ei kuluks kokkupuutes teisega, järelikult ei saaks joonistada pliiatsiga paberile, lihvida klaasi jne, erinevad pinnad ei muutuks ka krobeliseks. Kui hõõrdejõudu poleks kunagi maal olnudki, poleks elu saanud kunagi tekkida. Isegi, kui elu tekiks sellistes ulmelistes tingimustes, oleks elusolendite liikumine, kasvamine ja paljunemine (peaaegu) võimatu nad ei jõuaks oma toiduni ega saaks seda kuidagi suhu panna, taimsed olendid ei saaks pinnasesse kinnituda. Maapind oleks enam-vähem sile, kuna maa sees ei toimuks muutusi (mandrid poleks tekkinud) ja maapinda deformeeriksid vaid sellele langevad taevakehad (meteoriidid).
seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud. Veeremisel on hõõrdejõud mitu korda väiksem kui lohistamisel. Kuidas mõõta hõõrdejõudu? Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tuleb vedada ühtlase kiirusega mööda horisontaalset pinda. Dünamomeetri skaalalt näeme jõu suurust, mis on võrdne hõõrdejõuga.
Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed libedamad kui Lõunakeskuse liuväli ja inimesed ei suudaks püsti liikuda. Ilma hõõrdejõuta oleksid kõik asjad libedad ning neid ei saaks kätte võtta.
Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N Vastus: Minu kaal on 1162,5 N 8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema jalataldade pindala on 0,2 ruutmeetrit. Mass m= 5 tonni = 5000 kg Pindala S = 0,2 m2 Rõhk p= F/S = 5000 kg / 0,2 m2 = 25000 N/m2 Vastus: elevant tekitab rõhu 25000 paskalit (N/m2) 9. Mis on hõõrdejõu põhjus ja millest see oleneb, kuidas suurendada ja vähendada hõõrdejõudu- tooge näiteid. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks. Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõudu saab suurendada muutes pinnad karedamaks või suurendades rõhumisjõudu.
Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud rehvi ning jää vahel suurem. Hõõrdejõud käib käsikäes gravitatsiooniga, mis tähendab, et maa, ning ka kõik teised kehad, tõmbuvad omavahel. Hõõrdejõud ongi pindade ebatasasus ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Kui poleks gravitatsiooni poleks hõõrdejõudu. Kui poleks hõõrdejõudu, toimuks pidev liikumine, sest kehad ei saa millegi toetusel seisma jääda või oma liikumist aeglustada. Esemed ,,sõidaks" või lendaks ringi. Võimalik ei oleks jalutamine, autosõit, talvemõnud, ujumine ega muu sport. Me võiksime proovida jalutamist või autosõitu ilma hõõrdejõuta, kuid siis käiksid jalad või rattad lihtsalt all ringi, keha ise jäädes samasse kohta. Mäed ja kaljud vajuksid kokku, sest osakesed ei suuda üksteisest kinni hoida.
Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele! Hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine. Hõõrdejõul on mitu liiki: Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Veerehõõrdejõud tekib näiteks ratta veeremisel keha pinnal. See on oluliselt väiksem kui liugehõõrdejõud. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Dünamomeeter näitab jõudu, mis on suuruselt võrdne kehale mõjuva hõõrdejõuga. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Hõõrdejõudu saab ka vähendada, kui libisevate pindade vahele panna õli/määret. Vedelik vähendab kokkupuutuvate konaruste arvu. Veel liughõõrdejõust:
veerehõõrdejõust ja kui kehade vahele jääb vedelik, siis räägime vedelikhõõrdest. Veeremisel ja vedelikhõõrdel on hõõrdejõud väiksem, kui libisemisel. 26. Kus on hõõrdejõud kasulik, kus kahjulik? Kuid hõõrdejõud on meile ka vajalik, sest ilma hõõrdejõuta ei saaks masinad ja inimesed edasi liikuda. Tänu jalatalla ja maapinna vahel tekkivale hõõrdejõule suudame ennast edasi lükata. 27. Too näiteid, kuidas hõõrdejõudu vajadusel suurendatakse ja kuidas vähendatakse. Talvel püütakse hõõrdejõudu suurendada liiva raputamisega kõnniteedele. 28. Kuidas hõõrdejõudu mõõta? Liugehõõrdejõudu saab mõõta keha ühtlasel vedamisel dünamomeetri abil 29. Kuidas hõõrdejõudu arvutada? Selgita tähtede tähendust ja ühikuid valemis. F=μ·m·g ,μ – hõõrdetegur,N- rõhumisjõud 30. Mida näitab hõõrdetegur? Hõõrdetegur näitab kui suure osa rõhumisjõust moodustab hõõrdejõud. 31
raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi 36. Mis on hõõrdumine? erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes 37. Mis on hõõrdejõud? jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes 38. Mis on hõõrdetegur? dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust 39. Seisu hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist 40. Veere hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal 41. Liuge hõõrdejõud? Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal 42. Hõõrdumise 2 põhjust? Pindade ebatasasus Kehade aineosakeste vahelised tõmbejõud. 43. Mis on deformatsioon? Keha kuju muutumist 44. Milline on elastne keha? mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub 45
täitmisega ning samas kui kahe sileda pinna vahel on määrdekiht, siis ei toimu molekulide tasandil pindade ühtimist lähtuvalt ainelisest sarnasuset. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surnub nad teineteisest eemale, kuid täielikult hõõrdejõud ei kao. Näiteks võib tuua, et kui märjal trepiastmel libastuda, siis hõõrdejõud kingatalla ja trepi vahel on väike (hõõrdetegur on väike) ja inimene võib kaotada tasakaalu. Hõõrdejõudu vähendas kindlasti vesi, mis sattus kinga ja tsemendi vahele. Hõõrdejõudu vähendavaks teguriks võib lugeda erineva viskoossusega vedelikke (õlikiht, veekiht, erinevad segud). 3) Miks on jäistel teedel ohtlik sõita? Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi
Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Hõõrdejõud!! Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis tekib nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nim. jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutuvate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Liugehõõrdejõud sõltub: 1.Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust. 2.Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest.3.hõõrdejõud sõltub kehade materjalist. Rõhk!! Rõhuks nim füüsikalist
DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited
kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Deformatsioon ehk keha kuju muutmine- deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga.
keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. · Kehade vastastikmõju Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõuks. Raskusjõud sõltub keha massist a teguri g suurusest. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu liigitatakse seisuhõõrdejõuks ja liugehõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku
vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust"
Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8. Kui suur on poisi laskumist takistava pinna hõõrdetegur mäest alla suusatamisel kui poiss laskub raskusjõu mõjul mis on 5% suurem kui hõõrdejõud ja ning raskusjõud on 700 N
3. seadus: Kaks keha mõjutavad üksteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. (F1=-F2) 6. Defineeri elastsusjõud? V: Jõud, mis tekib keha kuju muutumisel e. deformeerumisel. 7. Kuhu on suunatud elastsusjõud V: Elastsusjõud on suunatud deformeerivast jõust vastassuunda. 8. Mis on deformatsioon ja millised on selle liigid V: Deformatsioon on deformeerumise tagajärjel tekkinud kuju muutus. Liigid: plastiline ja elastne. 9. Mis põhjustab hõõrdumist ja kuidas saab hõõrdejõudu muuta? V: Hõõrdumist põhjustab erinevate kehate aineosakeste haakumine üksteise külge. Hõõrdejõudu saab muuta hõõrdeteguri muutmisel. 10. Gravitatsiooniseadus V: Kaks punkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 11. Mida näitav rõhk ja mis on selle ühik? V:Rõhk näitab, kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pindalale. 12. Impulsi jäävuse seadus
Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Nii et kui poleks hõõrdejõudu poleks ka maal elu. 1) Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid. 2) Kehad libiseksid mööda kaldpindu alla. 3) Ei saaks kirjutada ega joonistada. 4) Autoga ei saaks sõita. Silver
Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdejõu vähendamine Kehade pinnad on karedad, pindade kokkupuutel haakuvad konarused üksteise vahele ja takistavad liikumist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrdekihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik (nt. õli, vesi jne). Hõõrdumine vedelikukihtide vahel on aga väiksem kui tahke keha pindade vahel. Sellist hõõrdejõu vähendamist kasutatakse näiteks suuskadel.
Charles-Augustin de Coulomb Keiu Lindeburg Charles Augustin de Coulomb- • Sünd: 14. juuni 1736 Angoulême • Surm: 23. august 1806 Pariis • oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri ja magnetismialaste töödega. • Ta uuris ka hõõrdejõudu. Lisaks laetud kehade vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. • Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon ja Coulombi seadus. Coulomb õppis ühes parematest tollase Prantsusmaa koolidest, Nelja rahvuse kolledžis ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta CharlevilleMézièresi sõjainsenerikooli, mis oli üks 18. sajandi paremaist tehnikakoolidest. Selle
0 meetrisel lõigul tehtav töö? 57. Ülesandes 55 saime kõikide jõudude poolt tehtud tööks 10 kJ. Ree kaal oli 14700 N. Olgu ree algkiirus 2.0 m/s. Kui suur on lõppkiirus? 58. Rammimishaamer massiga 200 kg on tõstetud 3.00 m kõrgusele vaiast, mida on vaja maasse taguda. Kui haamer kukub, lööb ta vaia 7.4 cm sügavamale. Vertikaalsed siinid, mida mööda haamer liigub, avaldavad talle hõõrdejõudu 60 N. Arvutada: (a) kiirus, millega haamer langeb vaiale; (b) keskmine vaiale avaldatav jõud. 59. Boeing 767 kumbki mootor avaldab lennukile veojõudu 197000 N. Kui suur on ühe mootori võimsus, kui lennuk lendab 250 m/s? 60. Jooksja, kelle mass on 50.0 kg, peab jõudma treppe pidi 443 m kõrguse Sears Toweri tippu 15.0 minutiga. Kui suurt võimsust on vaja arendada?
kokkupuutepinna pindala jagatisega. rõhk=jõud/pindala 10. Jõu mõju avaldub kehas . 11. Gravitatsioonijõu mõju oleneb raskusjõust ja kõrgusest 12.g*m ,kus g=raskusjõuga enamasti 10 ja m=massiga 13.Hõõrdejõud oleneb keha pinnast ja keha massist. 14.Hõõrdejõud on vastassuunaline elastsusjõule. 15. Dünamomeetriga eset mööda pinda lohistades. Dünamomeeter näitab jõudu N. 16. Vähendada :Hõõrdejõudu saab vähendada kui vähendada keha massi või pinna karedust. Suurendada : Suruda kehi kokku, suuremad pinnakonarused, muuta pindade kokkusurvet, muuta pinna karedust. 17. Elastne deformatsioon on see kui keha tõmbub esialgsesse asendisse tagasi. 18. Plastiline deformatsioon on see kui keha ei tõmbu esialgsesse asendisse tagasi. 19. Rõhu ühik on 1Pa(Paskal) ja see sõltub temperatuurist ja pinnast. 20. Rõhu suurust muudab surve ja temperatuur.
Arvutatakse Fr=mg. g sõltub keha kaugustest maapinnast. Hõõrdumine* - erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud* jõud, mis takistab kokkupuutes kehade liikumist teineteise suhtes(alati vastassuunaline keha liikumisele)Hõõrdumise põhjus on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud tekib kui üks keha libiseb teise pinnal. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine. Elastseks nimetatakse keha, mille keha peale deformeeriva mõju lakkamist taastub
Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud rehvi ning jää vahel suurem. Hõõrdejõud käib käsikäes gravitatsiooniga, mis tähendab, et maa, ning ka kõik teised kehad, tõmbuvad omavahel. Hõõrdejõud ongi pindade ebatasasus ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. Kui poleks gravitatsiooni poleks hõõrdejõudu. Sellepuhul on iga jõu toimimiseks vaja teist jõudu. Esemed lendaksid või "sõidaksid ringi ja ei oleks võimalik jalutamine, sõitmine, mängimine, sport ja mud tegevused . Kui need tegevused jääksid ära ja üldiselt võtta kõik tegevused, siis ei oleks võimalik eluski kaua püsida. Arsti abi ei oleks võmalik saada ja juua ega süüa, mis on tähtsad tegevused. Elu ei oleks hõõrdejõuta võimalik, sest meie organism ei saaks õigesti
25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud 30
*Kui eemaldada ese, millele keha toetub, siis kaob mõju ka toele st. kaob keha kaal. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. HÕÕRDEJÕUD *Hõõrdejõu on ühe taktistusjõud libisemisel teise keha jõul. See mõjub kõigile kehadele maapealsetes tingimustes ja mõjub paigal seisvale kehale. Kiirenduse valem: või *Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub pikki kokkupuute pinda. *Hõõrdetegur näitab, mitu korda on hõõrdejõudu pindu kokkusuruvast jõust väiksem. Valem µ=F/N N- normaalrõhumisjõud (pinnaga risti), µ hõõrdetegur; F=µN / F=µmg; N=Fg/µ *Hõõrdejõud oleneb : 1. kokkupuute pindade iseloomust 2. elektromagneetilisest jõust 3. kokkupuute pindade materjalist ELASTUSJÕUD *Elastusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõud. Seda põhjustab aatomite ja molekulite vaheline elektromagneetilinejõud.
Raskusjõust. 5) Kuidas vähendada pindadevahelist hõõrdumist? Kui keha panna rullidele või ratastele. Näide igapäevaelust: Auto mootor vajab õli,kuullaagri kuulide vahed täidetakse määrdega. 6) Kuidas suurendada pindadevahelist hõõrdumist? Tehakse pinnad karedaks. Näide igapäevaelust:Jääle puistatakse liiva ,autole pannakse naastrehvid. 7) Kas hõõrdumine on kasulik või kahjulik? Üldiselt vajalik kuid ka vahel kahjulik. 8) Millise mõõteriistaga saame me hõõrdejõudu mõõta? Dünamomeeter. NB! Kui keha liigub ühtlaselt , siis temale mõjuv hõõrdejõud on võrdne liikuma paneva jõuga, ainult jõu suunad on erinevad. Näiteks kui kelk liigub ühtlaselt ja ma rakendan kelgu vedamisel jõudu 12N, siis kelgule mõjuv hõõrdejõud on ka 12N. 9) Deformatsioon on Keha kuju muutus. Keha deformeerimisel tekib elastsusjõud, mis püüab keha taastada. Deformatsiooni liigid on: 1)Elastne Näide Kuju taastub. 2)Plastiline Näide..
Kui puuduks hõõrdejõud Mida me näeks, kui poleks hõõrdejõudu? Õige oleks öelda, et me ei saakski midagi näha, sest meid endid polekski. Kuidas me saakski olla? Hõõrdeta pole võimalik liikuma hakata ja seistagi saaks ainult täiesti perfektselt joondatud masskesemega esemed. Kõndimisest ei oskaks me unistadagi, kui me mingi ime läbi üldse olemas oleks. Riideid ei saaks olla, sest kui kiudude vahel poleks hõõret, siis ei saakski kangad koos püsida, rääkimatagi õmblustest jne. Mutrid keerleksid poltidelt
..... 27. Mida tähistab k elastsus jõu valemis: jäikust 28. Jäikuse ühik on: N/m 29. Milleks on vaja teada hõõrdejõu väärtust: Sellepärast ,et saaks arvestada nt millegi vedamisel hõõrdejõule kuluva energiaga..................................................................................... 30. Hõõrdejõud sõltub/ei sõltu pindade omadustest. 31. Mis iseloomustab hõõrduvaid pindu: Pinna omadused-tugevus, materjal jne... 32. Kirjuta seos mis iseloomustab hõõrdejõudu:................................................................................... 33. Kuidas vähendada hõõrdumist? Saab katta asju vahenditega. ....................................................... 34. Kirjuta seos ,mis väljendab gravitatsiooni jõudu:............................................................................. 35. Millisel tingimusel on kang tasakaalus? Kang on siis tasakaalus ,kui teda mõjutavad erinevad jõud on võrdsed. 36
Kaaluta olekus on raskuskiirendus võrdne keha kiirendusega.Raskusjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. tähis F (astmel n ). Toereaktsioon- rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. Rõhk- füüsk. suurus, mis on võrdeline pinnale mõjuva rõhumisjõuga ja pöördvõrdeline kokkupuutepindalaga. Hõõrdejõud on jõud,mis takistab liikumist või liikuma hakkamist. Liigid : seisu , liuge, verehõõrdejõud. Hõõrdejõudu saab muuta: pindade karestamise teel, märete kasutamisel, spetsiaalsete materjalide kasutamisel. Vastastikmõju- keha ruumala,keha liikumine. Gravitatsioon- konstant,mõjub kõikidele kehadele. Hõõrdumine-seisu ja liuge, mõjub seisvale kehale,takistab keha liikumist/liikuma hakkamist. Deformatsioon-elastne,keha kuju taastub plastne-keha kuju säilib peale surve lõppu
Perioodi mõõtühik on 1 s Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust. f = 1/T Võnkesagedust tähistatakse tähega f Sageduse ühik on 1 Hz Sageduse määramise viisid: 1. Lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. Hõõrdejõud ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasuli kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.
Kui pendlile mõjub jõud liikumise suunas siis potentsiaale energia väheneb aga kineetiline kasvab aga kui pendel liigub vastassuunnas siis kineetiline energia kahaneb ja potentsiaale energia suureneb ja kui pendel seisab paigal on energiad võrdsed. 6.Kirjuta energia jäävuse seadus ja selgita selle sisu näite põhjal. Energia jäävuse üldine seadus:suletud süsteemi kehade kogu energia on ajas muutumatu. Näide: haamriga naela löömine - haamri ja naela vahel ei teki hõõrdejõudu ja energia on jääv. 7.Mis on igavene jõumasin-kas see saab töötada ja miks. Masin ehk mootor, mis töötaks lõputult ilma välise energia allikata. Ei, sest energia jäävuse seaduse kohaselt ei saa ükski masin teha rohkem tööd, kui selleks kulutab. 8.Nimeta fossiilseid kütuseid-milleks neid vajame. Nafta ja maagaas- kütuse,plast toodete ja asfalti jaoks. Maagaasi kütteks,söögi tegemiseks mõeldud ahjudes,väetiste ja vesiniku kütuse tegemiseks.
Raskusjõudu tähistatakse tähega P. 1) Mida nimetatakse jõuks ? Ühe keha mõju teisele kehale. 2) Gravitasiooniks ? Kõikide kehade vastastikuse tõmbuse nähtus. 3) Inerst ? Keha saab säilitada oma esialgset liikumis olekut 4) Vabalangemiseks ? keha langemine õhutakistuse 5) Hõõrdejõuks ? tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumkist teine teise suhtes 6) Liigitatakse hõõrdejõudu seisu ja liuge 7) Deformatsioon ? keha algkuju muutus 8) Elastsusjõud ? keha sees tekkiv jõud mis püüab taastada esialgset kuju 9) Too näiteid, kus deformatsioon on elastne ? vedru, õhupall 10) 11) P=m(g+a) F=mg Võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluasendit väljaviimist süsteemi sisemist jõudude mõjul, nimetatakse vabavõnkumisteks. Vabavõnkumise tekkimise tingiumused:
Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg F = mg F - kehale mõjuv raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Hõõrdejõud Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Hõõrdejõudu põhjustab: · kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus · kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik
Newtoni III seadus- kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. 4. Mis asi on hõõrdejõud ning millest on see tingitud? Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud on tingitud: 1)Pindade ebatasadus 2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja
Liugle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumis suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline kokku suruva jõuga. Kui liikumist ei säilita mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõud arvutatakse valemiga F= (müü) m g F=hõõrdejõud M-kehamass G- raskusjõud Rõhumisjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga mis tähendab pinnasevastumõju. Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud, mida nim elastsusjõuks. Elastsusjõuks nim deformatsioonis tekkinud jõudu , mis püüab taastada esialgset olekut. Elastsusjõud tekib aatomi vahel mõjuvatest jõududest. Elastsusjõudu käsitletakse kui ,,Hooki seadust" See tähendab seda et keha deformatsioonil tekkiv jõud (elastsusjõud) on
GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline.
Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: F- raskusjõud m- keha mass g- vabalangemise kiirendus (9,8 m/s2 , kuid valemites ümardame 10 m/s2 ) Raskusjõuga on seotud ka keha kaal: · Kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. · Kaal sõltub kiirendusest. · Vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Hõõrdejõudu on kahte liiki: 1. Seisuhõõrdumine- mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 2. Liugehõõrdumine- keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga s.t rõhumisjõuga: F h = * N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud Hõõrdumist põhjustavad pinnakonarused ja molekulide tõmbejõud, mida saab vähendada määrimisega.
rakendamise, aga samuti võimaldada auto sujuvat paigaltvõttu ning peatamist ilma mootorit seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur tagama mootori kindla ühendamise jõuülekandega. Enamuses autodel on kasutusel kuivad ketashõõrdsidurid, kus kasutatakse ära kuivade pindade vahelist hõõrdejõudu. Veetavate ketaste arvu järgi jagunevad autode sidurid ühe- ja kahekettalisteks siduriteks. Nendest ühekettalised sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel veokitel on tavaliselt kahekettalised sidurid, sest need peavad üle kandma suuremat pöördemomenti. KADRAAN
16.( Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda) a) pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist b) aineosakeste vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad üsna kõvasti kokku kaks sildeta plii- või klaasplaati. 17. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Suurus sõltub mõlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist ning määratakse eksperimentaalsel teel. 18. Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis iseloomustab hõõrdejõudude suhet kahe keha ja neid kokku suruva jõu vahel. 19. Eleastsusjõud on jõud, mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud.
Pilet 12 1. Hõõrdejõud hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks
kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=N, kus Fh on hõõrdejõud, on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1)
jõuks muutuvat tööd. Leidlike ülekannete abil paneb mootor liikuma lõpuks ka rattad, mille joonkiirus ongi seesama, mida näen juhikabiini spidomeetril, kui sinna sisse piilun. 75km/h - bussi kohta arendame päris korralikku tempot! Muidugi toimub kogu minu hommikune reis eelkõige tänu Maa külgetõmbejõule - ilma selleta oleks tunduvalt hõlpsam lihtsalt hommikuti skafandris kooli hõljuda, selle asemel, et loksuda liikumiseks hõõrdejõudu vajavas bussis. Mõnikümmend minutit hiljem lõpetab "Scania" veidikeseks liikumise maapinna suhtes Vabaduse platsi juures, kus kasutan võimalust ühissõidukist väljuda. Niivõrd lühikese ajaga on paljugi juhtunud. Kõige silmatorkavam (-jäävam) muutus on taevast langevad kohevad lumehelbed. Kristallilise ehitusega jäätunud vee tükid lendlevad õhuvoolude mõjul kaootiliselt, moodustades maale jõudes paksu, valge, jalge all krudiseva kihi
gravitatsiooniväljas kiirenevalt allapoole, siis tema kaal väheneb (P=m(g-a), kus P on keha kaal, m on keha mass, g on raskuskiirendus ja a on keha kiirendus allapoole liikumisel). Kui keha langeb vabalt st a=g, siis tekib kaalutus. Kaalutuseks e kaaluta olekuks nimetakse keha kaalu puudumist aluse liikumisel vaba langemise kiirendusega. Hõõrdejõud tekib kehade vahetul kontaktil, kui keha liigub mööda mingit pinda. Hõõrdejõud mõjub alati keha liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõudu arvutatakse valemiga Fh=µN, kus Fh on hõõrdejõud, µ on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud. Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Hõõrdetegur µ on ühikuta suurus, mis sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest, pinnakonarustest, materjalist, aineosakeste vahelisest tõmbejõududest ja määratakse katselisel tee. Hõõrdejõu liigid: 1)
madalamateks ja kehad saavad üksteise suhtes lihtsamalt liikuda. Lisaks on ka olukordi, kus me tahame, et hõõrdumine oleks võimalikult suur. Näiteks mägironijad kasutavad kriidi pulbrit, et suurendada hõõrdumist. Kriidi pulber muutab käe pinnad krobelistemaks ja imab higi ning niiskuse käte pealt. Hõõrdumisel eristatakse kahte liiki: seisuhõõre ja liugehõõre. Kui räägitakse hõõrdest, siis mõeldakse selle all hõõrdejõudu. Seisuhõõre seisneb selles, et kui palju jõudu on meil vaja rakendada, et keha liikuma panna. Kui keha juba liigub, siis ei ole vaja enam niipalju jõudu rakendada, et keha liikumas hoida. Liikuva keha liikuma hoidmiseks tuleb ületada liugehõõre. Seega on seisuhõõre suurem kui liugehõõre. Hõõrdejõu saame leida valemist 𝐹𝐻 = μ∙𝐹𝑅 , (1)
1. ANATOOMIA 1.1. Kehaehitus Teo keha on 6-8 cm pikk ja asub kaitsva lubjast spiraalsete keerdudega koja sees, kust ulatuvad välja ainult lihaseline jalg ja pea. Keha ümbritseb mantel. Keha eesosas asub pea, millel on kaks paari tundlaid: ülemisel paaril asuvad silmad ja alumised tundlad on kompimiseks ja haistmiseks [4]. Looma näsajas nahk on värvuselt tavaliselt kollakas kuni tumehall, kaetud limakihiga, mis kaitseb teda kuivamise eest ja aitab paremini edasi liikuda, vähendades hõõrdejõudu pinna ja isendi vahel. 1.2. Koda Värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini. Kojal võib olla kuni viis tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti, mis on sageli osaliselt kokku kasvanud. Täiskasvanud viinamäeteo koda on 4,5-5 keermega. Koja kõrguseks on 30-55 mm ja laiuseks 32-50mm. Täiskasvanuks saanud teo kojasuudme servale moodustub tugev pisut tagasi keerdunud huule, mis on värvunud valkjaks või valkjasroosaks [1].
Õlitussüsteem Ülo Ramp Ülesanne · vähendab hõõrdejõudu kahe detaili kokkupuutel · toimetada hõõrdpindade vahele õli · jahutab detailide tööpindasid Õlitussüsteemi üldehitus · karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter
30. Miks tekib hõõrdumine? HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. 31. Millest oleneb hõõrdejõu suurus? HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate veorihmu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST
Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on vähendada liitekohas hõõrdejõudu. Joonis 3 1.5 Väntvõll(crankshaft) Väntvõll - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all
annaabi.ee 
