10klassi füüsika (15)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

4 HEA

Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub.
Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks.
Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga.
Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad.
Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.
Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega.
nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis .
Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus , v - kiirus, t - aeg.
Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks.
Keskmise kiiruse leidmiseks leiame kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhte.
Kõverjooneline liikumine on punktmassi , mille korral kiirusvektori suund muutub.
Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Pöördliikumise korral asub ringliikumises osaleva keha punkti trajektoori keskpunkt keha sees.

Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks.
Kiireneval liikumisel on kiirenduse märk positiivne.
Aeglustuval liikumisel on kiirenduse märk negatiivne.
Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta ()
Kiireneval sirgjoonelisel liikumisel ühtib kiirendusvektori suund kiiruse vektori suunaga, aeglustuva liikumise kiirendus on suunatud kiirusele vastupidi.
Hetkkiiruse arvutamine ühtlaselt muutuval liikumisel – v= v0 + at
Keskmine kiirus on võrdne alg- ja lõppkiiruse aritmeetilise keskmisega.
Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel- s = v2 – v02 : 2a

Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju.
Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus.
Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks.
Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg.
Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega.
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Jõu ühikuks on SI süsteemis võetud jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse
Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suuruse. Näiteks dünamomeeter näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu. Teiseks võib jõu suurust arvutada tuntud massiga kehale antava kiirenduse kaudu.
Kiirenduse ja jõu vahekord – kiirendus on põhjustatud jõu poolt, mitte vastupidi.

Newtoni I seadus (e inertsiseadus): Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.
Taustsüsteemiks nimetame taustkeha , millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem.
Taustsüsteeme, kus kehtin Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Maad võib ligikaudu lugeda inertsiaalseks taustsüsteemiks.

Gravitatsioonijõud – on siis, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga . kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant .
Raskusjõud on gravitatsioonijõud, mis mõjub kehale Maa pinnal või pinna lähedal.
Keha kaal – jõud, millega keha mõjub toele või riputile.

Keha kaal ja raskusjõu võrdsus tingimus - Keha kaalu ei tohi segi ajada raskusjõuga. Keha kaal mõjub riputile või toele, aga raskusjõud mõjub kehale endale. Keha kaal mõjutab teisi kehi.
Keha kaalu valemid kiirendusega liikumisel - P = m(g-a) on siis, kui keha langeb. P = m(g+a) on siis, kui keha tõuseb.
Vabalangemine on kehade kukkumine õhutühjas ruumis. See toimub kiirendusega.
Raskuskiirendus on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Kaalutus on see, kui keha kaal on null
Maa tehiskaaslane - Selleks, et mingi keha jääks Maa ümber tiirlema, peab ta saavutama sellise kiiruse orbiidile jõudmisel, et tekkiv kesktõmbejõud hoiaks teda orbiidil.

Newtoni kolmas seadus – Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on arvväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F2 ees on miinusmärk, kuna vastastikmõju tulemusena tekkinud jõud on vastassuunalised ja suuruselt võrdsed, kuid nad ei tasakaalusta teineteist. Et tasakaalustaks, tuleb panna ette miinusmärk.

Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis kiirendus on null ning N=mg
Niidipinge – jõud mis on siis, kui raskus ripub niidi, köie või nööri otsas, tõmbab niit keha jõuga T, mis on suunatud kehast eemale piki niiti. Niidipinge on esile kutsutud raskusjõu poolt, sest raskusjõud, mis mõjub kehale, kutsub esile niidile mõjuva jõu, mida nimetame kaaluks. Kaalu toimel tekib niidis kaalule vastassuunaline elastsusjõud, mida nimetame toereaktsiooniks.

Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks.
Elastse deformatsiooni korral keha kuju pärast välise jõu mõju lõppu taastub ja jäävaid muutusi ei teki.
Hooke 'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) .
Välishõõrdumine on hõõrdumine, mis tekib kahe kokkupuutuva keha libisemisel teineteise suhtes.
Sisehõõrdumine on hõõrdumine, mis esineb pideva keha osade vahel või pideva keha osakeste ja seal liikuva keha vahel.
Hõõrdejõu tekkimine – hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda.
Seisuhõõrdejõud - on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Ta on vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga.
Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Valem on :

Töö – skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse ja jõu liikumissuunalise projektsiooni korrutisega.

SI süsteemis on ühikuks 1J (džaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra.

Positiivne ja negatiivne töö – Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks.
Seletus ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha resultantjõu töö kohta –

Raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne.
Energia on keha või jõu võime teha tööd.
Töö energia arvelt ja väliste jõudude töö-

Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W ( vatt ). ,

kus – võimsus, – töö, – aeg
8.

Kineetiline energia on energia, mida omab liikuv keha. Energia mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J). ( Ek on sama, mis Wk)
Kineetilise energia teoreem : Kehale rakendatud jõu töö võrdub selle keha kineetilise energia muuduga. Positiivset tööd tehes kineetiline energia suureneb, negatiivset tööd tehes väheneb. Kineetiline energia ei saa olla negatiivne.
Potentsiaalne energia on vastastikmõju energia. Potentsiaalne energia ei kuulu üheainsale kehale, vaid kehade süsteemile. Potentsiaalse energia tähiseks on Ep vahel ka Wp ja mõõtühikuks džaul (J).
Nullnivoo - vaja läheb potentsiaalse energia arvutamiseks. Tavaliselt valitakse selleks maapind või ruumi põrand.
Potentsiaalse energia miinimum printsiip – keha püüab saavutada sellist olekut, kus tema potentsiaalne energia on minimaalne.
Mehaaniline koguenergia- keha energia võib samaaegselt koosneda kineetilisest ja potentsiaalsest energiast.
Mehaanilise energia jäävuse seadus – isoleeritud süsteemis, kus mõjuvad ainult konservatiivsed jõud võivad kineetiline ja potentsiaalne energia muunduda teineteiseks, aga nende summa ei muutu.
Energia jäävuse seadus – energia ei saa tekkida ega kaduda. Ta võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.

Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Tähis: φ (fii) Ühik: rad ( radiaan ) Põhivalem: φ = l / r , kus l on kaare pik Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Tähis: ω ( omega ) Ühik: rad/s (radiaani sekundis) Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg ω = 2πf ,kus ja r on raadius
Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: ν Ühik: m/s (meetrit sekundis)
Nurk ja joonkiiruse vaheline seos tuletus – Nurkkiirust arvutame valemiga ω = φ / t, kus kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg. Ühikuks on 1 rad/s. Kuna φ = l / r , asendame selle nurkkiiruse valemisse ja saame ω = l / rt = v/r
Ringliikumise periood- ajavahemik , mille jooksul keha läbib ühe täisringi. Tähis T, valem T = 2π/ ω Seos nurkkiirusega – nurkkiirus on arvutatav valemiga ω = 2π/ T ja siit saame T = 2π/ ω
Sagedus- keha poolt ühes ajaühikus läbitud täisringide arv f = 1/T . Seos nurkkiirusega - , ühik on Herz , seos perioodiga, , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s).

10.

Võnkumine on ühe osa korduvatest perioodiline liikumine.
Vabavõnkumiseks nimetatakse sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine.
Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi.
Sumbuvad võnkumised on sellised, kus esialgsele energia portsule energiat rohkem ei lisandu ning takistusjõudude ületamisele kulub energiat.
Sumbumatute võnkumiste korral saab kehade süsteem energiat perioodiliselt juurde.
Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse.
Võnkumist iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel liikumine uuesti kordub. Seda ajavahemikku ehk ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. Võnkeperioodi tähis on T ja mõõtühikuks sekund [s].
Tavaliselt mõõdetakse ära aeg t, mille kestel sooritab võnkesüsteem N võnget ja arvutatakse võnkeperiood järgmisest valemist:
Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud täisvõngete arv. Sagedust tähistatakse tähega f ja mõõtühikuks on herts [Hz]. Võnkesageduse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
Võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nimetatakse hälbeks. Hälve on pidevalt muutuv suurus ja sõltuvalt sellest, kummal pool tasakaaluasendit keha momendil asub, loetakse ta kas positiivseks või negatiivseks. Hälvet tähistatakse tähega x ja selle mõõtühikuks SI-süsteemis on meeter [m].
Suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk maksimaalset hälvet nimetatakse võnkeamplituudiks, mõõtühikuks on SI-süsteemis on meeter.
Resonants on võnkesüsteemis esinev nähtus, mis seisneb amplituudi olulises suurenemises juhul kui sundvõnkesagedus saab võrdseks omasagedusega.

Resonants tekib sundvõnkumise korral, kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks süsteemi enda võnkumise sagedusega.
11.

Harmoonilise võnkumise võrrand - Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus - või koosinusfunktsiooni abil. x = rsin t

nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. ω = 2πf
Faas ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus.
Faasi ja hälbe vahekord –

Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.
Energia ja aine vahekord-

Laine tekkimise keskkond- laine saab tekkida elastses keskkonnas, kus on osakestel püsiv tasakaal ning on olemas jõud, mis püüab aineosakesi tasakaalu asendisse tagasi tuua.
Ristlained on lained, kus aine osakesed võnguvad laine levimissuunaga risti.
Pikilained on lained, kus aineosakesed võnguvad laine levimise sihis.
Lainefront on pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa keskkonnast, kus võnkumisi veel ei ole.
Periood on aeg, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti).
Sagedus – võngete arv ajaühikus
Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel.

Levimiskiiruse arvutamise valem -

12.

Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel. Ideaalse gaasi mudel on järgmine :

Molekule vaatleme punktmassidena. Ideaalne gaas on hõre.

Energiakadu ei ole, molekuli kiirus jääb pärast põrget samaks.

Molekulide vahel ei ole vastastikmõju.

Ideaalse gaasi olekuvõrrand on järgmine :

pV = νRT, kus p on rõhk, V on ruumala, ν on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ja R on universaalne gaasikonstant (8,31 J/mol*K).

Universaalne gaasikonstant on katseliselt määratud füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. R on universaalne gaasikonstant

(8,31 J/mol*K).

Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu ; kahe oleku võrdlemisel saame .

Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk .
Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk .

13.

Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat.
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Temperatuur on üheselt määratud molekuli siseenergia mõõduks, sest ideaalses gaasis molekulide vaheline potentsiaalne energia puudub.
Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on džaul (J)). Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale.
Ideaalse gaasi puhul siseenergia koosneb ainult molekulide kulgliikumise kineetilisest energiast. Ideaalse gaasi temperatuur...

Sellist protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde nimetatakse soojusvahetuseks. Soojusvahetusel külmal kehal liikuvate molekulide ja soojal kehal liikuvate molekulide vaheline vastastikmõju. Selle tulemusena molekulide kineetilised energiad ühtlustuvad. Selle kohta öeldakse, et kehad saavutavad soojusliku tasakaalu.
Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda kui tahes lähedale. Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273,15 °C Celsiuse skaalal.
Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala aluseks on kokkulepe, et jää sulamistemperatuurile vastab 0°C ja vee keemine on temperatuuril 100°C. See temperatuuride vahe jagatakse 100 võrdseks osaks, mida nimetatakse kraadiks.
T = t + 273,15 t= T-273,15
Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks mida tehakse välisjõudude vastu: , kus Q on juurdeantav soojushulk, U on siseenergia muut ja A on välisjõudude vastu tehtud töö ( paisumise töö).

14.

Tahkes olekus on molekuli nendevaheliste tõmbejõudude toimel paigutunud jäika struktuuri. Vedelas olekus on molekulidel rohkem energiat ja nad liiguvad rohkem ning ei oma jäika struktuuri. Gaasilises olekus on molekulidel veelgi rohkem energiat ja nad ei sõltu üksteisest ning võivad täita kogu anuma.
Aine erisoojus on soojushulk, mis tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra (ühik on ).
Keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub temperatuuri muudust , keha massist ja ainest.
Sulamissoojus on konstant, mis näitab aine sulatamiseks kuluvat või tahkumisel eralduvat energia hulka.
Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse.
Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J( dzaul )
Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
Aurustumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub
Aurustumissoojus : L = Q : m (soojushulk jagatud massiga)

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 372 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

372 laadimist Kokku alla laetud

15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MissMurder Õppematerjali autor

Siin on enamus kümnenda klassi füüsika materjali mõisteid ja seletusi. Endal läks mul seda vaja, kui oli füüsikas üleminekueksam.

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika I konspekt

valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik

Füüsika

docx

Füüsika Mõisted

Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

Füüsika

docx

Konspekt füüsika eksamiks!

1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad

Füüsika

doc

Füüsika 1 kordamisküsimused

valgustatus luks lx lm/m2 m2·m-4·cd=m-2·cd radioaktiivse aine aktiivsus bekerell Bq s-1 neeldumisdoos grei Gy J/kg m2·s-2 ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J/kg m2·s-2 katalüütiline aktiivsus katal Kat s-1·mol Klassikalise füüsika kehtivuspiirkond – selle aluseks on Newtoni poolt formuleeritud 3 dünaamika põhiseadust. Klassikalises mehaanikas kasutatakse protsesside kirjeldamisel trajektoori mõistet, mis esitub diferentsiaalvõrrandi(tesüsteemi) abil. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine, mistahes ajahetkel. Taustsüsteem – on kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.

Füüsika

doc

Füüsika definitsioonid

Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) ja imaginaar-osast (reaalar

Füüsika

doc

Füüsika eksam inseneri erialadele

Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, m?

Füüsika

Rohkem sarnaseid