sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. · Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Millega aega mõõdetakse? · Aja mõõtmist täiustati kalendrite ja kelladega väljatöötlemisega mis on edendanud teaduse arengut. · Maailmas on erinevaid kellu millega mõõdetakse aegu nagu: kronomeeter, aatomkell, pendelkell, kvartskell, kell, uur, päikesekell, veekell ja liivakell. · Ühikud: sekund, minut, tund, päev, nädal, kuu (kalender), aasta, sajand ja poolestusaeg Kellad · Liivakell Kellad · Vesikell töötab vee põhimõttel, 1000. aastat e.m.a Kellad · Päikesekell ehk gnoomon on kell millega mõõdetakse aega Päikese järgi ja ta näitab päikeseaega, mis vastab selle
Vincenzio (sündis 1606) Poeg õnnestus Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks Arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Itaalia teadlane Galileo Galilei märkas 1580. aastatel, et nööri otsa riputatud raskuse ehk pindli iga võnge toimub kindla aja vältel. Ta püüdis pendli korrapärast liikumist rakendada kella töös. Kuid möödus veel 70 aastat, enne kui valmistati esimene pendelkell. 1610. aastal sai Toscana suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koha ilma õpetamiskohustuseta Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks Aastal 1613 andis akadeemia välja Galilei raamatukese Päikeseplekkidest Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus 1618 nähti kolme komeeti
tema omadele. Tema gravitatsiooni teooriat ei võtnud keegi tõsiselt ja isegi tänapäeval tekitab see ainult ajaloolist huvi. Aga Huygensi panus valguse laineteooriasse ja tema tööd pöörlevate kehadega on siiamaani püsiva tähtsusega. Huygens leiutas palju erinevaid teleskoope ja kellu, milleta oleks tänapäeval mõeldamatu hakkama saada. (Christiaan Huygensi pendelkell) Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Christiaan_Huygens http://www.nndb.com/people/332/000087071/ http://www.britannica.com/EBchecked/topic/277775 http://inventors.about.com/library/inventors/bl_huyg
12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts; b. sõnad, mis näitavad, kes või mis põhisõnaga väljendatu on, nt tütarlaps, meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik; Märkus. Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui see esineb tähenduses ‘viimane’, nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui
t. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hakkab vähenema. Sundvõnkumisi põhjustab mõni väline jõud. Kui see jõud mõjub kindla aja tagant tekivad perioodilised sundvõnkumised (lükkan kiigele hoogu iga kord, kui kiik minu juurde jõuab). Kuid sundvõnkumised võivad olla ka mitteperioodilised (tuul kõigutab puud). Isevõnkumised tekivad sellises süsteemis, millesse kuulub energiaallikas, nii et selle energia arvel saab kompenseerida hõõrdumisele kuluvaid energiakadusid (pendelkell; istun ise kiigel ja kiigutan ennast andes hoogu). Võnkuv keha on sooritanud täisvõnke, kui: a) liigub ühest amplituudist teise amplituudi ja tuleb esialgsesse amplituudi tagasi; b) alustades liikumist tasakaaluasendist liigub ühte amplituudi, teise amplituudi ja lõpetab uuesti tasakaaluasendis. Tasakaaluasend on võnkuva keha selline asukoht, kus enne võnkuva hakkamist keha on paigal, sest temale mõjuvad jõud on seal tasakaalus.
Kopernik XVI saj.) Universumi lõpmatus, maailmade paljusus, loodusseaduste ühtsus (G. Bruno XVI saj.) Füüsikateaduse tekkimine ( XVII saj. algusest 80-date aastateni) 13 Pikksilm, vaba langemise uurimine (Galileo Galilei) Õhurõhk (E. Torricelli) Rõhu edasikandumine (B. Pascal) Gaasi isotermiline protsess: pV = const (R. Boyle ,1661). Pendelkell, termomeetri püsipunktid, valguse laineteooria, g väärtuse katseline määremine Pariisis: g = 9,79 m/s2 (Ch. Huygens ) Klassikalise füüsika periood ( XVII saj. lõpp - XX saj. algus) Mehaanika seadused ja gravitatsiooni seadus , valguse korpuskulaarteooria (I. Newton, 1668 - 1704) Termomeeter (A. Celsius, 1742) Tööd elektrist (A. Volta ,1780 - 1800) Vooluga juhtide vastastikmõju, magnetismi seletus (A. Ampere , 1820)
Valgustajad väljendasid piiramatut optimismi ja usku neile lõpmatuina näivatesse inimvõimetesse, veendumust, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustusliikumine leidis tuge prantsuse ratsionalismist (Descartes) ja inglise empirismist (Bacon, Locke), loodusteaduste arengust ning jälgimis- ja mõõtetehnika täiustumisest (mikroskoop, teleskoop, elavhõbedatermomeeter, pendelkell). Mõistus, kriitikajulgus, vaimne vabadus ja religioosne tolerants asendas traditsiooni, dogmaatilisuse, kirikliku ja riikliku autoriteedi kummardamise. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse väljendus ka uues, deistlikus lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi nüüd kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisesse enam ei sekku. Kuigi valgustust on enamasti seostatud prantslastega, on valgustusliikumise tegelik kodumaa siiski
annaabi.ee 
