"vabavõnkumised" - 25 õppematerjali

Jõud

9) Too näiteid, kus deformatsioon on elastne ? ­ vedru, õhupall 10) ­ 11) P=m(g+a) F=mg Võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluasendit väljaviimist süsteemi sisemist jõudude mõjul, nimetatakse vabavõnkumisteks. Vabavõnkumise tekkimise tingiumused: Keha väljaviimisel tasakaaluasendit peab tekkima jõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Hõõrdumine süsteemis peab olema küllalt väike. Looduses tekkivad vabavõnkumised on liikumisega kaasneva hõõrdumise tõttu sumbuvad võnkumised. Sumbumatud vabavõnkumised tekivad hõõrdumise puudumisel. Perioodiliselt korduvate välisjõudude mõjul toimuvad võnkumisi nimetatakse sundvõnkumisteks. Keha kaugust tasakaaluasendist mingil ajamomendil nimetatakse hälbeks. Tähistatakse tähega x ja mõõtühikuks on meeter. Maksimaalset hälvet ehk võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks. Tähistatakse x0 ja mõõtühikuks on meeter

Ühtlane ringliikumine, võnkumised

W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised. Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemis peab olema väike. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised. Sundvõnkumised on sumbumatud, need võnkumised toimuvad perioodiliselt mõjuva välisjõu mõjul. X- hälve, keha kaugus tasakaalu asendist antud ajamomendil. Ühik m. A-amplituud,e. maksimaalne hälve T- võnkeperiood- aeg mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Ühik s. f-võnkesagedus, väisvõngete arv ühes ajaühikus. Ühik HZ W- omega-nurksagedus, võngete arv 2pii sekundi jooksul. Ühik rad/s. W=2pii f

Vahelduvvool

4. Isevõnkumine- vooluringis on alalisvooliallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse energiakaod võnkesüsteemis. Võnke amplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 5. Sundvõnkumine ­ vooluringis on vahelduvvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkesüsteemis energiakaod. Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat süsteemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabavõnkumised nim võnkeringiks. Ideaalses võnkeringis toimuvad elektri ja magnetvälja energiate vastatikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. 7. Aktiivkoormuseks nim tarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nim aktiivtakistuseks. 8. Induktiivkoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia

Elektromagnetism

Reeglit väljendab mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab induktsiooniseaduses miinusmärk. määrata vasaku käe reegliga. VÕNKUMINE VÕNKERINGIS Vabavõnkumised tekivad süsteemis tema ühekordsel väljaviimisel tasakaalu asendist.  VAHELDUVVOOL MAGNETVÄLJA JÕUJOONED See on sunnitud Mõttelised jooned, mille igas punktis on elektromagnetvõnkumine. magnetinduktsioon suunatud piki selle

Elektromagneetika

elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks muundunud osa. Võnkeamplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 7. Sundvõnkumine ­ võnkesüsteemis on vahelduvvoolu generaator, millest saadava energiaga kompneseeritakse see osa elektromagnetvälja energiast, mis muundatakse teisteks energia liikideks. Võnkeamplituud ei muutu ajas ning võnkumine on sumbumatu. 8. Lihtsaimat süsteemi, milles saavd tekida elektromagnetilised vabavõnkumised, nimetatakse võnkeringiks. Võnkeringi tööpõhimõte ­ kujtab endas vooluringi, milles on kondensaator (mahtuvus ­ C) ja juhtme pool (induktiivsus ­ L). 9. Aktiivkoormuseks nimetatakse vooluringis olevat voolutarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nimetatakse aktiivtakistuseks. Aktiivtakistus piirab voolutugevust vooluringis ja muundab elektromagnetvälja energia

Võnkumine

Kordub lindude ränne igal kevadel lõunast koju pesitsema Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine on perioodiline liikumine, mis kordub võrdsete ajavahemike tagant ja esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Niidi otsa riputatud pall Kork lainetel 2. Võnkumiste liigid Võnkumised Vabavõnkumised Sundvõnkumised Võnkumine toimub Võnkumine toimub süsteemisiseste mingi välise jõudude mõjul. perioodilise süsteemi mõjul. Võnkuv süsteem koosneb: Maakerast, niidist, kivist ja konksust, kuhu niit riputatud Looduses on vabad

Kordamisküsimused kontrolltööks „Võnkumised ja lained. Lainetega seotud nähtused“ 1. Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks? Mis on vabavõnkumised, mis on sundvõnkumised? Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist). Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud). Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 2. Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks (kuidas muutub kehale

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähe...

Füüsika- võnkumised ja lained

Nt: 1)kiik, kui talle hoogu ei anna. Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine ­ toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised. Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- ajaühikus sooritavate täisvõngete arv. f= N/t f=1/T Hälve- võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist, mehaanilise võnkumisel tähistatakse x-ga. Võib olla positiivne ja negatiivne. Amplituut- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine- saab kirjeldada sin-või cos-funktsiooni abil

Mehaaniline töö

raadius ajaühikus. Nurga mõõtühik on SI-süsteemis: 1rad(radiaan). See on raadiuse pikkune kaar või selle vastav nurk. Üks täisring=2 rad=6,28rad. Mehaanilised võnkumised on perioodilised (korduvad) liikumised tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. Liigid: a) tekkepõhjuste järgi 1) vaba võnkumised-toimuvad välismõjuta NT. kitarrikeel, keha viiakse tasakaaluasendist välja, edasine võnkumine toimub süsteemiseoste jõudude puhul. Vabavõnkumised tekivad, kui kehale mõjub tasakaalu asendi poolt suunatud jõud ja hõõrdumine ei tohi olla liiga suur. 2)sulgvõnkumised toimuvad perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv

Füüsika liikumine

Võnkumise liigid- · Vaba- ehk omavõnkumine ­ süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud 3 tingimust: Tasakaaluasendi olemasolu Inertsi olemasolu Esialgse energia andmine süsteemile · Sundvõnkumine ­ välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) · Sumbuvad ­ võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. · Mittesumbuvad ­ võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pendel Lainete tekkimine · Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis proovib oma esialgset olekut taastada, nt visates kivi vette. Erinev elektromagnetlainete puhul. · Võnkuma hakkavad keskkonna osakesed tõmbavad kaasa kõrval oleva osakese laine levib. · Lained kannavad edasi energiat, aga mitte massi · Üksikud osakesed võnguvad tasakaaluasendi ümber Lainete jaotus

FÜÜSIKA EKSAM

amplituud, periood, sagedus. — Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel, maksimaalne hälve ehk amplituud. — Aplituud – ehk maksimaalne hälve — Periood – tähis T, ühik sekund, näitab ühe täisvõnke sooritamise aega. — Sagedus – tähis f, ühik herts, võrdub nurkkiirusega — Vaba- ja sundvõnkumised. - Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised, kuna välised takistusjõud pidurdavad liikumist. Sundvõnkumised on sumbumatud võnkumised. Vabavõnkumisel : Tasakaaluasendis peab kehale mõjuvate jõudude resultant olema 0. Tasakaalust välja viidud, peab olema resultant nullist erinev ja suunatud tasakaaluasendi suunas. — Sumbuvad ja sumbumatud võnkumised. – Sumbuvatel võnkumistel puudub energia allikas, mis ei laseks välismõjudel pidurdada võnkumist.

Kõik 10 klass.

I RÜHM 1. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks antud suuruse võrra, peab teise keha mõju olema teatud aja. 2. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Tähis N. 3. Jõumoment on jõu ja jõuõla korrutis. Tähis M. M=Fl. 4. Pindinevus ­ vedelik tõmbub kokku, kuna pinnal asuvad molekulid erinevatel kõrgustel. 5. Massiühik ­ SI süsteemis kilogramm (kg) 1l puhta vee mass 4oC juures ( on suurim) etalon tehti. 6. Võnkumise liigitus: vabavõnkumised ­ süsteemisiseste jõududega; sundvõnkumised ­ välise jõu mõjul. II RÜHM 1. Kiirendus näitab kui palju kiirus muutub ajaühikus. tähis a valem a vektor = v vektor/ t , ühik 1m/s 2. Raskusjõud 3. Kineetiline energia 4. Impulsimoment 5. MKT põhiväited Aine koosneb osakestest; Osakesed on pidevas kaootilises liikumises; Osakeste vahel on vastastikmõju. 6

Esimese semestri füüsika eksami materjal

 Isevõnkumiseks nimetatakse sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel  Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega Võnkumise võib põhjustada:  elastsusjõud (Hooke´i seadus)  raskusjõud (gravitatsiooniseadus)  sundvõnkumised ja vabavõnkumised  sumbuvad ja sumbumatud võnkumised  vabavõnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul Vabavõnkumiste tekkimine  Tasakaaluasendis peab kehale mõjuvate jõudude resultant võrduma nulliga  Tasakaalust väljaviidud kehale mõjuvate jõudude resultant peab olema nullist erinev ning suunatud tasakaaluasendi poole  Süsteemi kehade vahelised hõõrdejõud peavad olema väikesed 7. LAINED

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Nt. vedru, raskus, kinnituskonstruktsioon. Vajalik anda esialgne energia. Energia korduv muutumine - potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumiste liigid: Vaba- ehk omavõnkumine – süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine (nt niitpendel). Sisejõud on gravitatsiooni jõud ja niidi tõmbejõud. Sundvõnkumine – välise perioodilise jõu mõjul (nt õmblusmasina nõel) Sumbuvad – võnkumiste ulatus väheneb. Kõik looduslikud vabavõnkumised. Mittesumbuvad – võnkumise ulatus ei muutu. Vajalik lisaenergia. Nt pommiga kellapendel, kojamees autol jne Võnkumist kirjeldavad suurused: Amplituud, a, [x0 ] – maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Hälve, x(t) – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t Periood, T – ühe täisvõnke tegemiseks kuluv aeg Sagedus, f – ajaühikus sooritatud võngete arv, ühik Hz (1/s) Nurk- e. ringsagedus, ω – ühik rad/s

Staatika ja kinemaatika

see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Võnkumised ja lained 1. Võnkumine, võnkumise liigid, nende kirjeldamine. Võnkumine e võnkliikumine on ajas perioodiline liikumine, mille korral läbib võnkesüsteem korduvalt keskasendit, milleks on tihti tasakaalkuasend. Võnkumisel mõjub kehale tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. 1) Vabavõnkumised- võnkumised, mis tekivad süsteemi tasakaalu asendist väljaviimisel direktsioonijõu(raskus-või elastsusjõu) mõjul. 2) Sundvõnkumised- võnkumised, mille põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud. 3) Isevõnkumised- võnkumised, mis leiavad aset süsteemisisese energiaallika arvelt (näiteks kell) 2. Pendli tasakaaluasend, hälve, amplituud, periood. Tasakaaluasend on asend, mille korral pendli energia on mnimaalne. Hälve on kõrvalekalle tasakaalu asendist.

Mehaanika

Ringliikumisel asub telg kehast väljas, pöörlemisel aga kehas sees. Põhiline erinevus nende kahe liikumise vahel seisneb selles, et pöörlemisel ei saa keha vaadata kui punktmassi (punktil pole mõõtmeid ja pole mõtet rääkida pöörlemisteljest). Võnkliikumine- võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi- tagasi. Võnkumised liigitatakse vabavõnkumisteks (omavõnkumisteks) ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. 12) Periood- on ajavahemik, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täisringi. Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Perioodi tähis on T, ühik 1s. T = t/n T ­ periood (1s), t ­ aeg (1s), n ­ ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv; võngete arv

Füüsika põhivara I

Vedru sagedust ja perioodi saab arvutada valemiga (nurkkiirus, nurksagedus) (võnkeperiood) Matemaatilise pendli võnkeperiood sõltub pendli pikkusest ja raskuskiirendusest. Harmooniline võnkumine on ühtlase ringliikumise projektsioon liikumise tasandiga ristuval tasandil. Harmoonilisi võnkumisi saab liigitada sund- ja vabavõnkumisteks. Sundvõnkumise korral saab võnkuv süsteem perioodiliselt energiat juurde. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised, kuna välised takistusjõud pidurdavad liikumist. Sundvõnkumised on sumbumatud võnkumised. Kui energiat juurde andvate välisjõudude sagedus ühtib süsteemi omavõnkesagedusega, tekkib võnkeamplituudi suurenemine. Seda nähtust nimetatakse resonantsiks. Ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. Lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. Laineid iseloomustavad nähtused (interferents,

Dünaamika, Kinemaatika

nurkkiirus suureneb ja vastupidi. 2. Võnkumiseks nimetatakse sellist perioodilist liikumist, mille korral keha kordab oma trajektoori muutes iga poolperioodi järel liikumise suuna vastupidiseks. Võnkumised võivad olla: vaba-, sund- ja isevõnkumised. Vabavõnkumine tekib sel juhul, kui keha kõrvalekallutamisel tasakaaluasendist tekib jõukomponent, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja hõõrdumine süsteemis on väike. (nööri otsas rippuv raskus hakkab löögi mõjul võnkuma) Vabavõnkumised on hõõrdumise tõttu sumbuvad, s.t. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist hakkab vähenema. Sundvõnkumisi põhjustab mõni väline jõud. Kui see jõud mõjub kindla aja tagant tekivad perioodilised sundvõnkumised (lükkan kiigele hoogu iga kord, kui kiik minu juurde jõuab). Kuid sundvõnkumised võivad olla ka mitteperioodilised (tuul kõigutab puud). Isevõnkumised tekivad sellises süsteemis, millesse kuulub energiaallikas, nii et selle

Mehaanika

süsteemi sisemiste jõudude mõjul, nimetatakse vabavõnkumisteks. Vabavõnkumise tekkimise tingimused: - Keha väljaviimisel tasakaaluasendist peab tekkima jõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole ja mis püüab keha tasakaaluasendisse tagasi tuua. - Hõõrdumine süsteemis peab olema küllalt väike, sest muidu kas võnkumised sumbuvad kiiresti s.o. (võnkumise ulatus väheneb kiiresti ja lõpuks jääb keha seisma) või ei teki üldse.  Looduses tekkivad vabavõnkumised on liikumisega kaasneva hõõdumise tõttu sumbuvad võnkumised. Sumbumatud vabavõnkumised on võimalikud ainult hõõrde puudumisel. Perioodiliselt korduvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse sundvõnkumisteks. Sundvõnkumise sageduse määrab ära välise jõu muutumise sageduse. Võnkumisi, mida kirjeldavad siinus - või koosinusseadused nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks. x = xo cos 0 t või x = xo sin ( 0 t + /2)

üldiselt füüsikast

trigonomeetrilise funktsiooniga, kas siinus või koosinus funktsiooniga. Ja siis on võimalik neid kas arvutada või kujutada graafiliselt. Kordamisküsimused. 1. Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? (pendli ja vedrupendli puhul joonis). 2. Võnkliikumise tekkimiseks ja jätkumiseks vajalikud tingimused. (mis on tagasisuunavaks jõuks niitpendli ja vedrupendli puhul?) 3. Mis on sundvõnkumised? 4. Mis on vabavõnkumised? 5. Mis on sumbuvad võnkumised? 6. Mis on võnkliikumist iseloomustavad suurused? 7. Mis on Amplituud? 8. Mis on hälve? 9. Mis on täisvõnge ja mis poolvõnge? 10. Mis on matemaatiline pendel, tema võnkumisseadus? 11. Mis on resonants? Laineline liikumine. Kui keskkonnas asetsev keha näiteks selle seskkonna üks osake võngub harmooniliselt, siis ta mõjutab tamaga kokkupuutes olevaid keskkonna osakesi jõuga, mis mõjuba sama seaduse järgi

Mehaanika ll

 Võnkumiste liigid • Kui võnkumine toimub vaid süsteemi kuuluvate kehade vaheliste mõjujõudude toimel, on tegemist vabavõnkumisega. Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. • Kuna igale kehale mõjub liikumist takistav hõõrdejõud, siis ei saa vabavõnkumine kesta ilma välise abita igavesti. Võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini. Sellist võnkumist nimetatakse sumbuvaks. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad. Sumbumatu võnkumise saamiseks tuleb hõõrdumist millegi välisega kompenseerida. Näiteks pommidega kellas annab spetsiaalse mehhanismi kaudu pendlile igal võnkel hoogu juurde pomme allapoole tõmbav raskusjõud. • Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. Võnkumist iseloomustavad suurused • Nagu iga perioodilist liikumist, iseloomustab ka võnkumist ajavahemik, mille möödumisel liikumine uuesti kordub

Füüsika I eksami piletid

(joon.6) Pendli pöörlemise dünaamika põhivõrrand. Tähistan nurkkiirenduse ning, et pendli inertsimoment on ml 2 saan, ml2= -mgl*sin . Seda võrrandit saab teisendada: +g/lsin=0. Matem. pendli võnkumissagedus sõltub ainult pendli pikkusest ja raskuskiirendusest, kuid ei sõltu pendli massist. Matem. pendli võnkeperioodi valem keskkoolist on T=2l/g. Võrrandi +g/l sin=0 lahendamine annab võnkeperioodi valemi T = T=2l / g{1+(1/2)2sin2 a/2+(1/2*3/4)2sin4 a/2+...}. §42. Sumbuvad vabavõnkumised. Harmooniliste võnkumiste võrrandi tuletamisel oletasin, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Igas reaalses võnkuvas süs. esinevad aga ka takistusjõud, mille mõjul süs. energia kahaneb. Kui energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võn-kumised kahanema. Kui võnkumised on vabad, siis see tähendab, et süs., mis on välisjõudude poolt tasakaaluasendist välja viidud või saanud välisjõududelt

Füüsika I konspekt

HARMOONILISE VÕNKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHEND. VEDRUPENDLI JA MATEMAATILISE PENDLI HARMOONILINE VÕNKUMINE JA VÕNKEPERIOOD. SUMBUV VÕNKUMINE. SUNDVÕNKUMINE. RESONANTS. Võnkumine on liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Võnkumised liigitakse vabavõnkumisteks 10 ja sundvõnkumisteks. Vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste jõudude toimel. Sundvõnkumised toimuvad välise perioodilise jõu toimel. kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõngete sagedusega, kasvab võnkeamplituud järsult. Sellist nähtust nimetatakse resonantsiks. Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge. Tähis T. Võnkeperioodi saab leida võngete arvu n ja nende sooritamiseks kulunud aja t kaudu: T=t/n. Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete arv. Tähis f. Võnkesagedus

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Takistavad liikumist (mõjudes vastassuunas) Vähendavad süsteemi energiat ­ on dissipatiivsed 61. Harmoonilise liikumise võrrand sumbuva võnkumise korral (koos joonise, selgituse ja valemianalüüsiga)- Kuna igale kehale mõjub liikumist takistav hõõrdejõud, siis ei saa vabavõnkumine kesta ilma välise abita igavesti. Võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini. Sellist võnkumist nimetatakse sumbuvaks. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad. 44 62. Sundvõnkumine: sundvõnkumist põhjustav perioodiline välisjõud ja resonants- Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. Nii võngub õmblusmasina nõel üles-alla vaid seepärast, et käsi või mootor vänta ringi ajab. Kuna siin saab süsteem energiat välisest allikast, on sundvõnkumine alati sumbumatu