Sinu kooli nimi REFERAAT PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA Milli Mallikas X a klass Juhendaja õp Heli Kopter TARTU 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse lk 3 1.1.Mis on pedagoogiline psühholoogia? 1.2.Mis on pedagoogilise psühholoogia ülesanne? 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias 2.Õppetöö organiseerimine lk 4 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel 3. Õpilaste isikuomadused lk 5 3.1. Õpilaste vaimsed võimed ja intelligentsus. 4. Õppimine. lk 5 4.1. Õppimise olemus
siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile pole võimalik vastest leida ei vaatluse, katse ega ka matemaatika abiga. Näiteks küsimus "Mis on aeg
7. Täpsusaste finantsarvestuses on tähtsal kohal info objektiivsus ja võrreldavus, raamatupidaja kajastab majandustehinguid, avaldamata oma isiklikku arvamust ja eelistusi nende registreerimisel. Juhtimisarvestuses on isiklikul arvamusel oluline roll, seetõttu on info subjektiivsem, rõhk on olulisusel ja paindlikkusel. Sageli vajab juhtkond infot väga kiiresti, seetõttu kannatab selle täpsus. 13 8. Teiste distsipliinide kasutamine finantsarvestuses kasutatakse teiste distsipliinide meetodeid harva. Juhtimisarvestus põhinebki erinevate distsipliinide meetodite kasutamisel, eelkõige statistika, organisatsiooni-, juhtimisteooria jt meetoditel. Juhtimisarvestuses kasutatakse oma teadmisi ärimaailmast tootmaks vajalikku infot otsuste tegemiseks. Finantsarvestus kasutab üldiselt aktsepteeritud arvestusprintsiipe ning tegeleb harvem otsuste tegemisega (v
Hempeli liitlased positivistid, vastased hermeneutikud ja historistid. Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid
RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja kasutamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega. Disain Eestis pole minu arvates veel enda täishoogu sisse saanud, kuid on jõudsasti teel. Aastast aastasse toimub enam disainiga seotud üritusi ning pööratakse rohkem tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustele, messidele ja rahvusvahelisele turule
draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus õigusalane kirjandus Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. Esimesel juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng, teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt kaasaja kirjandust. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid. Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada?
Majandusteaduste ja muude teaduste piiril arenevad majandusgeograafia, majandusõigus, jt. piirteadused. Viimastel aastakümneil on majandusteadust hakatud tihedalt seostama matemaatikaga, sotsioloogiaga, küberneetikaga, psühholoogiaga ja muude teadustega. Põllumajandusökonoomika kui teaduse arengule on iseloomulik: 1) sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga ja tehniliste teadused jne. ja 2) uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames. Põllumajandusökonoomika aineks on vastavas tootmisviisis välja kujunenud ( ja kujunevate) majanduslike suhete põhjuslik-tagajärgsete sõltuvuste ja struktuursete seoste uurimine. 4
ja kriitiline mõtlemine, mis ei ole seotud aine valdamisega, aga soodustavad aine omandamist." Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust süsteemist peaks liikuma koostöise, loovama ja teadmisi konstrueerivama töökultuuri suunas." Ülikooliharidust mõjutavad ka turu nõudmised, mis survestavad praktilisema õppe suunas ja seetõttu väheneb mõtestamise osakaal. ,,See on ülikooli tänane tegelikkus, kus on väga tugev surve
suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpetus- õppimine-eesmärgistatud tegevus, mis on suunatud õpilase poolt inimühiskonna ajaloolis- ühiskondliku kogemuste mingi kindla osa omandamisele selleks spetsiaalse ettevalmistuse saanud inimese juhendamisel Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Eripedagoogika- e. defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemidega. Autoritaarset kasvatust iseloomustab laste maailma, lapse vajaduste vähene tunnustamine, sõnakuuleliku allumise nõudmine, tugev kontroll ning iseseisvuse pärssimine. Lapse sõltumatus ja võimalus end väljendada on alla surutud, temalt ei oodata mõistmist vaid allumist, mistõttu langeb
ära tunneme; luuletusel on ka sisemine struktuur, enamasti kuulub luuletus ilukirjanduse alla. Koomiksil on ka oma kindel väline vorm, koomiks liigitatakse madalamate zanrite alla. See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. 1 Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus ja lingvistika, kirjandus kui sõnakunst, Kirjandus ja ajalugu, Kirjandus ja kunst Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika - väitluskunst, kõnekunst. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik
tegevuse formeerimine, plaanipärane süstematiseeritud hariduse sisu edasi andmine. Ealine pedagoogika-uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika-uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Didaktika- uurib üldiste pedagoogika seaduspärasuste rakendamist konkreetsete distsipliinide õpetamisel:emakeele, matemaatika, ajaloo, kirjanduse õpetamise metoodika. Didaktika on väga tihedalt seotud üldpedagoogikaga Eripedagoogika- e.defektoloogia tegeleb füüsiliste ja vaimsete puuetega inimeste õpetamise ja arendamise probleemisega 1)tüflopedagoogika-pimedate vüi nõrgalt nägevate laste täiskasvanute õpetamine 2)surdopedagoogika-kuulmishäiretega laste ja täiskasvanute õpetamine 3)logopeedia-
Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamuste kõrval, käesolevas referaadis käsitletakse Piaget, Gibsoni tajuteooriaid. Samuti Butterworth-Harris'i õpikus olevaid materjaale, mis on antud referaadi jaoks peaallikas. 1. EELARVAMUSED
edasi õppida kõrgkoolides erialadel, mis annavad humanitaarse, ühiskonnateadusliku, sotsiaalse või mõne muu mittetehnoloogilise hariduse. Alates 90-ndate algusest on tehnoloogilisi distsipliine õppivate tudengite arv ca 10%. need on peamiselt TTÜ ja Maaülikooli mõnede erialadade (energeetika, mehhanika, veterinaaria jt) tudengid. Suhteliselt vähe on ka tudengite üldarvuga võrreldes meditsiinierialade ja loodusteaduslike distsipliinide üliõpilasi (peamiselt TÜs). Miks läheb niivõrd vähe keskharidusega noori õppima tehnoloogilistele erialadele, kuigi majandus, eriti tootev- töötlev tööstus ja ehitus vajavad just selliste erialade inimesi ning palgad pole inseneridel ja tehnoloogidel halvad. Reaalainete spetsialistidel on keskmiselt suurem võimalus teha karjääri ettevõtete tippjuhtkonda või saada suurte korporatsioonide omanike ringi. Samuti on reaalteadusi õppinutel hea läbiöögivõime
Neid on võimalik sihipäraselt kasutada üksnes siis kui need muudetakse nähtavateks, sõnastatuks ja arutluste objektiks. Seetõttu on tänapäeval probleemiks see, kuidas saaks töötajatelt kätte nende varjatud teadmised. (Ibid) 2. TEADMISJUHTIMISE LÜHIAJALUGU Kõikehõlmav teoreetiline lähenemine teadmisjuhtimisele on üles kerkinud alles hiljuti. Põhjus võib olla selles, et teadmiste juhtimise praktika on seotud paljude erinevate distsipliinide ja domeenidega. Kuid terve hulk juhtimise valdkonna teoreetikuid on kaasa aidanud teadmisjuhtimise kui valdkonna arendamisele. Seal hulgas Peter Drucker, Paul Strassmann ja Peter Senge Ameerika Ühendriikidest. Drucker ja Strassmann on rõhutanud informatsiooni ja teadmiste kui organisatsioonilise ressursi kasvavat tähtsust. Senge on keskendunud rohkem õppivale organisatsioonile ja teadmisjuhtimise kultuurilisele dimensioonile. Chris Argyris,
Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah. Litoloogia- ehk settekivimiteadus on peamiselt settekivimite kirjeldamise tegelev teadusharu
Mida peetakse kirjanduseks, sõltub kontekstist, mida antud kogukonnas peetakse kirjanduseks. Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Kirjanduslik tekst on reeglina mitmetähenduslik, polüvalentne. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Kas tekst on autori läkitus? Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Lingvistika, sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika-teksti interpreteerimine. Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid. Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses,
Tavaliselt iga iteratsioon võtab ette uued nõuded ja laiendab süsteemi, samas saab ka olemasolevat tarkvara täiustada. Iga iteratsioon sisaldab oma nõuete analüüsi, disaini ja testimist. Asi on jagatud 4 faasi mis koosnevad omakorda iteratsioonidest. Kose mudeli faasid = iteratiivse protsessi distsipliinid (sarnaseid arendustegevusi ühendav valdkond). Faasid ja distsipliinid on ristuvad read-veerud, sest igas faasis tehaks korraga mitme distsipliinide tegevusi. Klassikalises mõistes analüüs on kaks ülemist rida Kolmas rida (analüüs & disain) on puhas disain Paindlik - nõuete valmimine ei pane neid nö lukku, kui vaja siis muudetakse. Muudatusi On hea teha ja kohanemine on lebo, sest iteratsioonid on lühikesed, iga samm tegeleb ainult väikese hulga nõuetega, tagasiside pidev. PS. Pole kontrollimatu kus reageeritakse kõigile tellija tahtmistele. Nö kuldne kesktee, et mõistuse piirides on
(arusaam, et kõik on olemas või arusaam, et laps on kui “puhas leht”?) Inimese teadvuses pole midagi peale väliskeskkonna • Formaalsete distsipliinide osatähtsus hakkas vähenema peegelduste – kõik inimese teadmised 19. sajandi tööstusrevolutsiooni mõjul – vajadus pärinevad praktilisest kogemusest http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d1/ eriharidusega spetsialistide järele, mida formaalsed distsipliinid
levitamist) - sotsiokraatiline / sotsiokultuuriline (nt elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine) Kohaturundus - koha kujundamine-arendamine viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused (õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul oma elupaigaga ning vastatakse külastajate ja investorite ootustele) Sihtkoha brändimine - brändimise strateegia ja teiste turundustehnikate ja -distsipliinide rakendamine linnade, regioonide ja riikide majandusliku, poliitilise ja kultuurilise arengu jaoks, põhirõhk on turismil. Koha brändimine tähendab olemasoleva ja lisaatraktiivsuse juurdetoomist kohale ning protsessi keskseks küsimuseks on brändi identiteedi loomine ning imago kujundamine. Identiteet on brändi looja üldine arusaam ja käsitlus brändist. Identiteedis sisalduvad kõik elemendid, mille kaudu brändi tarbijatele edastatakse. Brändi imago on
Betty Neumani mudel oli suunatud õendusele, aga seda saab kasutada ka teistes tervisedistsipliinides, seetõttu on siin nii poolt- kui ka vastuargumente. Pooltargumendiks on, et kui mitmed tervisedistsipliinid kasutavad Neumani süsteemmudelit, siis on järjekindel lähenemine kliendi eest hoolitsemiseks lihtsustatud. Vastuargumentideks on, et kui mudel on kasulik mitmetele diststipliinidele ja kui see ei ole eriomane ainult õendusele, siis ei eristu õenduspraktika teiste distsipliinide praktikatest. Suur tugevus Neumani mudelis on selle paindlik kasutamine kõikides õenduse valdkondades – juhtimises, hariduses, ja praktikas. Betty Neumani süsteemimudel on suunatud inimeste vajadustele ja on keskendunud stressitekitajate tuvastamisele ja vähendamisele õendusabi kaudu, sest stressorid võivad süsteemi stabiilsust häirida. (Almeida jt, 2018: 3) Tervis ei ole ainult haiguste puudumine, vaid kogu organismi tasakaal (Constitution of..., 1948:1)
või just vastupidi, kuid kumbapidi -- seda ei ole võimalik väita. Siiski näib usutav -- apelleerides ka teaduslikule arvamusele -, et tulnukad ei pruugi sugugi olla külalised teistelt planeetidelt, vaid võivad olla suures osas meie enda psüühika vili. Seda psüühika vilja võib aga iseloomustada meie tänapäevase võimetusega tabada tõeliselt oleva parameetreid, mis tekitab kõigis meis segadust ja usaldamatust uurivate distsipliinide vastu. Tõeliselt olev väljendab end meie alateadvuse intuitiivses tunnetuses ja me teadvustame seda ufo-fenomeni näol. Ufo-fenomen on äärmiselt laialdane ning mõistusele raskesti mõistetav, mis teeb ta 7 MINU ARVAMUS UFOde iseloomulikuks jooneks on nende võime lennata tohutu kiirusega, arendada sellist
professioonile püstitatud nõudmistele. Naiste kohta oldi arvamusel, et nad on suutelised kergesti täitma arstide korraldusi. Enne 20.saj. olid õdede koolid kogu maailmas ameti õppimise asutused ja alles 20. saj. sai võimalikuks, eelkõige Ameerika Ühendriikides, õdede hariduse muutumine kutse tasemelt akadeemilisele tasemele. Magistritaseme programmid loodi USA-s 1930-ndatel, doktoriõppe õppekavadeni jõuti USA-s 1960- ndatel ja sedagi eelkõige haridusega seotud distsipliinide raames. Teaduskraade omandati USA-s ka teistel erialadel nagu näiteks biomeditsiin, psühholoogia jne. Ameerika Ühendriikide Tervishoiuteenistuse patronaaži all Õenduse Teaduse Programmi raames selleks, et arendada õenduskoolitust doktoriõppe tasemel. Alles 1970-ndate lõpust ja 1980-ndate algusest võib õendusharidust lugeda õpetatuks „õenduse perspektiivist“. Jagatud teadmised Kuidas on õendusalased teadmised tekkinud?
Eestist). Osalejad esindasid eri uurimisvaldkondi: astrofüüsikat, astronoomiat, (mikro)bioloogiat, geokeemiat, geoloogiat, mineraloogiat ja geomikrobioloogiat. Eesti teadlased osalevad aktiivselt nii Universumi, varajase elu kui ka meteoriidikraatrite uuringutes, tehes koostööd NASA ja ESA uurimisprogrammide raames. Need võimalused on tekkinud tänu uurijate mitmekülgsetele teadmistele füüsika, keemia, bioloogia, geoloogia jt. distsipliinide vallas. Et Eesti saaks ka edaspidi uute maailmade avastamisel kaasa rääkida, peaks haridussüsteem senisest rohkem toetama ulatuslikku loodusteaduste õpetamist. Marsi uurimine on alles alguse perioodis, praegused enamus faktid on oletatavad. Ees on veel palju pikki aastaid, ning loodame lõpuks ka inimese jala sinna pinnale viia. 8 9 Kasutatud kirjandus Ajaleht SL Õhtuleht 24.01.2008
Viimasel kümnendil on XIX sajandil. positivism oma esimese ajaloolise kujul kriis, mis oli tingitud järgmistest teguritest. Esiteks, teaduse arengust devalveerinud paljud "sünteetiline" üldistused, mida peetakse positivism kui igavene ja vaieldamatu omandamine teadusest. Teiseks, teaduse ja eriti radikaalne pausi mõisted füüsika omakorda XIX-XX sajandi., Ja intensiivne areng psühholoogiliste uuringute, et päevakorda küsimuse suhe teaduse teiste distsipliinide, et uurida inimeste ja maailma enda ümber (eriti koos füsioloogia ja füüsika), kõik see tõi uuring filosoofia tegeleda empiiriline ja loogiline alus teaduse, st need "marginaalne" küsimusi teadmisi uurimistöö, mis tugevalt tõmbab ära Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja lõpuks kõik katsed Comte ja tema järgijad 4 tõestada eesmärk kehtivuse kavandatava eetilisi ideaale ja väärtusi osana
küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle kohta öelda normatiivsetel eetikateooriatel? Kas meil saab olla otseseid kohustusi teiste entiteetide ees peale praeguste inimeste? Mida tähendab mõiste „seesmine väärtus“? Kas väärtused saavad olla objektiivsed või on alati vaid subjektiivsed? 3. Mis vahe on keskkonnaeetikal ja bioeetikal? Bioeetika – bioloogiliste distsipliinide ja eluteadustega seotud eetiliste küsimuste uurimine. Peaasjalikult inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. Valdava osa moodustab meditsiinieetika, sageli mõeldaksegi bioeetika all just seda. Keskkonnaeetika – võidakse lugeda bioeetika alla kuuluvaks, aga enamasti eraldi haruna käsitletud. 4. Millistest osadest koosneb argument? Toetav väide, järeldus. Toetuseks kasutatud väited, eeldused. 5. Millistel juhtudel võidakse argumendis saada väär järeldus?
koduvägivalla eest, mis väljendus naiste varjupaikade ning vägistamisohvrite kriisikeskuste avamises. Feminismi innovaatiline väide seisnes selles, et poliitilisi otsusi tuleb teha, võttes arvesse erasfääri problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist mõtlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat mõju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia, majandusteadus, ajalugu, õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus, psühhoanalüüs ning sotsioloogia. Feministlikud teooriad Liberaalne feminism Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad tänapäeval hääleõigust, kannatavad nad siiski paljude kitsenduste all, mis on takistuseks nende teel edu poole.
epigoonlikuks. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi. Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide jaotuseks sai loogika, füüsika ja eetika. Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest, mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes
Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor – folkloristika o Muinasteadus – arheoloogia o Rahvateadus – etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991):
Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. ERA, Vene, Läti ja Saksa 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991):
kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333). ,,Tõlketeaduse ja semiootika kokkupuutest sündiv distsipliin saab end teadvustada uurimisobjekti piiritlemise kaudu. Tõlketeaduse objektiks on tõlkeprotsess, semiootika keskmes on märgid ja märgisüsteemid" (Torop 2002: 335). ,,Tõlkesemiootika on ühtlasi ka implitsiitne tõlketeadus. Semiootiline sidusus muutub
- Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn Folklore Fellows Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) Väljaannete sari FF Communications (=FFC) Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: - Rahvaluule/folkloor – folkloristika - Muinasteadus – arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia) Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ 1919 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor – Walter Anderson Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis
30. Mis on mulla viljakus? Mulla viljakus kujuneb otseselt elusorganismide tegevuse tulemusena. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. 31. Mis on mullateaduse aine? Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist. Mullateadus kuulub bioloogiliste distsipliinide hulka. 32. Millised on mullateaduse ülesanded? Mullateaduse tähtsaimaks ülesandeks on muldade arenemise ja omaduste üksikasjalik selgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks. Teiseks ülesandeks on mulla kui tootmisvahendi investeerimine. Kolmandaks kuulub mullateaduse ül hulka ka mulla kaitse küsimused. 33. Mida mõistetakse rabenemisena? Rabenemiseks e füüsikaliseks murenemiseks nim
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus
ettevõtte arengut. Traditsioonilised tööstuspsühholoogia võtted ei andnud soovitud Juhi mõju alluvate tööga rahulolule tulemusi, sest need ei arvestanud organisatsiooni ja keskkonna vaheliste seoste dünaamilisust, gruppidevaheliste seoste mõju organisatsioonile. Tööstuspsühholoogiast hakkas eristuma organisatsioonipsühholoogia, sest tunnetati paljude distsipliinide ühendamise vajadust. (Vadi, 2000: 22) 1.3 Administratiivse juhtimise koolkond Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henry Fayoli juhtimisanalüüsi. Henry Fayol juhtis suurt kaevandust Prantsusmaal, see kujundas ka tema mõtteid juhtimisest. Esmase üldistuse esitas ta 1916. aastal. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funtksiooni ehk peamise ülesande kaudu
on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte terviklikuks. Leslie White (1900-1975) – hakkas 1930.aastatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus, sest Tylori mõtteid tõrjuti, kuna need on liiga lihtsakoelised. White püüdis parandada Tylori definitsiooni ja pakkuda rohkem välja midagi kultuuri olemuse kohta. ''Kultuur on kehaväline ajutine kogum asjadest ja sündmustest mis
läbirääkimised) 5. Rahvusvaheliste ja riikidevaheliste läbirääkimiste organiseerimine 6. Poliitiline reklaam (kampaaniad) 7. Poliitiline administreerimine (Spetsiifiliste normide rakendamine riigiteenistujate poolt) 8. Poliitiline kontroll ( petitsioonid referendumile) Analüütiliste kategooriate valik Poliitlingvistiline lähenemine on enam tegevusele- ja veenmisele orienteeritud kui teised võimalused analüüsida poliitilist retoorikat. Ta loob sidemed erinevate distsipliinide vahel integreerib vaidlusteooriad ja teised samased retoorikakomponendid. Poliitlingvistiliste analüüside kategooriate valik sõltub alati konkreetsest uuritavast teemast ja spetsiifilistest arvandmetest, milliseid on vaja analüüsida.Näiteks rahvuslikku, rassistlikku, antisemiitlikku, seksistlikku ja populistlikku retoorikat võib analüüsida süsteemselt vastates järgnevale 5 küsimusele- 1. Üksikisikud või grupid- kuidas on nad lingvistiliselt konstrueeritud, mis nime all?
Nii jõuda teadlaste ja on kerge tekkima olukord, õppejõudude vahel kus iga distsipliini või üksmeelele, mis oleks uurimisprogrammi esindav selleks raamdistsipliiniks, teadlasrühm räägib ning mille alla suurem osa üldistab oma terminites, kasvatusteadustest hoolimata kuigivõrd nende koonduks (vaieldav on ka tuntusest ja tähendusest kasvatus-teaduste eneste teiste distsipliinide mõiste ja selle piirid). esindajate jaoks. Selle põhjuseks on asjaolu, Lõpptulemusena jääbki et suurt osa iga teadlase omavahel sisuliselt ja karjäärist, eriti selle terminoloogiliselt algupoolel, on kujundanud ühendamata aineid distsipliin või kuulavale tudengile mulje, uurimisprogramm - et kõik on suhteline ning
Andmeid töödeldakse matemaatilis-statistiliste meetoditega ning esitatakse arvutikaartide, tabelite, graafikute ning joonistena. Miks? See on kõige tähtsam küsimus, millele saab vastata alles siis, kui eelmised küsimused on lahenduse leidnud. Vastus saadakse andmete analüüsil ja sünteesil. Kartograafia - õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiat võib vaadelda ka kui üsna paljude distsipliinide kokkupuutepunktis asuvat tegevusala: • kaardi koostamine - haru, mis tegeleb ainult kaartidele spetsiifiliste küsimustega nagu projektsioonid, • generaliseerimisnõuded, leppemärgid jms; • tehnoloogia - trükiprotsessi omapära, suhteliselt hiljuti veel ka fotoprotsessi peensuste arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil
selle teosega öelda tahate?", "miks te selle nii tegite?") tõrjutakse üldiselt tagasi kui profaansed ja kohatud." 10.Mis on kirjandusteadus? Uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi, püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest ja eelarvamustest sõltumatu. Selgitab nähtusi, omab terminoloogiat, kasutab keelt ja termineid teatud viisil, loodetavasti saab ka midagi uut teada, on loomu poolest kauduurimus. 11.Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Kirjandusteadus kasutab oma uurimustes ajalugu, retoorikat, lingvistikat, kunsti, psühholoogiat ja teisi teadusharusid ning nende uuringute tulemusi, selleks et mõista kirjanduskeeles kasutatavaid erinevaid süsteeme ja nende seoseid 12.Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on kõnekunst. Oluline, kuna kirjanduse üks tunnuseid on just kunstipärane keelekasutus ning
olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist tunnetusega, milleni sai jõuda vaid puhta mõistuse abil ning arvesse ei tulnud teised võimalikud tunnetusallikad nagu kogemus ja ilmutus. Nende distsipliinide niisugune kolmikjaotus tugineb oleva terviku traditsioonilisele jaotusele inimlikuks, looduslikuks ja jumalikuks olemisvaldkonnaks. Kanti järgi on selle taga aga ka inim- mõistuse kustumatu huvi hinge surematuse, jumala olemasolu ja vabaduse vastu (s.t. selle vastu, kas maailmas, kus me elame, on võimalik inimlik vabadus). Eeldades, et olemine üldse on kas inimese olemine, looduse olemine või jumala olemine, hõlmab metaphysica specialis oleva terviku kõik olemuslikud valdkonnad
23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti
23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti
Kõigele sellele toetudes võib öelda, et teoreetiline mehaanika kuulub baasteaduste hulka ja selle teadmine on hädavajalik paljude teiste teaduste õppimiseks. Mehaanika, nii nagu geomeetriagi, on kõige vanem teadus ühiskonna ajaloos. Tema tekkimine ja areng on vahetult seotud praktilise elu vajadustega, ning tootlike jõudude arengu ja tehnika tasemega igal selle arengu etapil. *Insenerimehaanika - aines õpitu aluseks kõigi insener-tehniliste distsipliinide (tugevusõpetus, masinamehaanika, masinate konstrueerimise alused, ehitusmehaanika jne) käsitlemisel ja omandamisel. Insenerimehaanikas käsitleme teoreetilist mehaanikat. *Mehaanika tuleb vanakreeka keelest ja tähendab" masinate ehitamise kunsti". *Insener ((prants. k., ladina k.) tähendab kujutlusvõime, leidlikkus ) on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi
Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962) Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis;
• Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise
Kristliku maailmaseletuse kõrvale tekkisid alternatiivsed seletused; kui kristlikku (praktikat jm) alates 19. sajandist enam iseenesestmõistetavaks ei peetud, hakati uurima-vaatlema religiooni kui inimtegevust, inimeste poolt loodut. Arusaam, et vähemalt osa religioonist on inimeste loodud (ja et ka ühiskonnakord on inimeste loodud). Teised lähenemisvõimalused religioonile saavad seetõttu võimalikuks. Mõistuspärane lähenemine, ka religioonis. Religiooni uurivate distsipliinide teke. Klassikud: Karl Marx (1818-1883) peetakse sotsioloogia rajajaks. Ajaloolise arengu mootoriks on tootlikus sektoris aset leidvad muutused. Tootlikud jõud ja tootmissuhted moodustavad ühiskonna baasi. Muu on pealisehitis (selle hulka kuuluvad kultuur, religioon jmt). Religioon on kujunenud hirmust loodusjõudude ees, peegeldas sõltuvust loodusest; kui suurenes võim loodusjõude ohjata, muutus ka ühiskond keerukamaks - inimesed ei
teovõime, ühiskondlik identiteet, osalemine ja osasaamine ning piisav toimetulek ühiskonnaliikmena. Integratsiooniga seonduvad probleemid need asjad, mis takistavad meil eesmärgi täitmist. Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega ja nende leevendamisega. Sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida konkreetsete uurimisteemade alusel, mis keskenduksid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuksid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogika uurimisvaldkonnaks võib seega pidada inimese subjektsuse kujunemist ning selle kasvatuslikke ja ühiskondlikke eeldusi, eriti subjektsuse kujunemisel ilmnevaid probleeme ja puudusi ning pedagoogilist tegevust nende korrigeerimiseks. Sotsiaalpedagoogilisest teooriast võib rääkida vähemalt kolmes põhitähenduses: Enesemääratlusteooria, püüab vastata küsimusele, mis on sotsiaalpedagoogika.
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a
kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest või loomulik kultuuri areng - kultuuriline pööre - komplekssed põhjused. seletada midagi läbi kultuuri
annaabi.ee 
