Kirjandus ja teised teadused (1)

Kirjandusteadus  ja teised  teadused
Kirjandusteadus ja  lingvistika
kirjandus kui sõnakunst
Kirjandus ja ajalugu
Kirjandus ja  kunst
Retoorika
Retoorika ‘ars  bene  dicendi’, väitluskunst, kõnekunst
Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias.
Vana-Kreekas      demokraatia  tingimustes  omandas  vaba  kodaniku  kõne
ühiskonnas  väga  olulise  tähenduse,  mis  tagas  ka  kõnekunsti  õitsengu,
kujunes süsteemiks.  Aristoteles ,  Cicero , Quintilianus.
Kirjanduses  on  kasutatud  nii  kõnekujundite    teooriat,  toopikat
(formaalloogiline  mõiste,  praegu  ka  konkreetse  sisuga  klišee,  stereotüüp,
motiiv  või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid.
Esteetika  - kirjandus kui  kunstiliik
 Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud
Esteetika  on  filosoofia  haru,  mis  uurib  kauni   avaldumist   tegelikkuses,
maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu  seaduste järgi loomise üldisi
põhimõtteid,  sealhulgas  kunsti  kui  tegelikkuse  esteetilise   kajastamise
spetsiifilise vormi arenemise seadusi.
Esteetika  ei  ole  midagi  igaveseks  antut,    vaid  erineb  nii  aja  kui  ka  ruumi
teljel.
Kirjanduse ajalugu
Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist
(Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob
kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi,
Kui  19.  saj  kirjutati  ohtralt  ülevaatlikke  kirjanduslugusid,  siis  20.  sajandi
lõpul  ja  21.  sajandil      koosnevad  ulatuslikumad  kirjanduslood  pigem
erinevate  autorite  kirjutatud artiklitest.
Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel.
Kirjanduslugu   ei  ole   homogeenne   ja  püsiv  areng,  pigem  iseloomustavad
seda murrangud ja lüngad.
Kirjandus  on  mitmeti  seotud   ajalooga :   kirjandusteos   on  teatud  ajaloolise
konstellatsiooni   produkt ,  talle  on  avaldanud  mõju  tema  ajastu
ideoloogilised,  esteetilised jm tingimused.
Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks-
Periodiseerimine   on  käsitletava  ajalooprotsessi  tinglik  jaotamine
kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude
eripärale, mida saab määrata mitmesuguste kriteeriumide järgi (mille
valik  on  põhimõtteliselt  vaba).  Kõne  alla  tuleb  mitmesuguste
elualade  (resp.  ajalooteadusharude)  kasutamine  kriteeriumina.  See
tähendab,  et  põhimõtteliselt  saab  periodiseerida  mitte  üksnes
poliitilise  ajaloo  (valitsejate,  riigivormide  jms.)  järgi,  vaid  ka
majanduse,  kultuuri,  teaduse  (eriti  tehnika),  kirjandus-  või
kunstivoolude  (kas  või  näiteks  moeajaloo)  jne.  jne.  arengujärkude
järgi. […]
Periodiseerimine  on  vajalik  uurimistöö  struktureerimiseks  (nii
probleemiti  kui  kronoloogiliselt),  konkreetseks  museoloogiliseks
tööks, eeskätt ekspositsiooni ülesehitamiseks.
Enn Tarvel
http://www.okupatsioon.ee/sihtasutusest/eesti_lahiajaloo_yldine _
periodis.html
Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel,
näiteks
1.  ühiskondlikust korraldusest lähtudes
2.  lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost
3.  lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost
4.  Perioodid stiilidest lähtuvalt
5.  Aastatest lähtuv, ‘neutraalne’ periodiseering
Kirjandusajalugu on  konstrukt
Kirjandusajalugu  kirjutatud  alati  mingitest  eeldustest  lähtuvalt;  seega
latentselt ideoloogiline;
Selektsioon   (valik)  jätab  suurema  osa  kirjandust  tähelepanu  alt  välja,  nt
Saksamaal  ilmus  2005.  aastal  78  082  raamatut  esmatrükis,  sh  11  187
ilukirjanduslikku  teost.  Eestis  3  185  raamatut  ja  brošüüri  aastal  2006
/ http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp )
praegusel kujul räägitakse kirjandusajaloost alates 19. saj algusest;
Maailmakirjandus;  rahvuskirjandus ?
Kirjandusajalugu saab kirjutada erinevalt, sõltuvalt sellest, milliseid seoseid
soovitakse näidata: kas seoseid maailmakirjandusega või siis teatud rahvuse
kirjandusega.
Kirjanduse  liigitamine  taseme põhjal
Taseme  põhjal  eristatakse  väärtkirjandust,  mis  on  midagi  “ülevat”,  ja
ajaviitekirjandust,  “sopakirjandust"  jmt.  See  puudutab  kirjanduse  žanre  ja
vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm.
Kõrge – keskmine – madal kirjandus
Kirjanduse  tase  või  väärtuslikkus  on  hinnangu  küsimus,  mis  on  erinevatel
ajastutel ja erinevates kultuurides erinev.
Hinnang  kirjandusele  võib  lähtuda  nt  kirjanduse  žanrist  ja   vormist ,
funktsioonist,  stiilist,  keelekasutustest  jpm.  Näiteks  peetakse  vigases  ja
kohmakas keeles kirjutatud tekste  vähem väärtuslikeks.
Kirjanduse  funktsioonid  ja  kasutusvaldkonnad  võivad  samuti  seostuda
kirjanduse  taseme  või  temale  antavate  väärtushinnangutega.  Paljudes
kultuurides  peetakse  kõige  väärtuslikumaks  vaimulikku  kirjandust,  eriti
pühakirju.  Alates   romantismist   on  enamasti  kõige  kõrgemalt  hakatud
väärtustatama ilukirjandust.
Kirjanduse funktsionaalne liigitus
Ilukirjandus  ehk   belletristika   on  kirjanduse  kui  kunsti  liik,  millel  mitmete
käsitluste  kohaselt  otsene  funktsioon  ehk  otstarve  puudub;   ehkki   tema
funktsioonideks  on  peetud  esteetilist    naudingut,  meelelahutust  jm.
Traditsiooniliselt 
jaguneb 
ilukirjandus 
eepikaks, 
lüürikaks 
ja
draamakirjanduseks.
Muid funktsionaalseid liike:
   Esseistika
  Teaduskirjandus
  Aimekirjandus
  Õppekirjandus
   Ajakirjandus
  õigusalane kirjandus
Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka
sünkroonselt. Esimesel  juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng,
teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt  kaasaja  kirjandust.
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks
Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste
distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus?
Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline?
Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline?
Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu
periodiseerida?  Otsige  vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi,
millisel alusel on nendes moodustatud perioodid.
Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline?
Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada?