Demokraatia ja diktatuurid Euroopas kahe maailmasõja vahel Esimese ja teise maailmasõja vahel toimus Euroopas palju huvitavaid muutusi, mis puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist mona...
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduses kahe maailmasõja vahel? Enne Esimest Maailma sõda olid demokraatlikud peaaegu kõik euroopa riigid, enne sõda olid kõik riigid heal järjel, kuid sõda paiskas pikali kõik peale USA, kelle ees oli paljudel värskelt sõjast väljunud Euroopa riikidel kõvasti tasumata võlgasid, mis aitasid niigi heal järjel oleva USA-l maailma esiriigiks tõusta. Sellel ajal, kui teised riigid üritasid paaniliselt ellu jääda suples USA rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frank...
Surju Põhikool Reelika Luik 9.klass Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa uurimistöö Juhendaja: Liis Virkus 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Diktatuurid................................................................................................................................. Kommunistlik Venemaa............................................................................................................. Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... ...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on valitsuskorraldus, kus võim on ühe partei või isiku käes. Sellise riigikorra peamised tekkepõhjused olid majanduslikud raskused, pettumine demokraatlikus riigikorras ja Versailles´ süsteemis ning kergesti manipuleeritavate kaasamine poliitilisse ellu. Kahe maailmasõja vahel olid suuremad diktatuuri riigid Saksamaa, Venemaa ja Itaalia. Millised on Euroopas diktatuuride sarnased ja erinevad jooned? Saksamaal tuli 1923. aastal võimule Adolf Hitler, kes rakendas oma valitsemisel natsionaalsotsialismi ehk natsismi. Itaalias pääses Benito Mussolini 1922.aastal ning rakendas poliitilise ideoloogia fasismi. 1918. aastal tuli NSVLiidus võimule Jossif Stalin, kes rakendas NSVL kommunistlikku ühiskonnakorraldust. Natsism, fasism ja kommunism- need kõik on poliitilised ideoloogiad, kus võimu teostatakse vägivalla ja hirmuvalitsusega. Minu arvates, olid kõik kolm...
Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? [Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal). Lisaks laienesid maailmasõja tulemusena demokraatlikud õigused riigisiseselt: töölisklassi poliitiliste õiguste kasv, naised said valimisõigused. 1. septembril 1939. aastal algas Teine maailmasõda: Saksamaa ja Slovakkia tungisid kallale Poolale. Teise maailm...
Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...
Demokraatia kahe maailmasõja vahel Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja kon...
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. Millised riigid olid kahe maailmasõja vahel diktatuurised ja millised demokraatlikud ning miks? Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Kes...
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
DIKTATUURID EUROOPAS Kahe maailmasõja vahel Mis on diktatuur? Diktatuur ühe inimese või väikese rühma piiramatu võim Diktaator piiramatu võimuga ainuvalitseja Enamasti haaratakse võim vägivaldselt (kuid ka seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane ...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
Maailm I maailmasõja järel - Prantsusmaa: tugev sõjavägi, said juurde Elsass-Lotringi ning sellega kasvas ka nende tugevus - Saksamaa oli laostunud, ei oldud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega (reparatsioon, alade ära võtmine, Reini piirkonna demilitariseerimine) - Venemaa: Nõukogude Liit, kommunism - lagunesid endised suurriigid nagu Saksamaa, Türgi, Venemaa, Austria-Ungari - Balkanil tekkis Jugoslaavia Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil ...
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tö...
Külm sõda Kolmandas Maailmas Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit-riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 19...
............... KOOL HITLERI SAKSAMAA JA STALINI VENEMAA REFERAAT Nimi: ................... ..... klass Kuupäev: ................ KOHT: ............... 2010 SISUKORD Tiitelleht ...................................................................................................... 1 ....... 1 Sisukord ...............................................................................
Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Brian...
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks...
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritu...
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. ...
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks parte...
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid ...
Reflektsioon Martin A. Noorkõivu artikli ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´ põhjal Lugesin Martin A. Noorkõivu artiklit ´´Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?´´. Autor arutas, kas demokraatia on parim valitsemisvorm. Tema arvates praegu on, kuna paremat korraldust pole veel siiani välja töötatud. Samas pole demokraatia kaugeltki ideaalne. Täustada annab seda palju. Et Eesti jõuaks demokraatias uuele tasemele, oleks vaja siin demokraatiat täiustada. Eesti erakonnad pole sellest eriti huvitatud ja seetõttu peaks selle enda peale võtma kodanikuühiskond. Seda peaks tegema leiutamise ja katsetamise teel. Eelkõige tuleks arendada e- demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab E...
Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia? Kuidas see realiseerus? Paljud tundsin, et senine valitsus e...
AJALUGU 9. KLASSILE Töökava Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Ber...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
Kordamine kontrolltööks Teema: USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel. 1. Võrrelge USA ja Itaalia majanduslikku ja poliitilist olukorda pärast Esimest maailmasõda. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/fashitaalia.html 2.Ülemaailmne majanduskriis 1929 – 1933: - põhjused - muutused majanduses, sisepoliitikas, rahva eluolus - keinsianism ja selle teooria rakendamine USA -s (F. D.Roosevelt ja „uus kurss“) 3. Fašismi tekkimine Itaalias: - põhjused - millele toetus fašistlik ideoloogia - fašistliku diktatuuri olemus - Mussolini võimuletulek ja valitsemine 4. USA ja Itaalia välispoliitiline orientatsioon kahe maailmasõja vahel. 2) Suur majanduskriis 1929-1933 Ületootmine (rohkem toodeti, kui suudeti osta) Vale majandamine (palju laene, mis muutusid suureks) Valitsuse vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põh...
Referaat Kolmas maailm Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber 2012 õa. Hiina Rahvavabariik Aastatel 1911-1913 toimus Hiinas revolutsioon, mille käigus kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. Kuid Hiina eri piirkondi valitsesid vaenutsevad rühmitused. Rahvuslikul Rahvaparteil õnnestus Hiina ühendada. Hiina Kommunistlik Partei alustas selle peale kodusõja. Jaapani sõjaväe sissetung lõpetas ajutiselt kodusõja, mis jätkus peale jaapanlaste väljatõrjumist 1945 aastal. NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid kodusõja ja 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Kommunistliku partei esimees Mao Zedong sai Hiina juhiks. Alustati kiiret sotsialismi ehitamist ja juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses ...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on ke...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM FASISM Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 1 Sõna päritolu...................................................................................4 Fasism kui reziim ja diktatuur........................................................4 Ajalugu...........................................................................................5 Fasism ja Saksamaa......................................................................5-6 Itaalia fasism...................................................................................6 Benito Amilcare Andrea Mussolini........................................6-7 Mussolini võimuletulek............................
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas...
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega,...
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel · I-MS võitjateks jäid demokraatlikud riigid: 1. Inglismaa 2. Prantsusmaa 3. USA · Demokraatlike riikide arv suurenes järsult · 19 saj peamised politilised idealoogid olid: 1. Liberalism vabameelsus poliitikas, majanduses ja filosoofias, lähtub inimeste õigustest ja vabadustest 2. Konservatism alalhoidlikus, parempoolne mõtteviis, tuginetakse traditsioonidele 3. Sotsiaaldemokraatia kahevahel, marksism, vaheaste või üleminek kapitalismilt kommunismile USA · Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti · Kuulutati välja kuivseadus (alkoholi keeld) · Alkoholi levitamisega tegeles maffia- sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegeuslike jõukude ühendus, eesmärk kasu saada ebaseaduslikul teel · 1929 algas USA's majanduskriis · Presitendiks valiti Franklin...
Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa Põhjused Paljud rahvad peale I ms lootsid, et demokraatlik riigikorraldus toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Kuna aga majanduslikku heaolu ja poliitilist stabiilsust ei saavutatud, levis enamikus Euroopa maades demokraatia kriis. Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatliku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks vaenlased ning see viiks neid majanduslikule õitsengule Esimenena kujunenud kommunislik liikumine soovis kehtestada töölisklassi diktatuuri ning tahtis hävitada kodanluse Fasistlik ja natsionaalsotsalikstik liikumine tahtis rahvusluse ühtsust Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas toimunud muutus...
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab ...
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Euroopa peale Esimest maailmasõda (1918-1921) Riigipiirid Euroopas olid ümber kujundatud peale Esimest maailmasõda. Saksamaa oli sunnitud 1919. aastal allkirjastatud Versailles'i lepingu tingimuste kohaselt loobuma territooriumidest. Austria-Ungari kaheaastase monarhia territooriumist tungiti Austria (Saksamaa) järeltulijad, kellel oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola v...
Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (...
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenc...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Kordamisküsimuste vastused XII klassile Maailm kahe sõja vahel. 1. Sõjajärgne majandusolukord Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud vajaliku kiirusega, rahanduse olukord oli ebakindel. Kasvas tööpuudus, eriti suur sõjast tulnud meeste seas. Saksamaa oli raskes majanduslikus olukorras, sest pidi Atandile reparatsioone maksma. Kuna Saksamaa enam maksta ei suutnud, okupeeris Prantsusmaa suure tööstuspiirkonna Saksamaal- Ruhri. Algas hüperinflatsioon. Kannatas eriti keskklass. Saksamaa kehv olukord mõjutas ka kogu Euroopat (tööpuudus, inflatsioon). 1920.ndatel hakkas majandus tõusma USA.s. Ameerika abil kergendati Saksamaa reparatsioone ning pikendati tähtaega. Ameerika toetas ka ise Saksamaad laenudega.=Saksamaa ja Euroopa majandus pöördus ülesmäge( elujärg paranes, sõja haavad hakkasid ...
DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1919-1939 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. I SISEPOLIITIKA JA MAJANDUS 1) riikides kehtisid demokraatlikud konstitutsioonid e põhiseadused, mis sätestasid kodanikuõigused ja -vabadused 2) Riigikorralduselt olid: · USA presidentaalne vabariik - president oli nii riigipea kui ka valitsusjuht · Ing parlamentaarne monarhia · Pr parlamentaarne vabariik 3) Riigipead ja valitsusjuhid: riigipea valitsusjuht USA president president ...
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
annaabi.ee 
