Maailm kahe Maailmasõja vahel (0)

USA.
I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas.
USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest , 60% naftast ja 85% autodest.
Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W. Wilson - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud.
1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli:

• riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu
  
• propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär.
  
• 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevõtjatele; Euroopa laenude külmutamine; põllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja tööpuudus kasvas jätkuvalt.
  

1933.a. sai presidendiks F.D. Roosevelt , kes kasutas majanduskriisist väljumiseks New Deal´i (“uue kursi”) poliitikat , mis põhines keinsianismil:

• Kehtestati kontroll panganduse üle - tegutseda võisisd vaid need pangad , millele valitsus oli andnud selleks loa.
  
• Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele.
  
• Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi).
  

Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati.
SUURBRITANNIA .

• Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat:
  

• anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast
  
• piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat
  

• Toimusid muudatused senises parteisüsteemis:
  

• varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei
  
• peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve
  
• Tööerakond oli esialgu võimul vähe - 1924.aastal mõned kuud ja 1929- 1931 ; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid
  

Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud.
Osad asumaad olid dominioonid ( Kanada , Lõuna-Aafrika, Austraalia , Uus- Meremaa ) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus , parlament , kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas).
Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike
PRANTUSMAA
Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik.
Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist.
Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide ( kommunistid , paremäärmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus ühiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremäärmuslaste demonstartsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu.
1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania ).
Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi.
VENEMAA.
Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks
Kodusõja tagajärjed:

• Kodusõjas saavutasid võidu punased ( enamlased ) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise.
  
• Riik oli majanduslikus kaoses (tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele )
  

• Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab Venemaal kiiresti jõuda kommunistliku ühiskonda.
  
• Sõjakommunismi iseloomustavad:
  

• toitlusdiktatuur- talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus (sisuliselt võeti väevõimuga kogu leiva- ja seemnevili)
  
• keelustati viljaga kauplemine
  
• jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele
  
• hakati looma ühismajandeid- kolhoose
  
• natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks
  
• üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele.
  

Sõjakommunismi rakendamine tõi kaasa jätkuvalt majanduskriisi ja näljahädad.
Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.:
Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile. Kaotati pmtslt kõik sõjakommunismi poolt määratud keelud.
NEP-i tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses.
NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani
Stalini eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine ühel maal, mis tähendas NSVL-i majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist.
Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur.

• alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid)
  
• kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil.
  
• talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine. Kollektiviseerimise käigus likvideeriti kulakud (jõukad talupojad), riik rekvireeris neilt kogu vara ning küüditas Siberisse.
  

NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel:

• järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga.
  
• 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks.
  
• 1939.a. sai uueks välisministriks Vjtðeslav Molotov , kellega algas uus suund välispoliitikas:
  

• NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt)
  
• NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega ; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks)
  

SAKSAMAA

• 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord.
  
• Äärmusparteid üritasid ära kasutada:
  

• majanduslangust (põhjuseks sõda, reparatsioonid , 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflarsioon).
  
• Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine).
  
• sisepoliitilisi probleeme.
  

Hitleri võimuletulek

• 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitikat ning taas hakkas kasvama äärmusparteide ( natsid ; kommunistid) populaarsus.
  
• 1933.a. sai A. Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
  
• 1934.a. suri Saksamaa president Hindenburg ; uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks (füühreriks).
  
• Alustati massilist terrorit (iseloomulik oli terrori süvevnemine aja jooksul
  
• Rajati koonduslaagrite süsteem; kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine.
  

• Välispoliitikas:
  

• Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli:
  

• “Suur-Saksamaa” loomine
  
• sakslaste eluruumi laiendamine
  
• Versailles `i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine
  
• sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas)
  

ITAALIA
Mussolini / faðistide võimuletulek:
1920-ndate aastate alguses süvenes Itaalias sisepoliitiline kriis.

• Selle põhjused olid: Itaalia osales I maailmasõjas küll võitjate poolel, ent inimkaotused olid väga suured.
  
• Niigi suhteliselt nõrk majandus oli sõja tõttu tugevasti kannatada saanud.
  
• Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega
  
• Kasutades hirmu vasakpoolsuse ees hakkasid tekkima peamiselt sõjaveteranidest koosnevad ning natsionalistliku meelsust kandvad nn. võitlusliidud.
  
• Võitlusliidud kujunesid endise sotsialisti B.Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faðistlikuks Parteiks (faðistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine.
  

Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel:

• Valitsusest eemaldati kõik mittefaðistid.
  
• Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid
  
• Keelustati kõik parteid peale faðistliku; kehtestati üheparteisüsteem.
  
• Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur .
  
• Propageeriti rahvuslust.
  

Majandus:

• Riik sekkus aktiivselt majandusse
  
• Streigid olid keelatud
  
• Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt
  

Välispoliitika:

• Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva “Suur-Itaalia” loomine.
  

• Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus .
  
• 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted.