Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus SÜNKROONILINE UURIMINE selle all mõeldakse uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist. Tehakse mingi ajaline läbilõige DIAKROONILINE UURIMINE arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine AJALOOLINE KEELETEADUS rõhutab rohkem keele muutumise seaduspärasuste uurimist ARVUTILINGVISTIKA eesmärgiks on keele ehituse ja funktsioneerimise jäljendamine arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja
o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus)
kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustraditsiooni seda osa, mis kõnesoleva staadiumi jaoks on taaselustatud või jäänud vitaalseks. Toonitatakse, et kirjanduskriitikat ei tohi segamini ajada kirjandusteadusega: "kirjanduskriitiku" nimetuse omistamine kirjanduse uurijale oleks sama ekslik nagu "grammatika- (või leksika-) kriitiku" nimetuse andmine keeleteadlasele. Sünkroonset poeetikat, nagu sünkroonset lingvistikatki ei tohi segi ajada staatikaga. Diakrooniline (ajalooline) lähenemine puudutab mitte ainult muutusi, vaid ka pidevaid, vastupidavaid , staatilisi faktoreid. Diakrooniline poeetika või keeleajalugu on ülemstruktuur, mis ehitatakse järjestikulisele sünkroonsete kirjelduste seeriale. Poeetika lahushoidmine keeleteadusest on garanteeritud vaid siis, kui keeleteaduse ala lubamatult piirata. Kaks olulisimat probleemi, mis puutuvad kokku strukturaallingvistikaga: ,,keele monoliitsuse
arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas." (Felix Kotta: Kiviõlis; kogumikust ,,Kindlal sammul", Tallinn, 1950, lk. 73) d) diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. Näide: mõne zanri ajalugu; autorite erinevad loomeetapid e) dialektiline Tees Antitees Süntees Meetodid: Aigi Heero Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu. f) strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest
Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia
mitte ikoonide ja ekstralingvistiliste liigendus: fonoloogiline indeksite puhul(nt vahendite puhul) süsteem) kala,kana)) • keelesüsteemi • keelesüsteemi duaalsus (st produktiivsus. 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. ÜKSUSE ALUSEL TÄHENDUSE ALUSEL Foneetika – uurib keele häälikulist substanti ning selle tootmist ja vastuvõttu Fonoloogia – uurib keele häälikulist struktuuri, lõplikku hulka invariantseid üksusi , mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi
fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“
aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon.
Grammatilised sõnaraamatud Need on: Õigekirjutussõnaraamat. Kirjakeele sõnaraamat, mis esitab ainult ortograafianormingud, vahel minimaalselt ka muud infot. Nt., ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" Tallinn, 1918 näitab ka sõnade muutmist ja sisaldab tähtsamad keelereglid. Vormisõnaraamat esitab kirjakeele sõnade käänamise ja pööramise info. Nt Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Tallinn, 1992. Etümoloogiasõnaraamat On erinevalt teistest sõnaraamatutest diakrooniline, st ta seletab sõnade päritolu, sugulusseoseid ja arengulugu. Alo Raun ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" Maarjamaa kirjastus, 1982. Seda valemiku ülesandeks on anda lugejale mingit aimu eesti keele sugulastest. Välja jäetud kõik võõrsõnad, uuemaid oskussõnu ja onomapoeetilisi ning deskriptiivseid sõnu. Välja on jäetud ka vananenud sõnu. Teatmiku esituskord on järgmine: vasakult esimene on eestikeelne märksõna, millele klambreis järgneb tähendus või seletus
fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt
seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida tema arengus, selleks et seletada, miks on ühiskond praegu selline nagu ta on, tuleb vaadata kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus vs konflikt. Konsensus ja koostöö ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste (põhiväärtuste) osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe;
Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus ,,Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikud kõnesündmusi, ehk parole'i-sündmusi." Keelemärk : tähistaja ja tähistatav (nt telefon = ese ja sõna ,,telefon") Tähistaja ja tähistatava seos on kokkuleppeline, meelevaldne Horisontaalne (sünkrooniline) ja vertikaalne (diakrooniline) telg. Näide: Ema vaatab televiisorit. Isa vaatab televiisorit. Laps vaatab televiisorit. Perekond vaatab televiisorit. Perekond vaatab aknast välja. Struktuuri mõiste Terviklikkus: Elemendid on allutatud tervikule, samas ühe elemendi muutumine toob kaasa kogu struktuuri muutumise (vt eelmine näide: niipea kui sõna ,,ema" vahetati välja sõna ,,isa" vastu, läks lause mõte täiesti teistsuguseks, st struktuur muutus.)
üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia).
Sellele lisaks: elusa keele süsteemi pidev muutumine; inimkeeltel on allkeeled, kirjakeel, dialekt ehk murre; idiolekt keelesüsteemi variantide (allkeelte) olemasolu kõne primaarsus, kirja sekundaarsus keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel), keelepädevuse olemasolu; metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu
kl 8.30-10.00 1. Kontinentaal-Euroopa õiguse ajalooline kujunemine. a. Euroopa ülikoolide ühtne õigus ja ülikoolide töö eesmärgid. b. Rooma õiguse retseptsioon. c. Kodifikatsioonid. d. Loomuõiguskoolkond vs ajalooline koolkond. 2. Kontinentaal-Euroopa õiguse struktuur. a. Eesti õigusperekondliku kuuluvuse analüüs ajaloolises läbilõikes. 3. Kontinentaal-Euroopa õiguse süsteem. a. Eesti õiguse süsteemi diakrooniline käsitlus (seadusandluse ja kohtusüsteemi näitel) 4. Ius commune allikad: a. Õiguse allika mõiste. b. nende ajalooline kujunemine (sugukonnaõigus, lokaalõigus, kodifikatsioonid, loomuõiguskoolkond, ajalooline koolkond) c. kehtiva õiguse allikad d. ,,rahvusliku õiguskorra püramiid". KIRJANDUS: 1. Ainekavas näidatud soovituslikud materjalid. 2. Comparative Juridical Review. Vol 30, 1993. (Vt Smith, R
Eestis on seda mudelit rakendanud siinkirjutaja. KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puhtkeelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne. Tihtilugu on kasulik ühendada keelekontaktide sünkrooniline ja diakrooniline aspekt ühes dünaamilises mudelis, mis ei luba üksnes näha kontaktide tulemusi, vaid ka jälgida kontakti protsessi ennast. Seetõttu on arusaamatu Clyne'i väide, justkui KKM oleks kasulik pigem diakroonilise analüüsi jaoks (ning süntaksiteooria arendamiseks vähem kasulik). 3. Tähendust, eriti seda, mitu tähendust sõnal on, kuidas neid tõestada, eristada ja seletada, on uuritud keelefilosoofide ja semantikute poolt vähemalt Aristotelesest alates
- huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke. János Sajnovic (1733-1785) tõestas leksikaalse ja grammatilise võrdluse abil (1770), et ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses. 3 Sir William Jones Calcuttas Royal Asiatic Societys loeng (1786), näitas, et sanskriti, ladina,
sugulusega, juhusliku kokkulangevuse ja laenamisega. Kõikidest või peaaegu kõikidest keeltest leiduvad omadused on absoluutsed universaalid. Keelestruktuuri kirjeldatakse grammatika kaudu. Grammatikad erinevad nii teadusliku lähenemise kui otstarbe poolest. Teaduslikud grammatikad on deskriptiivsed, laiale üldsusele ja eriti koolidele suunatud grammatikad on aga preskriptiivsed. Keel(t)e ajaloolist arengut ja varasemat ajalugu uurib diakrooniline keeleteadus. Varasemate arenguetappide rekonstrueerimisega tegeles võrdlev-ajalooline meetod. Mittesugulaskeelte võrdlusega tegelebkontrastiivne keeleteadus; selle saavutusi rakendatakse teise keele õppes ja keelepedagoogikas. Keele funktsioneerimist suhtluses uurib pragmaatika. Keele ja üksikisiku mõtlemise seost, samuti lapse keelelist arengut ning kõnepatoloogiat uurib psühholingvistika. Euroopalik keeleteaduse traditsiooni aluseks on antiikaja filosoofia. Eeldati, et keele ja
•keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine. Sõna muutmine - käänded jms Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika
• Onomastika (kr. onoma ' nimi ') uurib pärisnimesid (antroponüümid, toponüümid). • Nimi (e. pärisnimi e. prooprium) on liik nimisõnu ja nimisõnafraase, mida kasutatakse üksikobjekti tähistamiseks. • (Üldnimi e. apellatiiv – nimisõna, mis tähistab entiteete vastavalt mingisse liiki v. klassi kuulumisele.) • Üksikobjekti mõiste hõlmab nii ainulist objekti kui ka üksikobjektide hulka, mida on võimalik pidada üksuseks Diakrooniline ja sünkrooniline leksikoloogia Diakrooniline leksikoloogia • Jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimise (genuiinne e. algupärane sõnavara vs. laensõnavara). Laensõnavara jagatakse omakorda laenuandja keele, laenamise aja ja viisi (suuline, kirjalik) järgi. • Eesti keele sõnavara on põhjalikumalt uuritud just diakroonilisest aspektist. Oluline on sellealases uurimistöös olnud võrdlev-ajaloolise meetodi mõju
· keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs
Assimiliatsioon on häälikute sarnastumine häälik muutub laadilt teise lähedaloleva hääliku sarnaseks. Püüdlus on vähesema pingutuse poole. Assimilatsioon on tingitud kõneelundite anatoomiast ning kõneinertsist. Assimilatsioon võib olla sõna sees kui ka sõnapiiril (sa ei ole sai ole). 28. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Näited. · Suund: progressiivne (onu) ja regressiivne (palju) · Aeg: sünkrooniline ehk mingil teatud ajahetkel, diakrooniline ehk ajalooline häälikumuutus · Kaugus: lähiassimilatsioon (kõrvuti: nt distsipliin) ja kaugassimilatsioon (pole kõrvuti) · Ulatus: osaline, täielik 29. Mis on vokaalharmoonia? Näited. Vokaalharmoonia on progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis on eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited
03.2015 Saussure- Langue-keelesüsteem, keele struktuur, grammatika ja parole-kõne, üksik kõneakt. Malemäng- mäng millel on reeglid ja teatud nupud, kui me hakkame malet mängima, siis tekib struktuur ja reeglite kogu. Parole võib kasutada sõna heterokeene. Tema tahtis uurida keele üldist struktuuri. Parole võime uurida täna Languele, aga Languet saame uurida iseseisvalt. Me näeme hobust ja me saame aru hobususe ideest. Diakrooniline keele teadus- analüüsib keeleteadust, kuidas see on sündinud ja kuidas see on muutunud. Sünkrooniline keeleteadus- keele vaatlemine antud aja hetkes. Saussure huvitas rohkem sünkrooniline kui diakrooniline, teda ei huvitanud keele ajalugu. Tähendusi luuakse kahte viisi horisontaalselt ja vertikaalselt. Horisontaaltelg- nimetatakse ka süntagmaatiliseks teljeks, see puudutab sõnade järjekorda ja sõnade järgnevust, sõnu saab muuta ja lause
Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i definitsioon ei nõua mingisuguse kronoloogilise prioriteedi kohustust vaid kõneleb vaid "ühtsusest mõnes omaduses". Paavsti foto enne, siis päris paavst kui foto ikooniline märk. Peadpööritav regressiooni probleem: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline märk, kui tema kui tähistaja ja tema ema kui märgitsetava vahel on topoloogiline sarnasus. Samuti võib väike tüdruk samamoodi, kuigi
kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused -erikorpused- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu, nt murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus, jne. -paralleelkorpused- sisaldab teksti ja selle tõlget (tõlkeid), see on tavaliselt joondatud ehk paralleelistatud, st on näidatud, milline osa on millise osa tõlge. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina Introspektsioon ehk sisevaatlus. Lingvist moodustab ise vajalikke näiteid, eeldusel, et ta oskab uuritavat keelt. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline keeleuurimine- kogemustel põhinev keele uurimine. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
üldkeel, argikeel, släng, kõrgstiil ning isikukeeled e idiolektid). Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja
Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund.
*Ülevaade 2005.aastal Tartu Ülikoolis kaitstud eesti keele alastest magistri- ja bakatöödest *Üliõpilaste teadustööde konkurss 2008: http://www.hm.ee/index.php?044757 Keeleteaduste meetodid: *lingvisti keelepädevus ja korpused *Empiirilised uurimused *Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeerimine, korpused, sõnaraamatud, arhiivid, katsed *Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid **perspektiiv: sünkrooniline, diakrooniline *Uurimise eesmärgid, nt. Praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine *Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt. (vrd nt foneetika) Kas uurijale on tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel? *emakeelse keelekasutaja intuitsiooniga võib näitelaused ka ise luua(vt. Tugitoolilaused) *Mitte-emakeelt uurides (ka võrdlevates uurimustes) soovitav kasutada autentseid allikaid
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat
· Võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus · Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine:
· Eitusverb ei pöördu oliksin/olisin · Eitusverb pöördub: en, et, ei, emme, ette eivad tule Rannikumurde probleemid: Kask rannikul pole toimunud tervet rida uuendusi, mis toimusid mujal Põhja-Eestis. See on diakrooniline kriteerium, mitte sünkrooniline. Viitso ajalooliselt pole rannikumurret kui ühist nähtust olemas; on kaks eraldi murret, millel pole ühiseid uuendusi. Pajusalu: eR erijooned haaravad keele põhistruktuuri sügavamalt Rannamurre < > soome keel Alutaguse < > Ida murre ja vadja keel Murrete kujunemine ja hääbumine: · Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi · Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil · 13.-16
NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele
huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas deontiline modaalsus- viitab välisele sunnile, kohustusele või loale determinatiivsed liitsõnad- liitsõna, millel on erineva tähtsusega osad, põhiosa ja täiendosa diakrooniline käsitlus- ajaloolisi arenguetappe jälgiv dialektsed teisendid- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus üksikisikute vahel diatüüpsed teisendid- kui sama inimese keel varieerub sõltuvalt olukorrast diftong- kahe samasse silpi kuuluva vokaali järjend distinktiivne funktsioon- tähendust eristav funktsioon distributsioon- jaotumine dünaamiline modaalsus- viitab subjekti enda võimalusele, võimele või sisesunnile
erinevused ei ole suured. Neurolingvistikas keskendutakse keelevõime lokaliseerimisele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. Logopeedia - keele- ja kõnehäirete uurimine Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohalt, teeb ajalise läbilõike, võtmata arvesse ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Tavaliselt mõeldakse selle all uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Keele sünkroonia on tema hetkeseisund, diakroonia on ajalooline areng (keeleajalugu). Foneetika - kõne häälikuline aines ning selle tootmine ja tuvastamine. Iseloomulikuks teemaks on maailma keelte hääldusressursside kirjeldamise süsteemi loomine, mis paneb aluse lingvistiliselt motiveeritud keeleteadusega tegelemisele. Etnolinvistika e antropoloogiline keeleteadus - rõhutab, et keelt ei saa uurida lahus seda
saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand Murrang keeleteaduses. Keele olemuse otsimine ajaloo kaudu Võrdlev-ajalooline, laiemalt diakrooniline keeleuurimine. 18.-19. saj vahetus - huvi pöördumine keelte ajaloo, muutumise, aga selle kaudu eriti nende suguluse vastu. 18. saj lõpp - võrdlev-ajaloolise keeleteaduse teke. János Sajnovic (1733-1785) tõestas leksikaalse ja grammatilise võrdluse abil (1770), et ungari ja lapi keel on geneetilises suguluses. Sir William Jones Calcuttas Royal Asiatic Societys loeng (1786), näitas, et sanskriti, ladina, kreeka ning germaani keeled on omavahel suguluses.
seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadmised, mõistev lähenemine - kuna uuritav omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta. Diakrooniline lähenemine - ühiskonda tuleb uurida tema arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas ta on selliseks saanud. 9. Mis hoiab ühiskonda koos? Konsensus ja koostöö - ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise. Konflikt ja vägivald - ühiskond sisaldab endas konfliktis olevaid gruppe.
Katsed ka! jõutakse tihti järelduseni, et materjali pole. · Sõltub kindlasti uurimise eesmärgist, uuritavast objektist. Keeleteadse meetodid · Lingvisti keelepädevus ja korpused · Emiirilised uurimused · Andmete kogumine salvestused: litereerimine e transkribeerimine, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed · Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid · Perspektiiv: sünkrooniline(e tänapäeva keel eh arenguta ajas), diakrooniline (keele ajaloo kujunemine aja jooksul) · Uurimise eesmärgid, nt praktilisemad, teoreetilisemad, deskriptiivsed, seletamine · Metaleele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika). Kirjeldamise keel ehk metakeel on oluline selleks, et kasutada sellised metakeelseid väljendeid, mis on üheselt arusaadavad. Kas uurijale tuttav (ja kui tuttav) või tundmatu keel?
kirjeldamine Tänapäeval sõnavara ja grammatika, häälikud, tekstid Kuidas tugitool (empiiriline) või korpused Sõltub alati objektist ja eesmärgist Keeleteaduse meetodid Lingvisti keelepädevus ja korpused Empiirilised uurimused päris keelekasutus Andmete kogumine: salvestused; litereerimine e transkribeeriminie, korpused; sõnaraamatud, arhiivid, katsed Andmete töötlemine: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid Perspektiiv: sünkrooniline (praegu kasutusel olev keel), diakrooniline (arengus ja muutumises ajaloolises vaatepunktist) Metakeele olulisus, vahendid eesmärgi nimel ja sellest sõltuvalt (vrd nt foneetika) KORPUS TEKSTIKOGU Korpus on (tavaliselt) polüfunktsionaalne elektroonilisel kujul olev tekstikogu, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest koosnev tervik annaks tõepärase pildi kogu keelest (või mingist kindlast ,,lõigust") Tekst= nii kirjalik kui ka suuline Intrnetikeele korpused
Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum) Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika Ferdinand de Saussure'i strukturaallingvistika: "Üldise lingvistika kursus" (1916, Charles Bally, Albert Sechehaye) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus Keele ja kõne eristamine: langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem; parole üksik kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus (malemängu metafoor) F. de Saussure "Langue'i võib mõista kui suurt ühiskasutatavat kappi, kus säilitatakse kõiki erinevaid märke, millest võib ehitada üksikuid kõnesündmusi ehk parole-sündmusi" (P. Cobley, L. Jansz. Juhatus semiootikasse)
Väga oluliseks peeti sel perioodil ka 5-7-5 silbiskeemi järgi loodud tekste, mis pidid tabama ümbritseva iseloomulikke jooni ja olid tihti koomilise iseloomuga. Väga tähtis oli ka intertekstuaalsus ja varasema pärandi põhjalik tundmine. Columbia Ülikooli professor Haruo Shirane on öelnud, et haikai-luulet iseloomustab teatav kõõrdpilk: ühe silmaga jälgitakse seda, mis toimus minevikus, teisega aga uuritakse käesolevat hetke. Nii lõikuvad luuletuses diakrooniline ja sünkrooniline mõõde. Luuletus sünnib dialoogis minevikus kirjutatu ja olevikus kogetu vahel. Dialoog minevikuga on omane tervele Akinari loomingule. Tema tekstid tõukuvad varasematest luuletustest ja narratiividest, mille motiive pidevalt laiendatakse ja edasi arendatakse. Akinari toetub oma tekstides nii Jaapani setsuwa'le (jutustav lugu, suuline traditsioon- müüdid, legendid, rahvajutud) kui ka mitmetele Hiina lugudele, ammutades inspiratsiooni kogu varasemast kummaliste lugude
ta oskab uuritavat keelt. 81. Empiiriline keeleuurimine kogemustel põhinev keele uurimine. 82. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivne meetod keskendub vältelisusele. Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 83. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumisajal kasutuses olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. ( näiteks eesti kirjakeele arengud ärkamisajast tänapäevani) Sünkroonia on keele hetkeseisund. Diakroonia on keele ajalooline areng. 84. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. 85. Tõlkeprogrammid tõlgivad sisestatud teksti ühest keelest teise. Probleem on selles, et nad ei ole alati usaldatavad
On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Üldleksikoloogia uurib sõna ja sõnavara üldseaduspärasusi paljudes keeltes, erileksikoloogia aga ühe keele sõna ja sõnavara. Siinne käsitlus jääb eesti keele leksikoloogia piiresse. Diakrooniline ehk ajalooline leksikoloogia tähendab keele sõnavara ajaloolise kujunemise uurimist, sünkrooniline leksikoloogia aga uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks, nt tänapäevaks, kujunenud seisu. Kui eesti leksikoloogias on varem domineerinud eesti ja tema sugulaskeelte sõnavara uurimine võrdlev- ajaloolisel meetodil, siis nüüdseks on tehtud rohkesti ka sünkroonilisi uurimusi. Päris võõras pole ka kõrvutav leksikoloogia, s
Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Mu isamaa on minu arm,kell' südant annud ma,sul laulan ma, mu ülem õnn,mu õitsev Eestimaa!(Lydia Koidula) Sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Nii tõestab tööga kaevanduse strekisja noores linnas Eestimaa Donbas,et kommunism reaalselt, raudselt tekib,on tema ind me käsi juhtimas.(Felix Kotta: Kiviõlis; 1950) Diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. (nt zhanri ajalugu; autori erinevad loomeetapid) Dialektiline Tees Antitees Süntees Hüpotees: Argumendid selle poolt ja vastuTees/Hüpotees:Kalju Lepiku looming on tüüpiliseks näiteks Eesti pagulaskirjandusest. Strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Mihkel Tiks: Korvpalliromaan
Prestiiž Keeled ja murded on sotsiaalsed konstruktsioonid, nende määratlus oleneb kõneleja suhtumisest; Inimesed väidavad, et nad mõistavad paremini murdeid/keeli, mis on prestiižsed. Nt taanlased ja norrakad vs rootslased (taanlased ja norrakad ütlevad, et saavad rootsi keelest aru, kuna sel on kõrge staatus); mandariini ja kantani keele kõnelejad Hiinas (väidavad, et saavad aru, tegelikult mitte); Sotsiaalne murdeahel Heteronoomia ja autonoomia Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine Lähtub murrete arengust; Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega: tärn ksi – eP ks (üks, läks); EL ts (üts, läts); Dialektomeetria Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus; Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Prantslane Jean Séguy 1970ndatel. Eestis Sirje Ainsaar 1980ndatel, Karl Pajusalu, Arvo Krikmann; Materjali kogumine
üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus Strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp (muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil); Levi-Strauss ("Metsik mõtlemine", "Müüt ja mõtlemine", pradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides); mis ei seostu rituaalidega, vahel rituaalid instseneerivad müüdi. M on üheaegselt diakrooniline ajalooline minevikus (vajalik lugemiseks) ja sünkrooniline (vajalik mõistmiseks) vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks, müüt muudab inimese elu elamisväärseks (inimkultuur korrastab maailma) Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov (evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile Fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade (religioosne sümbolism ja nüüdisinimese
Pärast seda asus ta Pariisi, kus pidas loenguid surnud ja elavatest keeltest. 11 aastat hiljem, 1891, naasis ta Genfi. Kogu ülejäänud elu õpetas ta Genfi ülikoolis sanskriti keelt ja indoeuroopa keeli. Alles 1906 hakkas ta õpetama üldlingvistika kursust, mis hõlmas suurema osa tema ajast kuni tema surmani 1913. Tema peateos "Cours de linguistique générale" ("Üldlingvistika kursus") ilmus tema õpilaste Albert Sechehaye' ja Charles Bally väljaantuna postuumselt 1916. aastal. Diakrooniline ja sünkrooniline Saussure oli esimene kes eristas omavahel diakroonilise ja sünkroonilise keele. Diakrooniline kuidas keel on läbi aja muutunud. Sünkrooniline kuidas keel ühes kindlas ajahetkes toimib. Langue ja parole - Langue: keele grammatika ja keele struktuur, parole: kõnekeel, kuidas keelt tegelikult kasutatakse. Süntagmaatiline ja assotsiatiivne (paradigmaatiline) süntagmaatiline: suhted lause sees, lause pindmine suhe.,
annaabi.ee 
