Analüüsi meetod (0)

Lähtudes sobivast meetodist võib uurija teksti analüüsides rakendada mitmeid
interpreteerimise viise:
a) üksikult üldisele
Näide:
Ühes konkreetses tekstis peegelduvad nii selle teksti autori kui ka kogu tema põlvkonna
saatus.
„ära ära ära / rootsi rootsi rootsi / paat paat paat / meri meri meri / rand rand rand / laager
laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad
rootslased “ (Kalju Lepik: „Rukkilille murdmise laul“. Tallinn, 1990, lk. 261)
b) üldiselt üksikule
Näide:
Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis
rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu
arm.
c) sünkrooniline
Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis.
Näide:
Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast
tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses.
„Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et
kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas.“ (Felix Kotta: Kiviõlis;
kogumikust „Kindlal sammul “, Tallinn, 1950, lk. 73)
d) diakrooniline
Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal.
Näide:
mõne žanri ajalugu; autorite erinevad loomeetapid
e) dialektiline
Tees – Antitees – Süntees
Meetodid: Aigi Heero
Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu.
f) strukturalistlik
Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine
Näide:
Mihkel Tiks: „Korvpalliromaan“. Tallinn, 1985.
„Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest
suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni.“ (lk. 174)
1. osa: Mängu algus
2. osa: Keset mängu
3. osa: Mängu lõpp
Mängu struktuur = spordimehe elu ja karjääri struktuur = raamatu struktuur.
g) hinnanguline
Kirjanduskriitika: iga kriitik lähtub oma subjektiivsest kogemusest.
h) absoluutsest tõest lähtuv
Näide:
marksistlik -leninistlik kirjanduskriitika
Lenin Maksim Gorki „Emast“: „See on väga vajalik raamat. Paljud töölised võtsid
revolutsioonilisest liikumisest osa ebateadlikult, stiihiliselt, ja nüüd on Ema lugemine neile
väga kasulik. See on väga õigeaegne raamat.“
(Tsit. Kalju Leht: „Vene nõukogude kirjandus“. Tallinn, 1971 , lk. 28-29)
i) komparativistlik e. võrdlev
Vajalik on teatud ühisosa e. võrdlusaluse olemasolu (tertium comparationis) – et oleks
mida võrrelda.