... 12 5. KOKKUVÕTE.................................................................................................................15 6. KASUTATUD ALLIKA MATERJALID........................................................................16 LISA 1 Eduka delegeerimise ahelraktsioon.................................................................17 LISA 2 Küsimustik juhataja jaoks................................................................................18 LISA 3 Mida delegeeritakse alluvatele ning kas seda peetakse arendavaks................20 LISA 4 Mis põhjustab selle, et tänapäeva juhid ei delegeeri rohkem.......................... 21 LISA 5 Ebaefektiivse delegeerimise tõendus...............................................................22 LISA 6 Mida delegeeritakse ning kas see on arendav..................................................23 LISA 7 Miks ei delegeeri juhataja ülesandeid....................................................
Hinnatud kasu: Kiired ja soodsad lahendused, ei pea tööjõudu ostma sisse mujalt. Piirangud: Puuduvad kontoriruumid ja pole üldist ülevaadet invetuurist. Ressursid: Eksisteeriv tarkvara/riistvara tehnika Raharessursid: Raha eraldatud Tartu linnavalitsuse poolt Inimressursid: Palgatud spetsialistid ja aksepteeritud kvalifikatsiooniga vabatahtlikud Riskid ja vastumeetmed: Tööd võib tekkida liiga palju Seosed teiste projektidega: Puudub Teostatakse / Ei teostata / Lükatakse edasi / Delegeeritakse lisaülesandena Põhjendused: Projekti ettepaneku näidisblankett
Esimesel juhul kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud õi omandatud tiitliga. Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide
Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed. Kahekojalised: Sb, Pr, It, Saksam, Venemaa. Ühekojalised: Skandinaavia, Balti rigid. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoda, esimesel juhul, kujutab endast seisuslikku esindusorganit. Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker. Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine
tõsist poliitilist karjääri, kandideerivad valimistel alamkotta. Kujunenud on tava, et poliitilised otsused vaieldakse läbi alamkojas, Lordida kojal on vetoõigus. TEISEL JUHUL tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa ja USA senat. Komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: 1) Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) 2) Ülekoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile (USA; Itaalia) Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin on tegemist regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse.
See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses; ·töötegijad oleksid piisavalt informeeritud ülesannetest ja õigustest; ·ülesandeid ja vastutust delegeeritakse vaid nende alluvatele, kellel on olemas selleks vajalikud võimed, oskused, teadmised; ·ülesanded ja vastutus on täpselt piiritletud. Praktika näitab, et projektijuht on tihti ise see nn pudelikael, kus ülesanded kuhjuvad. Kui projektijuht ei ole ise kas osanud/tahtnud ülesandeid meeskonnaliimete vahel jagada, siis on ta võtnud ,,kohustuseks" täita ka katmata töölõigud. Tekib reaalne oht, et projektijuhil ei ole enam aega tegeleda põhitööga - juhtimisega
põhiseadus deklareerib hingamispäeva püha, igavesti. Samas on viimase viie aasta jooksul on ebaõnnestunud katsed muuta Sunday õigusi. Algharidus on vanuses 6 ja 14 on kohustuslik ja tasuta riigi koolides. Riigi omandis ja tegutseb 99%, algkoolidest ja 44% keskkoolidest. Ajalugu Sõna Tonga tähendab "lõuna" polüneesia keeles. Mõned teadlased usuvad, et elanikud olid algselt pärit saartelt praegu tuntud kui Samoa. 14. sajandil kuninga Tonga delegeeritakse suur osa tema ajalist võimu. Mõnikord hiljem, seda protsessi korrati ka teise kuninglike liinidega, mille tulemuseks on seega kolm erinevat suunda: Euroopa Tu'i Tonga koos vaimse asutusega, mis on arvatavasti on laiendatud üle palju Polüneesia ning Tu'i Ha'atakalaua ning Tu'i Kanokupolu. Hollandi navigaatorid olid esimesed eurooplased Tonga saartel. Peamist saart Tongataput külastas esimest korda Hollandi uurija Abel Tasman 1643 aastal
Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi suur territoorium ja administratiivjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil piirkonna või osariigi huve. Seda laadi ülemkodasid on tänapäeval märksa rohkem kui seisuslikke. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu ja USA Senatit. Piirkondlikul esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1. Ülemkoda ei valita, vaid sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajaid. Selline põhimõte kehtib Saksamaal, USA-s ja Venemaal. 2. Ülemkoja valib otse rahvas vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud Kongressi Senatisse igast osariigist kaks senaatorit. Regionaalseid huve esindavad ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka sellest, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s
3. Logistika jaoks tähendab teenuste sisseost ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmist teiselt ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena, selle asemel et seda ise teha. Teenuse sisseostu abil üritatakse turult leida lõppkliendi seisukohalt paremad pakkujad. Teenuste sisseostmise peamine eesmärk on aidata organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele. See tähendab, et strateegiliselt vähetähtsad tegevused delegeeritakse firmast välja. Logistikavaldkonnas on levinuim transpordi, ladustamise ja tolliformaalsustega seonduvate tegevuste ning jaotusteenuste ostmine. 4. Tarneahelate juhtimise põhiprintsiip - omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad kuhu viimased kuuluvad. 5. Tarneahelate juhtimise funktsioonide alla kuuluvad hankimise ehk ostu-, distributsiooni ehk jaotuse-, ladustamise ja varude- , tootmise -, info- ning
teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet: 1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu Suurbritannia niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi. 2.ülemkoda komplekteeritakse valimiste teel ning ta kaitseb (esindab) regionaalseid huve. Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa) Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on
Valimisi pole, eluaegse õiguse osaleda parlamendi tööd omandab inimene seda pärides v omandatud tiitliga. Korraga ei saa olla Ülem- ja Alamkojas. 2) teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaous, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Seda laadi ülemkoda on levinum kui seisuslik koda. Regionaalses esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil 1) ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt Pr maa, Saksa, Vene) 2) Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa's valitakse igast osariigist senatisse kaks esindajat. Veel see Itaalias ja Jaapanis) PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua tööruhmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on
valimisi ei korraldata, eluaegne õigus osaleda parlamendi töös saadakse päritud või omandatud tiitliga. UK parlamendi Lordide kojas 1200 aadlitiiti kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat. Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga
· Komplekteerimise viisis: Alamkoda moodustatakse kõigis riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. 1) Seisusliku esindusorgani puhul saab inimene eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös koos päritud või omandatud tiitliga (nt. Suurbritannia). 2) Regionaalsete huvide esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon.
alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega. õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud. · Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi
rolli võtmist organisatsiooni keskkonna kaardistamise ja planeerimise osas, nad peavad pühendama aega muudatuste propageerimisele selle asemel, et säilitada hetkeolukord.15 Personalitöö funktsiooniks saab keskendumine kuluteadlikkusele ja kasumile orienteeritus. Personaliosakond peab tulevikus lisaks tavapärastele ülesannetele keskenduma ka organisatsiooni kasumi suurendamise võimaluste otsimisele. Järjest suurema tähtsusega ülesandeid delegeeritakse personaliosakonnale seoses täätajate heaolu teenustega. Personalispetsialistid peavad end järjepidevalt viima kurssi uute suundadega ja täiendama oma teadmisi koolitustega, et mitte ajale jalgu jääda.16 Tulevikus muutub personalitöötaja roll raskemaks ja väljakutsuvamaks. Nad peavad ennast täiendama psühholoogia ja sotsioloogia teadustes. Nende kanda jääb loominguline ja arendav roll organisatsioonis
2.) Tuvasta väärtusvoog 3.) Loo väärtusvoog 4.) Tõmbamine- kliendi poolt 5.) Püüdle täiuslikkust 27) 7 muda ehk raiskavad tegevused tootmises lk 180-181 1.) Ületootmine 2.) Ootamine 3.) Liigne transport 4.) Sobimatu protsesside korraldus 5.) Mittevajalikud varud 6.) Mittevajalikud liikumised 7.) Defektid 28) VMI – tarnija juhitud kaubavaru lk 183 VMI on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest . VMI puhul klient hanketellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamise otsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu informatsioonist. Seega võtab tarnija üle vastutuse kliendi varude täiendamise eest. Sageli kuuluvad tarnitud varud kuni müügimomendini tarnijale, kliendid tasuvad tarnijale siis, kui see on maha müüdud või ära kasutatud . Eelised:
funktsioone). Tihti linnad viidud II kohaliku valitsuse staatusesse. 4) Kohaliku valitsuse esmatasand omavalitsused Eestis vallad ja linnavalitsused, mujal ka kommuunid reaalne maakooslus, kus inimesed elavad. 5) Keskvalitsuse regionaalsed struktuurid nt tolliametil on valitsusasutused vajalikes kohtades kohapeal, ka migratsiooniamet jt. 6) Osavallad ei ole võimufunktsiooni, neile delegeeritakse juhtimisfunktsioonide täitmine. KOHALIKU OMAVALITSUSE JUHTIMISE PÕHIMÕTTED JA TÜÜBID INTEGRATIIVNE AUTONOOMNE (duaalne) Põhiline osa tuleb riigi eelarvest grantidena. Kõik, mis võimalik otsustada kohapeal. Võim Toimub ümberjaotamine vastavalt kohalikule delegeeritakse kohalikule omavalitsusele. Isesei- nõukogu vanem täitevvõi
3 ROLLID PEREKONNAS Roll ehk osa on määratletud pereliikme kohaga perekonnas. Rollid koosnevad vastaval kohal asuva pereliikme oodatavatest käitumismallidest. Teatud rollid on perekonnas olemas sõltumata sellest, kes konkreetselt seda rolli täidab. Nii on üksikvanema perekonnas olemas mõlema vanema rollid. Olemasolev vanem asub siis tavaliselt täitma ka puuduva vanema rolli või delegeeritakse see täiskasvanule, kes ei ole peres kasvava lapse vanem. Roll on paariline nähtus; rolli täitmiseks on kellelgi olemas ootus, soov, et keegi teine asuks vastavat rolli täitma. Roll on ka teatud mask. Kõik inimesed esinevad mitmetes rollides vastavalt olukorrale ja oma kohale mingis koosluses, grupis. Täiskasvanud inimene peaks normaalselt olema võimeline oma perekondlikke, tööalaseid ja sotsiaalseid rolle edukalt või rahuldavalt täitma, s.t
tööga, millest kinnipidamist jälgib kontrollsüsteem. On kindlaks määratud lubatud kõrvalekaldumised. Juhtimine juhtimisreeglite järgi (management by decision rules)- tuleneb eelmisest. Teiste töötajate sekkumine toimub ainult kindlate reeglite järgi ning kõik potentsiaalsed otsustamissituatsioonid on ette nähtud. Juhtimine ülesannete delegeerimise abil (management by delegation)- piiritletud otsustamisvaldkondades delegeeritakse otsustamine töötajatele. Eesmärgijuhtimine (management by objectives)- iga töötaja peab saavutama teatud püstitatud eesmärgi. Töötaja otsustab kuidas seda teha. Kontrollitakse püstitatud eesmärgi täitmist. Tulemusjuhtimine (management by results) juht annab ülesanded ja kontrollib pidevalt nende kulgu. Juhtimisfunktsioonid Juhtimine on komplekstegevus, mis koosneb osategevustest mida võib nimetada ka juhtimisfunktsioonideks. Juhtimisfunktsioonideks on: 1. otsustamine; 2
seadusandlikku võimu. Ühekojaline parlament on omane eelkõige unitaarriikidele. Ühekojaline parlament on näiteks Rootsis, Eestis, Lätis ja Taanis. Kahekojalised parlamendid koosnevad ülem- ja alamkojast. Alamkoda valitakse rahva poolt ning see täidab ühekojalise parlamendi rolli. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan (Suurbritannia Lordide koda koosneb aadlikest) või mõeldud esindama regionaalseid huve (suurtes riikides delegeeritakse parlamenti kohalikud saadikud või ka ülemkoja valib rahvas). Ülemkoda koosneb vaid esinduslikest, haritud ja kõrgema klassi inimestest. Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Kahekojaline parlament on näiteks Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas. 21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104)
o Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel o Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: Seisuslik: Inglismaa Lordide koda Regionaalne: Ülemkoja moodustamise võivad tingida ka kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus vajadus esindada regionaalseid huve (Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu, USA Senat) · Delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ameti alusel Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa · Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile USA, Itaalia, Jaapan · Riigikogu valimine: o Valitakse 101 liiget, 4 aastaks o Liikmeks saab kandideerida ainult Eesti kodanik, kes on vähemalt 21 aastat vana o Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased
Ülemkoda kujutab endast seisuslikku esindusorganit ( Suurbritannia) Valimisi ei korraldata Eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga Ülemkoja moodustamise tingib vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseis huve( Prantsusmaa , USA senat) Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimiine toimub kahel viisil: · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab kodadevahelise tööjaotuse. Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur
Suurbritannias kujutab endast ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatut tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust? *Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS) *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA) Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks. *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud.
anda üldaktidena määrusi. Linna ja vallavalitsus annavad määrsi volikogu määruste alusel ja täitmiseks. Seega vastava volikogu määruses sätestatud delegatsiooninormi alusel. Linna või vallavalitsusel on õigus iseseisvalt oma määrustega reguleerida valdkondi, mis on määratletud linna või valla põhimääruses. Sellise õiguse andmine kuulub volikogu pädevusse, kuna põhimääruse kinnitab volikogu ning see õigus delegeeritakse määrusega. Linna või vallavalitsusele võib delegeerida kõigi küsimuste lahendamise õiguse, v.a. nende valdkondade, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse. Korraldus(kuulub ka haldusakti alla) Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks korraldusi. Korralduste andmise õigus on ka peaministril. Korraldus on haldusakti teooria järgi klassikaline materiaalselt mõistetud haldusakt. Korralduse abil teostab avalik administratsioon materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni
raha) tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: nõudluse prognoosimine; optimaalse laovaru määramine; optimaalse tellimuspunkti määramine; optimaalse tellimiskoguse määramine. Outsourcing võimaldab suunata ettevõtte tähelepanu ja ressursid põhitegevuse teostamisele ning kõrvaltegevused delegeeritakse neile, kes suudavad neid teostada efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Oluline on hetkeolukorra ning ressursside analüüs ja outsourcingu vajaduse ning võimaluste määratlemine ja õige teenusepakkuja valik. Teenusepakkuja valik mõjutab otseselt ettevõtte konkurentsivõimet. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: outsourcingu võimaluste määratlemine ja analüüs; outsourcingu vajaduse määratlemine ja analüüs; teenusepakkuja valik ja analüüs;
Volitus õigus käsutada ja kasutada ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel teatud ressursse. Vastutus kohustus vastutada teatud ülesannete korraliku täitmise eest. Delegeerimise puudus näitab juhi nõrkust juhtimises. Delegeerida saab siis, kui ettevõttes valitseb tööjaotus. Delegeerimine ei vabasta vastutusest. Neli võtmesõna: 1.Vastutus 2. Volitused (tegevusõiguste andmine) 3. Vastutuskohustus (neile keda delegeeritakse) 4. Usaldus Delegeerimine ja kontroll: · Ei saa edukalt delegeerida, kui ei ole kontrolli · Kontrollmehhanismide loomine välistab juhtumised, sest ohumärgid avastatakse juba eos · Delegeeritavad oskavad kontrollmehhanisme hinnata Volituste delegeerimise printsiibid: 1. Juhtimistöö üldmahu, selle liikide kindlaksmääramine 2. Juhtimistöötajate teadmistele ja oskustele ja tööviljakusele esitavate nõuete kindlaksmääramine.
Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid. Projekti meeskonna tugevuste, nõrkuse, võimaluste ja ohtude hindamiseks on koostatud SWOT analüüs (vt tabel 1). Tabel 1. Projekti meeskonna institutsionaalne hindamine SWOT meetodil Tugevused Nõrkused · Organisatsiooni MTÜ Euroopa · Võimalikud projekti meeskonna Noored hea maine Eestis sisesed konfliktid
milliste vahendite / meetmetega saavad antud institutsioonid osaleda antud ettevõtluskeskkonna kujundamisel. 27. Avaliku ja erasektori koostöö alused, valdkonnad ja vormid. Avaliku ja erasektori koostöö vormid: Erastamine – riigi vara müümine/võõrandamine, kauba/teenuse pakkumise kontrolli loovutamine eraettevõttele, et elavdada turgu Lepinguline delegeerimine – parema teenuse osutamiseks delegeeritakse eraettevõttele selle osutamine, säilitades samas teenuse järelvalve ja finantseerimisfunktsiooni Avaliku ja erassektori partnerlus– avaliku sektori ja erasektori organisatsiooni koostöö hühiste huvide nimel Valdkonnad: haridus, sotsiaalhoolekanne, transport jm avalikud teenused 27. Milles seisneb avaliku sektori ja erasektori organisatsioonide huvi koostööprojektide
ostulepingu hinna kokku, lähtudes ostja MRO artiklite aasta ostuvajadusest, ja müüja hoiab tellitud tooteid oma laos, kust ostja saab neid vastavalt oma jooksvatele vajadustele tellida. Hankimine laovarude loomisega- 2. Tarnija juhitud kaubavaru (VMI)- Tarnija juhitud kaubavaru (vendor replenished inventory, VRI; vendor managed inventory, VMI). Tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude haldamise eest. Tarnija juhitud kaubavaru puhul klient ostutellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamisotsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu andmetest, samuti iga laoartikli kohta kokkulepitud kliendi laosaldo maksimum- ja miinimumtasemest. a. Konsignatsioonivaru vs tarnija omatud kaubavaru Konsignatsioonivaru: 1) kaubad või tooted, mille eest tasub hankija tarnijale siis, kui on need maha müünud,
Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. Esimesel juhul, näiteks Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse kaks esindajat. Otsevalimised on ka Itaalias ja Jaapanis. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Parlamendi formaalõiguslik struktuur
saavutamine. 14 Tsentraliseerimiseks on kaks võimalust: kas tsentraliseerida, tehes otsuseid tipus või detsentraliseerida, andes otsustamisõiguse madalamatele juhtimistasanditele. Tsentraliseerimise viis sõltub organisatsioonist ja olukorrast, milles organisatsioon tegutseb. Tsentraliseerimise või detsetraliseerimise määr on vaja ettevõttele määrata vastavalt olukorrale. See tähendab ühtlasi, et õigusi delegeeritakse vastavalt vastutusele. Katkematu alluvusahel on vajalik kõigi korralduste vahendamiseks ja kommunikatsiooniks. Hästi funktsioneerivas alluvusahelas ei toimu info kaotsiminekut. Kord organisatsiooni ülesehituses eeldab, et mõlemad, nii inimesed kui ka materjalid peavad olema õiges kohas õigel ajal. Töövahendid peavad olema puhtad ja ohutud. Iga töö tuleb kirjeldada nii selgelt, et töötaja seda mõistaks ja mõistaks selle seoseid teiste töödega.
(kasumimotiiv) 2. Avaliku ja erasektori organisatsioonid tegutsevad erinevates õiguslikes keskkondades erinevate õiguslike piirangutega (avalik õigus vs. eraõigus) Avaliku ja erasektori koostöö vormid: I. Erastamine riigi vara müümine/võõrandamine, kauba/teenuse pakkumise kontrolli loovutamine eraettevõttele, et elavdada turgu II. Lepinguline delegeerimine parema teenuse osutamiseks delegeeritakse eraettevõttele selle osutamine, säilitades samas teenuse järelvalve ja finantseerimisfunktsiooni III. Avaliku ja erassektori partnerlus (PPP) avaliku sektori ja erasektori organisatsiooni koostöö hühiste huvide nimel 37. Koostöö korraldamine kohaliku omavalitsuse tasandil · Teenuse pakkumine/müümine/ostmine või omavalitsusüksuste liitude moodustamine · Ntks KOV-d kellel puuduvad gümnaasiumid, haiglad, hooldekodud.. neid teenuseid
** Erinevus - Erastamise korral kohalik omavalitsus võõrandab mõne seni tema poolt täidetud ülesande (osutatud teenuse), jättes selle turujõudude reguleerida. Kusjuures nii teenuste finantseerimine kui kontroll nende osutamise kvaliteedi üle väljub avalikust sektorist. Seevastu lepingulise delegeerimise korral säilib omavalitsuse kohustus finantseerida kaupa või teenust ning era- või kolmandale sektorile delegeeritakse vaid selle kauba valmistamine või teenuse osutamine. Teiseks kriteeriumiks, mis eristab lepingulist delegeerimist privatiseerimisest, võib pidada kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi üle ning teenuste kättesaadavuse tagamist kodanikele. Seega lepingulise delegeerimise korral jääb omavalitsus nii teenuse finantseerijaks kui kvaliteedi tagajaks. 4. Mis on PPP (public- private - partnership). Tooge näiteid. – PPP on koostöö era- ja avaliku sektori vahel; Ühised
antud ülesannete arvu. (Tööülesannete lisamist ametikohale NT. Tootmisliinil üht ülesannet tegid 6 inimest, peale laiendamist teevad seda 4 in, kõigil tuli juurde ülesandeid ja töö kordused harvenevad 7. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Vertikaalne laiendamine, lisades töökohale vastutust planeerimises ja arendamises. Töö rikastamisel suurendatakse nii ülesannete arvu kui ka kontrolli oma töö üle. Töötajatele delegeeritakse otsustusõigus ja mõnede tööelemntide kontroll. Selline tegevus tõstab töötajate vastutustunnet. Rikastamise teine aspekt on töötajale pidevalt uute ülesannete andmine, pannes tema oskused proovile ja virgutades enesearendusele. Kindlasti tuleb rakendada tagasisidet töötajatelt. NT saadetakse inimene välismaale sama ametikohale. 8. Millised on levinumad organisatsioonistruktuuri tüübid. Millised on nende põhilised tunnused?
tööga kaasnevad, kirjeldatakse seoseid teiste tööde või ülesannetega ning töötingimusi. Ametijuhend on üksiktöötaja seisundi, põhikohustuste, -õiguste ja vastutuse kirjeldus. Ametijuhendi eesmärk on välja tuua ametikohal söötava inimese tegevuse olulised jooned, nõuded tema tegevuse suhtes ning seda mõjutavad tegurid. Ametijuhendid võivad olla nii üldised kui ka isikukohased. Otsustamisõiguse keskendamine või hajutamine on tegevus, mille käigus otsustusõigust delegeeritakse kogu organisatsiooni ulatuses üles- või allapoole. Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist. Mehitamine keskendub ettevõtte inimvarale. Eesmärk on kindlustada organisatsioon võimekate ja oskuslike inimestega nii, et oleks tagatud nende endi ja organisatsiooni edukas tegevus pika aja jooksul. Mehitamise etapid: · Vajalike ja sobivate töötajate väljavalimine
· Dokumendikäivet: kui mitu koopiat tuleb esitada ja kellele need koopiad saata · Eelarveperioodi jooksul ja lõpus esitatavate aruannete vorme, koostamise juhendeid ja vastutust · Vastutuskeskuste ja eelarveomanike tööülesandeid, õigusi, kohustusi ja vastutust seoses controllinguga 29. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi kujundamine DETSENTRIALISEERIMINE On tegevus, mille käigus delegeeritakse otsustusõigus ja vastutus tulemuste saavutamise eest tippjuhtkonnalt madalama tasandi juhtidele ja töötajatele. Eelisteks on: · Otsustusõiguse viimine kliendile lähemale · Parem ligipääs lokaalsele infole · Kiirem muutustele reageerimine · Juhtide jõupingutuste fokuseerimine · Võrdlevanalüüsi arendamine ja võimaluste loomine · Lojaalsuse ja motivatsiooni suurenemine · Konkurentsi suurendamine SEGMENTEERIMISE MEETODID
32. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Haldusleping on kokkulepe, millega avaliku halduse kandja (nt riik, KOV) tellib oma ülesannete täitmise eraõiguslikult isikult. Haldusleping on avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: 1) kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; 2) kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Halduslepinguga delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sh õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Need kriteeriumid eristavad halduslepinguid eraõiguslikest lepingutest (võivad olla asja-,pere-,pärimis-, võlaõiguslikud). 33. Võõrandamislepingud, nende iseloomustamine 1) Müügileping- asja
3. Eesti Inseneride Liidu aukohtu põhikiri (1996) I. Üldsätted II. Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord III. Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus IV. Distsiplinaarkaristused V. Aukohtu otsus ja selle jõustumine Lõppsätted Inseneri professinaalsest vastutusest Vaadeldakse: 1. KUIDAS SUHETUVAD KUTSE-EETIKA NORMID AVALIKU EETIKA NORMIDEGA 2. KUIDAS OSA VASTUTUSEST DELEGEERITAKSE ALLPOOL SEISVATELE LÜLIDELE 3. VASTUTUST SPONSORLUSE EEST Vastutuse liigid: 1. KAUSAALNE VASTUTUS ( liability) 2. ROLLIVASTUTUS 3. KOMPETENTNE VASTUTUS 4. ALLUVUSSUHETEL BASEERUV VASTUTUS ( accountability) Professionaalse vastutuse seos kutsetegevuse normidega 1. NORMID, MIDA KEHTESTAB TÖÖANDJA 2. KUTSETEGEVUSE ENDA PIIRES KEHTIVAD NORMID 3. NORMID, MIS TULENEVAD SUHETEST KUTSETEGEVUS-ÜHISKOND NB ! KOODEKSI GARANTIIKS ON PROFESSIONAALNE VASTUTUS!
Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule Igaüks vastutab oma tulemuste eest Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk Individuaalsed tulemused Kollektiivsed töötulemused Koosolekud reeglite järgi organiseeritud Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine Otsustatakse ja delegeeritakse Töötegemine koos Eduka meeskonna tunnused: Kaasav juhtimisstiil Jagatud vastutus Eesmärgile pühendumine Heal tasemel kommunikatsioon Suunatus tulevikku Keskendumine tulemusele Loovus Kiire regeerimine 25. Kirjelda grupi arenguetappe. Millest sõltub grupi sisemine areng? Grupi arenguetapid: Moodustumine - eesmärkide määratlemine, liidri esilekerkimine. Grupi arengu seisukohalt
automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas
· Üks kindel grupi juht, määratud kõrgemalt · Rollid vahetuvad vastavalt töö iseloomule · Igaüks vastutab oma tulemuste eest · Kõik vastutavad kõigi tulemuste eest · Grupp lähtub organisatsiooni eesmärgist · Meeskonnal on spetsiifiline eesmärk · Individuaalsed tulemused · Kollektiivsed töötulemused · Koosolekud reeglite järgi organiseeritud · Vaba arutelu, tegelik probleemilahendamine · Otsustatakse ja delegeeritakse · Töötegemine koos 7 Eduka meeskonna tunnused: · Kaasav juhtimisstiil · Suunatus tulevikku · Jagatud vastutus · Keskendumine tulemusele · Eesmärgile pühendumine · Loovus · Heal tasemel kommunikatsioon · Kiire regeerimine 16. Kirjelda grupi arenguetappe
automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas
Tuleb määratleda kuidas käituda olukorras kui puudub formaalne juhis. Sellest tulenevalt on oluline mäáratleda optimaalne juhtimistasandite arv. Mida enam tasandeid seda aeglasemalt inf liigub ja seeorg on raskesti juhitav. Käsuahela mäárab org suurus. Toodete ja teenuste keerulisusning maht v arv. Kontrolli vajaduse massiivsus.töötajate ettevalmistus. Juhtimis tasandite arv sõltub mitut alluvat suudab yks juht juhtida. Juhitavate arv voib sõltuda kui suures mahus delegeeritakse alluvatele erinevaid volitusi st etväheneb juhi kontrollimaht.seda tegevust seostatakse tulemusjuhtimisega. Sellel juhjilpole tarvis keskenduda sygavuti tööprotsessi,vaid tulemuste juhtimiste planeerimisele ning peamiselt onjuhile võrreldaplaanilisi ning tegelike näitajaid. Struktuuuriüksuste liigitusi on erinevaid. Nt geograafiline jaotamine seal piirkondade alusel jaotakse org sel juhul kui samasuguseid tooteid myyakse erinevates geograafilistes piirkondades. Ning geo yksuse juhtimine
Kahekojalised jaotatakse enamasti ülem- ja alamkojaks. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende komplekteerimise viisis ja töövaldkondade jaotuses. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste valimiste teel. Ülemkoda moodustatakse kahel põhimõttel: 1) Näiteks UK's ei korraldata selleks valimisi, vaid inimene omandab õiguse osaleda parlamendi töös päritud või omandatud tiitliga. 2) Esindatakse regionaalseid huve. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. USA, Itaalia, Jaapan. Siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt vahetuva kohaga. Struktuur Formaalõiguslik struktuur fikseeritud põhiseadusega Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist. Osadeks: parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid,
1845. a anti välja siseministri käskkiri "Kubermanguvalitsuse asutused", milles loetleti 10 kategooriat dokumente, mis kuulusid hävitamisele. 1848. a tehti otsus vastava ekspertiisikomisjoni moodustamiseks, kes otsustab, mida võib hävitada. 1860. aastatel delegeeriti ekspertiisiõigus reale ministeeriumitele ja peavalitsustele (nt sõja-, finants, posti, hariduse...) ja kubermangu valitsustele (materjali saadeti hulgaliselt paberivabrikutesse). 1880. aastatel delegeeritakse ekspertiisi teostamine järjest madalale igas riigiasutuses tuli kindlaks määrata ametnik, kes teab, mida vaja hoida, mida mitte. Ekspertiis arvestas vaid ametkondliku huviga, ajalugu oli nende jaoks täiesti ebaoluline. Keskmiselt jäeti kubermangude arhiivides säilitamiseks alles u 4% arhiivimaterjalidest, rohkelt hävitati kohalikke materjale. Oluliseks erandiks olid Balti kubermangud, kus valitses teine (saksa) lähenemine arhivaalidesse, siin oli hävitamine tagasihoidlikum.
Maavalitsus koosneb kantseleist (juhib maasekretär) ja osakondadest (nõunikud). Nt haridus- ja sotsiaalosakond. 62. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. 1) Kombineeritud mudel- riiklikud ülesanded maavalitsusel, kohahaldus maavanema haldusalas; omavalitsuslikud ülesanded omavalitsusliitudele; 2) Tugeva maavanema mudel- maavanemal suurem roll, delegeeritakse juurde riiklikke ülesandeid, antakse omavalitsuslikud ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 3) Funktsionaalse juhtimise tugevdamise mudel- maavanem ja maavalitsus kaotatakse, ülesanded jaotatakse ministeeriumide (kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 4) Kahetasandiline omavalitsussüsteem- teise tasandi omavalitsus (maavolikogu, maakogu vms) tegeleks maakonda hõlmavate ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV volikogu poolt valitud. 63
o Tuvasta väärtusvoog (kas iga väärtusvoo (tegevuste jada) tegevus on ikka vajalik?) o Loo väärtusvoog (jäta alles ainult olulised protsessid) o Kliendipoolne ,,tõmbamine" (tegutse ainult vastuseks kliendilt saadud märguandele (kliendi tellimused, mitte ületootmine)) o Pidev protsesside parendamine · Tajnija juhitud kaubavaru (VMI) on tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude juhtimise eest. · Põhiliselt kasutatakse jaekaubanduses · Eesti kogemuse järgi võimaldab selle strateegia rakendamine suurendada käivet 10% ja vähendada kulutusi personalile, vabastada käibekapitali, laopinda jne. · Võimalikud probleemid: o Informatsiooni jagamine/konfidentsiaalsus o Investeeringud ja ümberkorralduskulud o Sõltuvus tarnijast · Kiirreageerimise strateegia
annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada. 37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul: - kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi; - kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Lepingut peetakse halduslepinguks, kui sellega delegeeritakse eraisikule mingi haldusülesande täitmise kohustus ning delegeerimise tulemusel saab eraisik teatava voli kolmandate isikute üle, sealhulgas õiguse otsustada kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks, mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest 38. Võõrandamislepingud,nende iseloomustamine 1) Müügileping-Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle
4 Haldusõigus Kevad 2011 ülesanne, mitte ei tellita nt koristusfirmat põrandamattide puhastuseks. Nagu mõiste "haldusleping" ka viitab, delegeeritakse halduslepingu alusel avalikul sektoril lasuvaid haldusülesandeid. Tuleb silmas pidada, et halduslepingu pooled peavad olema juriidilises mõttes erinevad isikud, kellest üks peab olema riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Lepingu sõlmimise protsess 1. Analüüsi koostamine. 2. Haldusülesande täitmiseks volitamise otsuse tegemine: · pädevus;
annaabi.ee 
