Tarneahela juhtimine (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Haldus - Tarneahela juhtimine

5 VÄGA HEA

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K 09 KÕ 2
Hanna Kuldsaar
TARNEAHELA JUHTIMINE
Ainetöö
Õppejõud: Tiit Piirimäe
Mõdriku
2011

Tarneketi Juhtimise Spetsialistide Halduskogu määratleb logistika ja tarneahela juhtimist ja nende tegevuspiire järgmiselt:

Logistika juhtimine – tarneketi juhtimise see osa, mis planeerib, realiseerib ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud infovoo edasi- ja tagasisuunalise liikumise ning ladustamise tasuvust ja tõhusust lähte- ja tarbimiskoha vahel klientide vajaduste rahuldamiseks.
Tarneketi juhtimine – hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö osapooltega ja tegevuste koordineerimine . Tarneketi osapoolteks võivad olla tarnijad , vahendajad, kolmana poole teenusepakkujad ja kliendid Sisuliselt integreeritakse tarneketi juhtimisel pakkumine ja nõudlus nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel.

Logistikas on kasutusel väärtusahela mõiste, mis tähendab, et toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad logistika ja turunduse tegevused tarneahelas liikuva toote lisandväärtust. Väärtusahelasse kuuluvad kõik tegevused ühte struktuuri ja tegevusi käsitletakse kompleksselt, protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult. Lisandväärtust suurendavad tegevused on ainult need, mis mõjutavad (suurendavad) tarbija rahulolu. Näiteks hea transpordi infrastruktuur ; ladustamine .

Logistika jaoks tähendab teenuste sisseost ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmist teiselt ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena, selle asemel et seda ise teha. Teenuse sisseostu abil üritatakse turult leida lõppkliendi seisukohalt paremad pakkujad . Teenuste sisseostmise peamine eesmärk on aidata organisatsioonil keskenduda oma põhitegevusele. See tähendab, et strateegiliselt vähetähtsad tegevused delegeeritakse firmast välja. Logistikavaldkonnas on levinuim transpordi, ladustamise ja tolliformaalsustega seonduvate tegevuste ning jaotusteenuste ostmine .

Tarneahelate juhtimise põhiprintsiip - omavahel ei konkureeri enam individuaalsed äriüksused, vaid tarneahelad kuhu viimased kuuluvad.

Tarneahelate juhtimise funktsioonide alla kuuluvad hankimise ehk ostu-, distributsiooni ehk jaotuse-, ladustamise ja varude- , tootmise -, info- ning kvaliteedi juhtimine ja klienditeenindus .

Varude kumuleerimist tarneahelas põhjustavad:

ületootmine

Valmistatakse tooteid, millel puudub tellimus. See tekitab ressursside ebaefektiivse planeerimise, nõuab ladustamisruumi ning suurendab transpordikulusid

ootamine

On põhjustatud ressursside ebaefektiivsest planeerimisest (näiteks materjali puudus, masinate seisakud).

ebavajalik transport või järjekord

On põhjustatud suurest töömahust ja/või materjali hulgast, mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt, protsessid ei ole otstarbekad.

valed või liigsed protsessid

Töötatakse ebaühtlase metoodika ja erinevate töövahenditega, mis ei võimalda protsesse standardida ega juhtida.

üleliigne laovaru

Üleliigne laovaru põhjustab materjalide riknemise, tekitab liigseid transpordi- ja ladustamiskulusid, tarned hilinevad, tooted on defektsed jm.

Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pooltoodetega või valmistoodanguga, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel.

Ideaalis on klienditeenindus ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille eesmärgiks klientide tellimuste täitmine ja kaupade kohaletoimetamine neid rahuldaval moel ja ajal koos kliendile vajalikuks osutuvate lisateenustega, eesmärgiga lisada kaupadele väärtust ning saavutada kliendi rahulolu ja ettevõtte ärieesmärkide täitumine.

Ostustrateegia peab peegeldama tarneahela strateegiat, kuidas ostab klient , samamoodi tuleb osta ka tarnijailt. Kui teatakse , kuidas klient ostab, peab teenindama teda „hanke suunas”. Kui kliendid ostavad agiilselt, peab ka ostutegevuse ehitama üles agiilselt. Vastasel korral võivad tekkida suured puhvervarud. Keeruline on sünkroniseerida nõudlust ja pakkumist. Kui maailm on siirdumas tarnetega agiilsesse tsooni, siis ei ole enam abi LEAN tehnikatest. Sattudes kaootilisse tsooni, pole enam abi ka agiilsetest tehnikatest.

Time compression on aja kompressioon , mis võimaldab vähedada tarneketis seotud kapitali, väiksemaid tarneketi tegevuskulusid, lühemaid reageerimisaegasid, suuremat paindlikkust turumuutuste nõudlikkuse suhtes ja üleminekut masstootmiselt masskohandumisele. Aja kokkusurumise vastandiks sobiks aja laiali valgumine ja aja kompressioni vastandiks aja paisutamine.

Aja kompressioni strateegiad on:

lihtsustamine ;
integratsioon;
standardiseerimine ;
paralleelne töötlemine;
muutujate kontroll;
automatiseerimine;
ressursside planeerimine .

VMI konseptsioon sobib sel juhul, kui klient tellimusi ei esita, vaid määrab laoseisu ülemise ja alumise piiri, mille alusel tarnija peab tagama kauba olemasolu kliendi juures.

Lean Managament konseptsiooni põhiprintsiibiks on tegutsemisviis, kus rõhk on organisatsiooni ressursside efektiivsel kasutamisel .

Seitse erinevat raiskamist traditsioonilises tootmises on:

ületootmine;
ootamine;
mittevajalik transport;
tarbetu töötlemine;
ülemäärased varud;
üleliigsed liigutused;
defektide praagi tootmine.

Ostutegevuse eesmärk:

Ostutegevus kindlustab tootmise või teeninduse vajalike materiaalsete vahenditega;
Tootmisettevõttes on ostutegevuse tähtsaim eesmärk vältida tootmisseisakute teket materjali puuduse tõttu, hoidudes samal ajal kasvavatest hindadest tingitud kulude suurenemisest. Sealjuures hankimise üldeesmärgiks on ettevõtte kasumi suurendamine , alleesmärgiks ettevõtte kindlustamine vajalike materjalidega, mis seisneb;
nõutava kvaliteedi ja kvantiteediga materjali tarnimises;
materjali vastuvõtmises õigel ajal ja õiges kohas;
materjali ostmises õigest kohast õige hinnaga.

Hankeotsuseid puudutavate tegurite juures tuleb jälgida järgnevaid põhimõtteid:

kasutada konkurentsi, panna kauba pakkujad/tarnijad/müüjad võistlema või valida pikaajaline koostöö sobiva tarnijaga;
üritada hanketegevuses saada võimalikult soodne tulemus.

Jätkusuutlik ostmine toodete puhul arvestab järgmiste aspektidega:

millest on toode valmistatud ja kui kaua see kestab;
kui palju on kulutatud materjale ja energiat toote valmistamiseks ning selle transportimiseks;
kui suur on toote valmistamise ning transportimisega seotud ökoloogiline (emissioonide) “jalajälg”;
kes, kuidas ja millistes töötingimustes on selle toote valmistanud;
kuidas see toode peale elutsükli lõppu utiliseeritakse;
kas seda toodet ikka on üldse osta vaja, või saab ka ilma hakkama.

Kaasaegsed ettevõtted vähendavad tarnijate arvu, et efektiivsemalt tööd korraldada. Mõeldakse, et oleks kauba veol ning tööjõul väiksem kulu.

Kolm võimalust tarnijate arvu vähendamiseks on tarneaja mittesobivus, usaldusväärsuse puudumine, kahtlane finantstaust ettevõttel.

Tarnija pidev jälgimine ja hindamine on vajalik selleks, et mitte petta saada. Et oleks kaup minimaalsete kuludega alati õigel ajal õiges kohas. Konkurent on tihe, tuleb jälgida pidevalt ka muid pakkumisi ja võimalusi.

Lao erinevus jaotuskeskusest. Ladu on üldiselt koht, kus kaup viiakse pikemaks ajaks, st. kaubale ei pruugi olla koheselt omanike. Laos toimub üldjuhul kauba edasimüük. Jaotuskeskustesse viiakse kaup vaid selleks, et erinevad kaubakategooriad vastavalt vajadustele komplekteerida ning soovijale edastada . Näiteks AS Selver kasutab teatud kaupadele oma jaotuskeskust, kus toimub kaubalaadungi tulekul ümberkomplekteerimine teatud kogustes erinevatesse Selveri kauplustesse.

Varude juhtimise eesmärgiks on hoida varude hulk optimaalsel tasemel. Varude optimaalse taseme leidmiseks on vaja teada varude hoidmisega seotud kulusid, erinevaid varude liike ja varude taseme leidmise meetodeid .

Laovaru hoidmise põhjused:

Ootamatu nõudluse rahuldamiseks;
ühtlustada hooajalist või tsüklilist nõudlust;
kliendi vajaduste paremaks rahuldamiseks;
ära kasutada allahindlust;
saada allahindlust koguselt;
luua varud hinna tõusu ajaks.

Varude tasemest otseselt sõltuvad kulud on:

kapitali kulud;
varude teenindamise kulud;
varude tasemest sõltuvad kulud ruumikulud;
varudega kaasnevast riskist tulenevad kulud.

Varude tasemest kaudselt sõltuvad kulud on:

varude hankimiskulud;
varude tasemest sõltuvad transpordi ja tootmiskulud ;
madalast varude tasemest tulenev varude lõppemise kulu.

Viis põhielementi, mis toetavad JIT – kontseptsiooni : nullile lähenevad laovarud, lühike läbimisaeg, väike, sage täiendkogus, hea kvaliteet, null defekti.
Ülesanne:

Opimaalne tellimuskogus on 158tk
Taastellimispunkt on 50tk juures

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 188 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

188 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marilla Õppematerjali autor

Õppejõu poolt antavate küsimuste vastused, 87% aineläbivust

tarenahela juhtimine tarneketi juhtimine tarneahela juhtimise funktsioonid varude kumuleerimine materjali voog aja kompressioon ostutegevuse eesmärk

Sarnased õppematerjalid

docx

Ärilogistika konspekt

tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3) Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4) Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5) Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6) Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7) Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8) Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi- fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9) Väljuv transport 10) Müügijärgne teenindus

Ärilogistika

docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika

Ärilogistika

docx

Turunduslogistika kordamiseks

puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm olulist märksõna on : süsteemsus, väärtuse lisamine ja kliendile suunatus. · Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela (teekond tarnijalt kliendini)

Baaslogistika

docx

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

1. Nimeta ärilogistika peamised ülesanded. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. 2. Mis on ärilogistika missioon? Üldjuhul defineeritakse ärilogistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Logistika määratlus konkreetse tarneahelasse kuuluva ettevõtte seisukohalt on järgmine: „Logistika on ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tegevuste planeerimine, organiseerimine, teostamine, juhtimine, kontroll ja arendamine“. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt. Logistikat määratletakse ka kui süsteemi, mis on töötatud välja ettevõtte jaoks kasumi saamiseks

Logistika alused

docx

Logistika konspekt ekasmiks

kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele

Logistika

pdf

Logistikaõpik

tiline mõtlemine. Kui esimesel aastatuhandel seoti mõistet „logistika“ väekoondiste toidu- ja hobumoonaga varustamisega ja nende varude koosseisuga tegeleva valdkonnaga, siis varajasel keskajal määratleti logistikat kui sõjaväe varustamise ja vägede ümberpaigutamise juhtimise kunsti. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus- tusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada

Kategoriseerimata

docx

Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada

Logistika ja tarneahelad

odt

Tarneahela olemus/referaat

.......................lk 3 1.Kuidas jaguneb logistika...................................................................................lk 4 1.1.Logistika ja tarneahel...................................................................................lk 4 1.2.Tarneahela logistilised omadused.................................................................lk 5 2.Mis on tarneahel................................................................................................lk 6 2.1.Tarneahelate juhtimine.................................................................................lk 7 2.2.Tarneahelate juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused.............................lk 8 2.3.Tarneahelas sünnivad otsused kolmel tasandil............................................lk 9 3.Riskid tarneahelas.............................................................................................lk 10 4.Mõisted..............................................................................................

Logistika

Rohkem sarnaseid