Referaat Tongast (0)

Tonga
Lipp Vapp
Rahvaarv (2006): 101990.
Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta.
Iga-aastane kasv (2006): 0,4%.
Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%.
Usk: Kristlus
Keeled: Tonga ja inglise.
Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000.
Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat.
Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%.
Töötus (2003): 5,2%.
Valitsus
Liik: põhiseaduse pärilik monarhia.
Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970).
Sõltumatus: 4. juunil 1970.
Filiaalid: riigipea monarh , peaminister , ühekojaline assamblee.
Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine.
Valimised: Võib valida kui vanust on 21.
Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit.
Majandus (kõik arvud USA dollarit)
SKT (2006): $ 232 miljonit.
SKT inimese kohta (2006): $ 2274.
SKT reaalne kasv (2007): -3,5%.
Loodusvarad: Kala.
Põllumajandus (25% SKT-st): Tooted –squash, vanilli oad, juurviljad , kalad, muud mereloomad tooteid.
Tegevusala: 17% SKT-st.
Teenused (2006/2007): 57% SKT-st.
Kaubavahetus (2007): eksport - $ 5,7 miljonit, squashi-, kala-, vanilli ube, juurviljasid. Peamistele eksporditurgudele - Uus- Meremaa , USA, Austraalia , Jaapan, Fidži. Import - $ 117,9 miljonit, toit, masinad ja transpordivahendid, kütused, kemikaalid. Peamised impordi allikad - Uus-Meremaa, Fidži, Austraalia, USA, Jaapan
Geograafia
Tonga koosneb 169 saarest , millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava‘u saared põhjas, Ha‘apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km.
Suurim saar, Tongatapu, millel asub pealinn Nuku'alofa , hõlmab 257 ruutkilomeetrit. Saared on kõik põhiliselt vulkaanide tipud , mis veest välja ulatuvad.
Kliima on põhiliselt subtroopiline ja on soojad perioodid (detsember-aprill), mille jooksul temperatuur tõuseb üle 32 ° C ja jahedad perioodid (mai-november), mille temperatuur tõuseb harva üle 27 o C . Temperatuur tõuseb 23 ° C kuni 27 ° C, ja iga-aastane sademete hulk on 170 kuni 297 cm. Keskmine päevane niiskus on 80%.
Inimesed
Tongalased ja polüneesialastega segunenud väike grupp melaneesialasi on rohkem kui 98% elanikest. Ülejäänud on eurooplased , segatud Euroopa ja teiste Vaikse ookeani saarte elanikega. Samuti on umbes 500 hiinlast.
Rohkem kui kaks kolmandikku elanikkonnast Tonga Kuningriigis elavad peamisel saarel, Tongatapul. Üha suurem hulk Tongalasi on liikunud Nuku'alofasse, Tonga kapitali ja ainult linna-ja kaubandus- keskuses , kus üha rohkem Lääne-ja indigeenne polüneesia kultuuri ja elu-mudelid on segatud. Siiski küla elu ja suguluse sidemed on jätkuvalt olulised kogu riigis. Kristlik usk, mis on domineerinud
Tongal peaaegu kaks sajandit on veel mõjukas. Kõik kaubanduse ja meelelahutustegevus lõpetatakse pühapäeval alates südaööni, ja põhiseadus deklareerib hingamispäeva püha, igavesti . Samas on viimase viie aasta jooksul on ebaõnnestunud katsed muuta Sunday õigusi.
Algharidus on vanuses 6 ja 14 on kohustuslik ja tasuta riigi koolides . Riigi omandis ja tegutseb 99%, algkoolidest ja 44% keskkoolidest.
Ajalugu
Sõna Tonga tähendab "lõuna" polüneesia keeles. Mõned teadlased usuvad, et elanikud olid algselt pärit saartelt praegu tuntud kui Samoa .
14. sajandil kuninga Tonga delegeeritakse suur osa tema ajalist võimu. Mõnikord hiljem, seda protsessi korrati ka teise kuninglike liinidega, mille tulemuseks on seega kolm erinevat suunda: Euroopa Tu'i Tonga koos vaimse asutusega, mis on arvatavasti on laiendatud üle palju Polüneesia ning Tu'i Ha'atakalaua ning Tu'i Kanokupolu.
Hollandi navigaatorid olid esimesed eurooplased Tonga saartel. Peamist saart Tongataput külastas esimest korda Hollandi uurija Abel Tasman 1643 aastal. Pidev kontakt eurooplastega siiski ei alanud enne kui 125 aastat hiljem. Kapten James Cook külastas saari aastal 1773 ja 1777 ning andis saarestikule nime "sõbralikke Saared", sest seal olevat tegemist kerget laadi inimestega. Esimesed misjonärid saabusid Londonist Tongasse 1747 aastal. Teine misjonäride grupp järgnes 1822 aastal, mida juhtis Walter Lawry. Samal ajal, TAUFA'AHAU võttis endale nime Siaosi (George) ja tema abikaasa endale nime Salote ( Charlotte ).
Ka järgnevatel aastatel, ta ühendab kõiki neid Tonga saari esmakordselt registreeritud ajalugu. Aastal 1845kuulutati ametlikult kuningaks George Tupou I ja see dünastia kestab ka praegu. Ta on kehtestatud põhiseaduse ja parlamentaarse valitsuse põhinedes mõnes osas Briti mudeliga . Iga meessoost tongalane kes oli saanud 16. aastaseks võis endale rentida maa mis oli 8,25 aakrit. Tongal sõlmitud leping sõpruse ja kaitse Ühendkuningriigis aastal 1900 näitas, et see on Briti kaitse all.
Tongast sai täiesti sõltumatu riik 4. juunil 1970. August 2008 krooniti ametlikult kuningaks Siaosi Tupou V.
Valitsus
Tonga on Vaikse ookeani lõunaosa viimane polüneesialaste kuningriik. Tema täidesaatva haru hõlmab peaminister, mille nõukogus eesistujaks on monarh. See koosneb 12-14 ministrist.
Tonga kohus koosneb apellatsioonikohtust, riigikohtust ning Maakohtust. Kohtunikud nimetab ametisse monarh.
Ainus kohalik omavalitsus on läbi linna ja maakonna, kelle on rahvas valinud alates 1965.
Peamised valitsusametnikud
Monarch - King Siaosi Tupou V
Peaminister - Feleti Vaka'uta Sevele
Välisminister - Sonatane Tu'akinamolahi Taumoepeau-Tupou
Suursaadik Ameerika Ühendriigid - Fekitamoeloa "Utoikamanu
Tonga säilitab saatkonna 250 East 51. Street , New York , New York 10022 (tel: 917-369-1136, faks: 917-369-1024). Lisaks Tongal on ka peakonsulaat San Franciscos.
Majandus
Tootmisprotsessi sektor koosneb käsitöö ja mõnest muust väga väikesemahulisest tööstusharust, mis kokku moodustavad vaid umbes 3% SKT-st. Kaubanduslikus äritegevuses suures osas domineerivad suured kaubandusettevõtted kogu Vaikse ookeani lõunaosas.
Septembris 1974, avati riigi esimene kaubanduslik äripank Tonga pank . Pärast kaubandusliku keskuse kapitali hävitamist toimusid massirahutused. Tonga maaelu on põhinenud istandustele ja põllumajandusele. Squash kõrvitsad, vanill oad ja juurviljad nagu cassava ja jamss, kohvi on peamised põllukultuurid mis rahe sisse toovad. Sead ja kodulinnud on peamised kariloomad. Hobuseid kasvatatakse projektide eesmärkidel. Veiseliha import on vähenenud.
Kalandus on ka üha kasvav sektor, tuuni ja merevetikatooted on peamised mere ekspordiallikad.
Mõningad pildid Tongast
Kaart
Kuningas
Tonga rand
Tongatapu saar
Kasutatud allikad
kiri: http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/16092.htm&ei=ePe3SZODD-TSjAf06O2hCQ&sa=X&oi=translate&resnum=14&ct=result&prev=/search%3Fq%3Dtonga%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG
kiri: http://et.wikipedia.org/wiki/Tonga
pildid: http://en.wikipedia.org/wiki/Tonga
http://www.oceanoflight.to/images/TongaMap.JPG
http://www.lewrockwell.com/blog/tonga.jpg
http://photos.igougo.com/images/p384366-Tonga-Tonga_beach.jpg
http://lh3.ggpht.com/jackfamily05/SBgphMY27oI/AAAAAAAACtE/ELsCDTZoQqQ/TONGATAPU%20mao_thumb%5B1%5D.jpg
Sissejuhatus
Järgnevas referaadis räägin Tonga kuningriigist, mis asub Vaikses ookeanis. Kirjutan valitsusest , majandusest, ajaloost ja geograafilistest oludest .
Sisukord
1.Sissejuhatus
2-5.Tonga
6-7.Mõningad pildid Tongast
8.Kasutatud allikad