Ametikohtade rühmitamine funktsionaalne, toodete järgi, asukoha järgi, tarbjate järgi, maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sellega kaasneb soov juhile järgneda. Likerti juhtimistüübid: o Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid o Heatahtlik autkraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust o Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske, delegeerib o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine
meeskonnamängija ja eelistab alluvatega oma võimupositsiooni jagada. Kuigi suur osa juhi ajast kulub rollide selgitamisele ja heade suhete loomisele ning säilitamisele, ei takista see teda olemast samal ajal otsustav ja iseseisev. Demokraatlik juht eeldab, et töötajad on algatusvõimelised ja et see töö neid tõesti huvitab. Alluvatelt oodatakse ideid ja soovitusi töö ja eesmärkide paremaks saavutamiseks. Tihti võidakse otsused võtta vastu üheskoos. Juht delegeerib ka otsustamisõigusi allapoole. Ta on rohkem konsulteerija rollis, aitab lahendada tekkivaid lahkarvamusi ja algatab diskussioone (Alas 1999). Selline juht võib osutuda alluvate lemmikuks, kuna talle omistatakse palju positiivseid omadusi. 2.3 Karismaatiline juht Motiveerivamailt mõjub alluvatele karismaatiline juht. Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n.d.)
Tulemusliku meeskonnatöö alus on püüd luua häid inimsuhteid. Traditsiooniline juhtimisviis on hierarhiline: tipus olev juht kontrollib, piirab ja määrab teiste tegevust. Lähtutakse pigem sellest, mida on saavutatud, mitte sellest, mida ja kuidas võiks saavutada. Organisatsiooni juhi peamine siht on luua õhkkond, milles inimesed annavad vabatahtlikult oma parima ning tegutsevad koos: püstitavad koos eesmärke, määravad tööga seotud probleemide lahendamise viisi ning juht delegeerib neile vajaliku vastutuse. Grupi arengus on neli etappi: I kujunemine ehk sõltuvus juhist II tormilised muutused ja konfliktid III reeglite kehtestamine ja eraldumine IV koostööle tuginev tegutsemine I Sõltuvuse etapis gruppiliikmed tunnevad ebakindlus, kahtlused ja kõhklused, seega juhi ülesanded on turvalisuse kujundamine ja tagamine, reeglite ja normide kujundamise algatamine. Juht peaks ise näitama eeskuju soovitavate väärtuste, hoiakute ja käitumiste suhtes.
rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Eestis on esindusdemokraatia · Kõrgeim võim on rahva käes, kes selle delegeerib esindusorganitele Riigikogu. · Riigikogu valib Vabariigi Valitsuse, nimetab ametisse kõrgemaid riigiametnikke, teostab järelvalvet jne. 8 Näited: võimujaotus riigis pr es ide t n valitsus KOHTUD RIIGIKOGU RAHVAS 9 Millised võimud eksisteerivad
kaadrivoolavus. R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise. Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamis- õigusi allapoole. Annab alluvatele korraldusi, kuid võtab teadmiseks ka alluvate arvamused nende käskude kohta. Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamuste teada saamist. Juht peab ennast rohkem kohtunikuks otsustamisõigusi omavate alluvate vahel. Ta on rohkem konsulteerija rollis, aitab
kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid. 4. Kohalikele võimuorganitele omistatud volitused on tavaliselt täieulatuslikud ja eksklusiivsed. Ükski teine kesk või piirkondlik võimuorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata, välja arvatud seadusega ettenähtud korras. 5. Kui kesk või piirkondlik võimuorgan delegeerib volitused kohalikule omavalitsusasutusele, peab viimasel olema õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamine kohalikele oludele. 6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse: Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus
individuaalsete tegevuste kollektiivset mõju.(monopolide tegevuste reguleerimine, keskkonna- ja tarbijakaitse) Riik kui halduskandja Vahetu riigihaldus ehk riik. Otsene riigihaldus, kus riik tä idab teatud haldusü lesandeid ise. Riigile kuulub kompetentsi jaotamise kompetents. (Riik omab raha, võ ib sõ lmida lepinguid, võ tta õ igusi ja kohustusi, võ ib esineda kohtus, tema suhtes võ ib esitada nõ udeid) Kaudse riigihalduse kandjad Kaudse halduse puhul delegeerib riik haldusü lesannete tä itmise iseseisvatele õ igussubjektidele. Kaudse ehk delegeeritud riigihalduse kandjad on avalik- õ iguslik asutus (nt Tartu Uc likool), avalik.õ iguslik sihtasutus (nt Eesti Kultuurikapital) ja avalik-õ iguslik ü hendus (nt korporatsioon) Kohalik omavalitsus kui halduskandja Kohalik omavalitsus lahendab kõ iki neid kohaliku elu kü simusi, mis ei ole seadusega kellelegi teisele tä ita antud.
üldse, võtmesõnaks on produktiivsus Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai ''4-süsteemi''. · Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise. · Konsulteeriv demokraat võtab teatavaks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõigust. Samaaegselt annab nii käske kui võtab ka arvesse alluvate arvamusi. Usaldab alluvaid. · Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamust. Näeb enda rolli kohtunikuna alluvate arvamuste vahel. Õigused on laiali jagatud, esineb konsulteerija rollis, aidates lahendada lahkarvamusi
hüve edendamiseks. Riigi kodanikena ei andnud me valimistel võimu poliitikutele oma erahuvide ajamiseks ning maksumaksjatena ei võtnud me ametnikke tööle oma erahuvide edendamiseks. Iseenda, oma perekonna ja sõprade huvide eest seismine on igati loomulik ja inimlik tegevus, kuid olles valitud või ametisse määratud, tuleb lisaks seadustele järgida neid üldisi norme, mille alusel rahvas võimu delegeerib. Ametipositsiooni abil erahuvisid ajav poliitik või ametnik on rikkunud seda kõige põhilisemat lepingut, mille alusel meie tänane demokraatlik ühiskond koos seisab, sest nagu Machiavelli öelnud on: ,,Poliitika on võimul püsimise kunst.". Konkreetse seadusetähe järgimine või rikkumine on kriminaal või haldusõiguse küsimus ja seega hoopis teist laadi probleem, sest juba Thomas Aquinas kirjutas, et inimeste loodud seadused ei saa kunagi olla täielikud
Juhil on pigem suunav roll. 49. Meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi): Tegutsejad peaksid olema kujundaja, elluviija või lõpule viija rollis. Teostaja: Praktiline, usaldusväärne, tõhus; Muudab ideed tegevusplaanideks; Organiseerib kõik vajalikud tööd; Aeglane reageerimine uutele võimalustele Viimistleja: Hoolas , kohusetundlik; Sisemiselt ärev; Leiab üles vead ja puudused; Lihvib ja täiustab ; Kaldub asjatult muretsema; Delegeerib vastumeelselt; Kujundaja: Väljakutseid esitav, dünaamiline, töötab suurepäraselt pinge all; Omab motivatsiooni ja julgust takistuste ületamiseks; Kaldub provotseerima; Haavab inimeste tundeid Suhtlejad peaksid olema koordineerija, ressursijagaja, meeskonnatöötaja rollis. Koordineerija: Küps , enesekindel, tunneb ära talendid; Eesmärke selgitav; Delegeerib edukalt; Võidakse näha manipuleerivana; Lükkab oma töö teiste kaela
pühenduda eesmärkide elluviimisele.Haigla mõistes on oluline,kuidas juhtimise abil aidata kaasa teenuste arengule ja patsientidele osutatava abi kvaliteedile,sest see peaks olema iga tervishouasutuse eesmärk. Juht peaks kasutma oma töös erinevaid juhtimisviise, et saavutada paremaid tulemusi juhi rollis. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile ja missioonile. Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajad. Juhtimises tuntakse kolme juhtimistasandit: tipptasand, kesktasand ja esmatasand.Haigla mõistes vanemõde kuulub esmatasandi juurde,õendusjuht kesktasandi juurde.Väiksema tervishoiuasutuse puhul on üks isik mitmes rollis(nii õendusjuht kui ka vanemõde). Vanemõe vastutusalasse kuulub personali arendamine ja koostöö arendamine erinevate meeskonnaliikmete vahel
teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust. Juhend/instruktsioon/eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga. Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma). Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab) teisele institutsioonile mingi õigusakti väljaandmise õiguse. Näit.: Ettevõtja tegutsemisloa annab välja kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Õigusakti kehtivus tähendab, et see akt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kohustuslikuks kõikidele keda see puudutab. Kehtivuse eeltingimuseks on selle akti teatavakstegemine, st avaldamine. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud aktid
Avalik haldus-on asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks. Sisaldab järgmisi aspekte:organisatsioonilisus, formaalsus ja materiaalsus. Tegutsemisvormid: Eraõiguslik haldustegevus (leping üks osapool on riik ja ei anna ühepoolseid korraldusi), avalikõiguslik haldustegevus (tegutseb avalikõiguslikult teostab täidesaatvat võimu lähtudes PS põhimõtetest ja põhiõigustest). Vahetu ja kaudne haldus-vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Halduskandja-Erinevate organistasioonide ja subjektide kogusummat, kes esinevad nn haldusekandjatena, kelle funktsiooniks on haldusülesannete täitmine (riik avalik- halduslik juriidiline isik). Haldusorgan-Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab
Delegeerimine Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses; ·töötegijad oleksid piisavalt informeeritud ülesannetest ja õigustest;
Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad
kõvaketas, Cd-ROM) otse emaplaadil olevasse mällu. Protsessor pole nõnda andmeesdastusega seotud ning seega tõuseb ka üleüldine arvuti jõudlus. Tavaliselt on määratud teatud hulk mälust alaks, mida kasutatakse DMA tarvis. EISA ja MCA (Micro Channel Archidecture) standartid toetavad juurdepääsu kogu mälu aadressi ulatuses. PCI (Peripheral Component Interconnect) puhul teostatakse DMA bus master tehnoloogia abil (mikroprotsessor, mis delegeerib I/O lülitusi PCI kontrollerisse). Standardis on kahte sorti DMA moode - ühesõnalised (Single Word), kui korraga kantakse nagu PIO moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata.
kasvanud. Ø Kui veel mõne aasta eest olid koduta inimesed keskealised ja vanemad, siis nüüd on hakanud tänavale jääma nooremad, kes ka kodutute öömajadest peavarju otsivad. Ø Kõige nooremad kodutud on napilt kahekümnesed, Tallinnas Kadaka teel asuva ühiskodu noorim elanik on näiteks 21aastane. Eesti põhiseaduse §28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalhoolekande seadusega (1995) delegeerib riik puudustkannatajate abistamise ülesande kohalikele omavalitsustele: Ø Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Ø Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi (toit, riietus ja vajadusel varjupaik).
Loomine: kujunemine ehk sõltuvus juhist Konfliktid- tormilised muutused ja konfliktid Eraldumine- reeglite kehtestamine ja eraldumine Koostöö- koostööle tuginev tegutsemine. Belbini meeskonna rollid: INNOVAATOR (IN) Loominguline, hea kujutlusvõimega, eripärane. Lahendab keerukaid probleeme. Ignoreerib pisiasju ja väheolulist. Liigselt hõivatud, et efektiivselt suhelda. KOORDINEERIJA (KO) Küps, enesekindel, hea juht. Selgitab eesmärke, toetab otsustamist, delegeerib edukalt. Võib tihti näida manipulaatorina. Lükkab oma töö teiste kaela. HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane. Näeb kõiki võimalusi. Annab õigeid hinnanguid. Ei suuda teisi kaasa haarataega inspireerida. TEOSTAJA (TE) Distsiplineeritud, usaldusväärne, konservatiivne ja tõhus. Viib ideed ellu. Veidi paindumatu. Ei haara uutest võimalustest kiiresti kinni. VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni
Sõnastage näide Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage ‘näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis
nõudlikud ja rasked tööd, eeldavad oskusi ja teadmisi.” Poliitika Poliitiline teadmine on parim siis, kui selle toel saab ühiskonda kõige parimal võimalikul viisil korraldada, kõige paremini korraldatud riik on selline, kus iga inimene saab tegeleda sellega, millega ta oma südames tegeleda tahab (nt heita ketast või olla stand-up comedian), liikuda oma loomuomase eesmärgi suunas ning nii olla õnnelik. Poliitika on kõikjal, kus riik midagi korraldab, reguleerib, kohustab, delegeerib või on otsustanud jätta otsustuse kodanike eraasjaks. Näiteks kui riik on andnud naistele abordiõiguse, siis ta ei kohusta lapseootel naist ei aborti tegema ega ka sellest loobuma. Küll aga on riik korraldanud asjad nii, et otsus abordi üle on naise enda valik, mida ei või takistada ükski teine kodanik ega vaidlustada ükski huvigrupp. See, et riik ühiskonda korraldades ja korrastades toimetab, reguleerib, kohustab ja delegeerib
Individuaalne: suhtumine, hoiak! tunnetus, emotsioonid, väärtused, moraal. Töössesuhtumine on inimese tundmus, mille objektiks on tema tööalane tegevus. Rahulolu=meeldivus, tasu, tingimused;ind rahulvolu=tunnustus, vastutus=pühendumine, lojaalsus. Rahulolematus=vargused, hilinemine, viilimine. **Osalust võib vaadelda juhtide ja alluvate vahelise jaotusprotsessina, mille käigus kumbki pool arendab suhteid: Liider delegeerib valikuliselt, informeerib, konsulteerib, juhendab, hindab ja tasub iga alluva vaeva eest. Alluv aga panustab erineval määral ülesannete täitmisega, lojaalsusega või juhi respekteerimisega. **Võim=vastutus, kontroll, raha, austus, hirm, usaldus, võimuvõitlus, kompetentsus. Autokraatlik käsitlus- kindel suurus, mille võib keegi ära kaotada ja teine leida. Dem käsitlus- muutuv suurus, mis võib suureneda ilma, et kellegilt midagi ära võetaks.
Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid nii saa tagada rahva tahte realiseerumise läbi esinduskogu. • PS § 60 lg 1 sätestab valimisõiguse printsiibid: valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane ning
Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem. Eesti Raudtee müük ja erastamine Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamisprogrammi kohaselt oli kavas erastada infrastruktuuriettevõtteid, mille müüki oli juba osaliselt alustatud. Infrastruktuurifirmadest oli kavas lõpetada eesti Telekomi , Eesti Energia ja Eesti Raudtee müük. BNS 27.01.1999 Riigikogu võttis vastu otsuse-eelnõu, mis delegeerib raudtee erastamise korraldamise erastamisagentuurile. Eesti Raudtee erastamist erastamisseaduse järgi pooldas pärast pikki vaidlusi 36 riigikogu liiget, vastu oli seitse. Seni pidi Eesti Raudtee erastamine toimuma äriseadustiku alusel ehk otsustusõigus jäänuks vaid minister Raivo Varele ja Eesti Raudtee kui riigile kuuluva äriühingu juhile. Otsuse kohaselt ei seadnud selle autorid kahtluse alla valitsuse eesmärki parandada investori
(aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam, Maastrichti, Ühtne Euroopa Akt, Brüsseli leping, ESTÜ leping) ÜLDPÕHIMÕTTED vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste asutamine, õigusriik SEADUSANDLIKUD AKTID. Lepingud, määrused, direktiivid. f. Delegeeritud aktid ja rakendusaktid Delegeeritud aktid täiendavad või muudavad õigusakti teatavaid mitteolemuslikke osi, mille seadusandja delegeerib komisjonile. Rakendusaktid on vastu võetud komisjoni poolt või nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel või ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas nõukogu poolt, et tagada ELi õiguslikult siduvate aktide rakendamise ühtlustamine. g. Õigusloome tavamenetlus. Üritatakse leida tasakaal kolme institutsiooni vahel. Esimene lugemine. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile nõukogule seadusandliku ettepaneku
SISSEJUHATUS Viimastel aastakümnetel on, nii pratilises majandustegevuses, kui ka teoreetilistes aruteludes, tõusnud tähtsale kohale ettevõtete, aga ka teiste subjektide, konkurentsivõime ja selle saavutamine. Täna, mil on maad võtnud majandus-ja finantskriis, on lisandunud eelnimetatud konkurentsivõime saavutamisele ka küsimus selle säilitamise kohta. Infomajandus on viinud hüperkonkurentsi tekkeni, kus turgu delegeerib pigem tarbija, kui tootja või müüja. Selle põhjuseks on ostjate suurenenud konkurentsi-ja hinnateadlikkus ning nõudlus kvaliteedi järgi. Digitaalmajandus on jõudnud staadiumi, kus ettevõtetel tuleb kindlamalt määratleda oma turgude ulatus ja positsioon. Vajatakse uusi turundusideid, -oskusi, -suhteid, mille loomiseks ei piisa enam tavapärasest turundusosakonnast. Selleks on vaja midagi enamat. Käesoleva töö eesmärk ongi välja selgitada tõhusaimad meetmed konkurentsivõime
Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu
Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu
Tegutsemisele keskendunud meeskonnarollid Teostaja Praktiline, usaldusväärne, tõhus Muudab ideed tegevusplaanideks Organiseerib kõik vajalikud tööd Mõnevõrra paindumatu Aeglane reageerima uutele võimalustele Viimistleja Hoolas, kohusetundlik Sisemiselt ärev Leiab üles vead ja puudused Lihvib ja täiustab Kaldub asjatult muretsema Delegeerib vastumeelselt Kujundaja Väljakutseid esitav, dünaamiline, töötab suurepäraselt pinge all Omab motivatsiooni ja julgust takistuste ületamiseks Kaldub provotseerima Haavab inimeste tundeid Suhetele keskendunud meeskonnarollid: Koordineerija Küps, enesekindel, tunneb ära talendid Eesmärke selgitav Delegeerib edukalt Võidakse näha manipuleerivana Lükkab oma töö teiste kaela
• Muudab ideed • Sisemiselt ärev tegevusplaanideks • Leiab üles vead ja puudused • Organiseerib kõik vajalikud • Lihvib ja täiustab tööd • Kaldub asjatult muretsema • Mõnevõrra paindumatu • Delegeerib vastumeelselt • Aeglane reageerima uutele võimalustele Kujundaja • Väljakutseid esitav, dünaamiline, töötab suurepäraselt pinge all • Omab motivatsiooni ja julgust takistuste ületamiseks • Kaldub provotseerima • Haavab inimeste tundeid Suhetele keskendunud meeskonnarollid Koordineerija • Küps, enesekindel, tunneb ära Võimaluste otsija
ülejäänud moodustavad nn töötajate massi. Kuidas konflikte ära hoida, lahendada või kuidas nendest isegi kasu saada ja õppida - see on väljakutse, millele just praegu peaksid mõtlema juhid Eestis. Järgnevalt mõned olulisemad kompetentsid, mida on vaja teadlikult arendada. Meeskonna juhtimine. Eesti juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli; informeerib, jagab ülesandeid, delegeerib, määratleb vastutused ja õigused, kontrollib. Üldise töö korraldamise kõrval pöörab ta vähem tähelepanu meeskonnavaimu loomisele ning grupi emotsionaalsete vajaduste eest 3 hoolitsemisele. Konkreetsed ülesanded, mida juht peab meeskonda juhatades täitma, sõltuvad rühma eesmärgist. Hiljuti lahvatanud vedurimeeste streik oli üheaegselt märk nii heaoluühiskonna jõudmisest Eestisse kui ka tugev märguanne, et järjest enam on
näide. Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 27. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse austuse ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske (võttes sealjuures arvesse ka alluvate arvamusi). Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. Kasutusel näiteks Apples, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. 28. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
ja arvab, et teeb seda paremini. Teine variant on noor juht, kes pole juhtimiskoolitust läbi teinud ja kipub pildi saavutamiseks hoidma asju enda kontrolli all. Ilmselt hea juhi definitsioon peaks olema selline, et ta suudab jätta alluvatele töö, mida alluvad peavad tegema, suudab delegeerida enda tööd alluvatele ja suudab kontrollida, et kõik, mis ta on delegeerinud ja mis nagunii tuleb alluvatel teha, saaks tehtud. Kui juht delegeerib mulle mõne keerukama ülesande, siis see motiveerib mind paremini töötama. Ma tunnen, et mind usaldatakse, kui ma võin seda ülesannet täita. Juhi ja alluva vahel peab olema mingi vahe see võib olla õhkõrn, läbipaistev või kilest, aga see peab olema. Kui kambajõmmid jorisevad reedest pühapäevani, siis ei suuda juht esmaspäevasel koosolekul ettevõtet juhtida. Ma näen selles ohtu, sest respekt kaob. Tagasilööke ei tohi lasta tekkida ja teatav autoriteet peab säilima
ent lugedes muutub see kujuteldava maailma ajaks. Toimub üleminek terviklikule kujutlusmaailmale. Ajaline korrastus kronoloogiline; mitmetasandiline; ettevaated (analepsis) ja tagasivaated (prolepsis); anakronismid Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) Fiktsionaalses tekstis on autori ja loo vahel instants, kes vahendab sündmustikku lugejale. Reaalne autor otsekui delegeerib jutustamise jutustajale. Austria anglist Franz Karl Stanzel (sünd 1923) on käsitlenud tüüpilisi jutustamisolukordi. Jutustamisolukorra loovad peamiselt vaatenurk (perspektiiv) ning jutustaja hääl (kes räägib?). (Die typischen Erzählsituationen im Roman, 1955; Typische Formen des Romans, 1964; Theorie des Erzählens, 1979). Stanzel eristab Auktoriaalset jutustamissituatsiooni Isiklikku jutustamissituatsiooni Ja mina-jutustamissituatsiooni
juhtimine. 15. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate rakendamise pohimotet. Situatsiooniliste teooriate seisukoht on, et pole konkreetset juhi edukust tagava omadust ega käitumismalli, kõik võib olened olukorrast, asukohast ja ajast. On olemas neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimalised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse järgijatele, järgijad valivad eesmärkide saavutamise teed Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam 2. Käskiv e. autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. 3. Osalev e. toetav stiil
efektiivset delegeerimist. Seepärast sai uuritavaks objektiks valitud ka suurettevõte. Et näha kui võimalik on üldse taolises ettevõttes delegeerida, ning mis tasemet vahele delegeerimine jääb. Probleem on tegelikult väga suur, sest ei osata siiamaani efektiivselt delegeerida, enamikel juhtudel delegeeritakse alluvatele ainult nö musta tööd. Hüpoteesiks on see, et Eesti Posti Rakvere Kandekeskuse juhataja delegeerib oma alluvatele enda meelest piisavalt, kuid samas ei tee seda efektiivselt, mis tähendab seda, et ta annab küll ülesandeid, aga ilma selgitusteta ja ilma motivatsiooni allikata. Meetodiks on valitud küsimustik, mis on tehtud kahes osas, üks läheb siis juhatajale enale, teine läheb siis tema alluvatele. Samas uurime veel seda aspekti, kas tavatöötajatele ka delegeeritakse midagi või ei. Uuritavateks isikuteks on Rakvere kandekeskuse juhataja ja tema alluvad.
Assotsiatsiooni (vt. Lisa, Tahvel 2.13.). IACS raames võivad ühingud oma järelvalveoperatsioone delegeerida teistele ühingu- tele, kuna erinevused reeglites ei ole suured. Selleks, et laev saaks maailma meredel oma tööd teha, peab tal olema terve rida klassifikatsioonühingu poolt välja antud dokumente. Sageli asendavad sellised dokumendid osa rahvuslike mereadministratsioonide poolt välja antavaid dokumente. Ka Eesti Vabariik, kellel oma klassifikatsiooniühing puudub, delegeerib rida õigusi teatud klassifikatsiooniühingutele, kellega sõlmitakse vastav leping ja sel juhul loetakse KÜ poolt välja antud dokumendid võrdseteks valitsuse poolt välja antutega. SOLAS-konventsiooni nõuetele vastavust tõendavad laevale väljastatavad tunnistused (sertifikaadid): 1. Kaubalaeva konstruktsioonilise ohutuse tunnistus (Cargo ship Safety Construction Certificate), 2. Kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistus (Cargo ship Safety Equipment Certificate),
organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele.(suhtlusrollid, informatsiooniga seotud rollid, otsustamisega seotud rollid). Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2) eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises; 3) sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike
omada õigusi ja kohustusi, võib esineda kohtus. Ta on ainuke juriidiline isik, kellel on kompetentsi jaotamise kompetents. Eraõiguslikud isikud avaliku halduse kandjana teatud avalik-õiguslikud funktsioonid võib riik seaduse või halduslepingua üle anda ka eraõiguslikele isikutele. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Vahetu ja kaudne riigihaldus vastavalt sellele, kas riik täidab teatud haldusülesandeid ise või delegeerib need iseseisvatele õigussubjektidele, saab rääkida, kas vahetust või kaudsest riigihaldusest. Haldusorgan H. Kelsen käsitleb organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Organ peab vastama teatud tingimustele: peab olema varustatud avaliku võimu volitusega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeid; peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht õigussüsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud
juhtimisstiili: 1/1 juht ei tunne huvi 9/1 juht orienteeritud tööle 1/9 juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele 5/5 juht puuab hoida tasakaalus orientatsiooni tööle ja inimestele 9/9 juht pöörab suurt tahelepanu nii tööle kui inimestele 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. 1. Delegeeriv 2. Kaskiv 3. Osalev 4. Selgitav (Delegeeriv stiil Liider: delegeerib vastutuse jargijatele, jargijad valivad eesmarkide saavutamise teed Jargija: kogenud, kindel oma voimetes töötada hasti, voib olla isegi liidrist voimekam Kaskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Jargija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vahe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab jargijaid otsustusprotsessi
põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 34. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust. Juht peab ennast rohkem nagu kohtunikuks alluvate vahel, kellel on otsustamisõigus. Õigused on laiali jagatud. Juht usaldab oma alluvaid. 35. Selgitage passiivse (mittevahele segava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline näide. Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas
organisatsioonide juhid, ei ole nemad ainsad, kes omavad õigust langetada olulisi otsuseid (nagu väitis Mills). On oluline, et massiks nimetatud kodanikkond teadvustaks oma õigusi, oskaks koopereeruda, suunata eliidi otsuseid teadlikult ning läbimõeldult. See eeldab inimeste haritust ja huvi korraldada oma elu, mis tänasel päeval on kodanikeliikumiste hulka vaadates väga tagasihoidlik. Seni, kuni kodanik delegeerib otsustamise õiguse valimistel, kõhutunde alusel, poliitikule, võibki väita, et Eestis on strateegiliseks eliidiks poliitiline ringkond, kes koos majandusliku eliidiga ei pea vähese kodanikkonna huvi ja kontrolli tõttu paljuks aeg- ajalt ka oma võimuvolitusi kuritarvitada. Mida eeldaks eliidita ühiskond? Eelneva põhjal leian, et eliidita ühiskond on suur väljakutse, mis eeldaks suuresti seda, et inimesed oma ambitsioonikuselt, töökuselt ja iseloomult oleksid sarnaste huvidega
Meeskonda iseloomustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted. Tulemusliku tiimitöö alus on püüd luua häid inimsuhteid. 25. Rollid meeskonnatöös INNOVAATOR (IN) Loominguline, hea kujutlusvõimega, eripärane. Lahendab keerukaid probleeme. Ignoreerib pisiasju ja väheolulist. Liigselt hõivatud, et efektiivselt suhelda. KOORDINEERIJA (KO) Küps, enesekindel, hea juht. Selgitab eesmärke, toetab otsustamist, delegeerib edukalt. Võib tihti näida manipulaatorina. Lükkab oma töö teiste kaela. HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane. Näeb kõiki võimalusi. Annab õigeid hinnanguid. Ei suuda teisi kaasa haarata ega inspireerida. TEOSTAJA (TE) Distsiplineeritud, usaldusväärne, konservatiivne ja tõhus. Viib ideed ellu. Veidi paindumatu. Ei haara uutest võimalustest kiiresti kinni. VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni
Mintzberg on juhtinud tähelepanu, et traditsioonilisele ,,boss" ehk professionaalsele juhtimisstiilile on kõrvale tulemas meisterlikkuse stiil. Kaasaegsetes organisatsioonides oodatakse juhtidelt enam transformaalse juhtimisstiili kasutamist, mis keskendub uuenduslike ja efektiivsete muutuste läbiviimisele organisatsioonides. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile (tuleviku nägemus,kuhu tahetakse jõuda) ja missioonile (mis kasu saab tarbija). Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajaid. Selline stiil on vastupidine transaktsionaalsele, mis keskendub eelkõige sotsiaalsetele suhetele juhi ja järgijate vahel. (Marquis ja Huston 2006). Juhtimisstiil ei sõltu ainult juhi isiksuseomadustest, vaid ka alluvatest ning situatsioonist, kus tegutsetakse.(Leimann 2003:255) Juhi erinevad rollid 6 2
Ei saa, ta peab seadusliku esindaja kaasa võtma. 7. Maja ostu vormistamiseks peab Kairi pöörduma notari juurde. Mis liiki isikuga notari puhul tegemist on? Notar on füüsiline isik, kes on vabakutse esindaja (notaritasu seadus). 8. Kas notar täidab dokumentide vormistamisel avalikke ülesandeid? Jah, täidab küll, riik annab talle avalikud ülesanded. 9. Kas notar on avaliku halduse kandja nende ülesannete täitmisel? Jah, on küll. (Riik delegeerib ülesandeid) 10. Kelle nimel ta neid ülesandeid täidab? Enda nimel. 3. 72-aastane Jaak elab oma korteris koos kuue koeraga. Lähedastega on tema suhted katkenud juba palju aastaid tagasi, sest mees kahtlustas alusetult oma sugulasi katsetes teda mürgitada ja selliselt tema korter endale saada. Teises linnas elab tema poeg Kristjan. Aeg-ajalt suhtleb ta telefoni teel isa naabriga pärimaks temalt isa tervise kohta. Naaber
kontrollida. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil. Rolliootused võivad olla täpselt formuleeritud või mitteformaalsed, sageli ka teadvustamata. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele (Mintzberg, 1986: 19). 2 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes;
Mõtlejad peaksid olema innovaatori, hindaja või spetsialisti rollis Tegutsemisele keskendunud meeskonnarollid: o Teostaja (praktiline, usaldusväärne, muudab ideed tegevusplaanideks) o Viimistleja (hoolas, kohusetundlik, lihvib ja täiustab, leiab üles vead/puudused) o Kujundaja (väljakutseid esitav, töötab hästi pinge all, kaldub provotseerima) Suhetele keskendunud meeskonnarollid: o Koordineerija (küps, delegeerib edukalt, eesmärke selgitav, lükkab töö teiste kaela) o Võimaluste otsija (avatud, liialt optimistlik, uurib võimalud, arendab kontakte) o Meeskonnatöötaja (koostööaldis, hea kuulaja, vastasseise vältiv) Mõtlemisele keskendunud meeskonnarollid: o Innovaator (ignob ebaolulist, genereerib ideid, hea kujutlusvõimega) o Hindaja (kainelt kaalutlev, strateegiline, ülikriitiline, näeb kõiki valikuvõimalusi)
Näiteks Rootsi bussi- ja veoautotootja Scania korraldab õpitube, et tootjad saaksid rohkem teada Scania tootmissüsteemist, mis sisaldab ka pidevad tootmissüsteemide arendamist. Scania hankesüsteemil on veel keiretsuga sarnaseid jooni: tootjad teevad koostööd partnerettevõtetega ja vastutasuks muutuvad tootjad konkurentsivõimelisemaks. Ka mööbliettevõte IKEA töötab hoolega tootjate ja tarnijate vahelise hea koostöö nimel, valides partnereid sarnaste põhimõtete järgi. IKEA delegeerib ulatuslikult ülesandeid edasimüüjatele ning teeb nendega koostööd, et saavutada maksimaalne tõhusus ning minimeerida kulud. Näiteks töötas ta mitmete pikaajaliste tarnijatega, et tuua turule mööblisari ,,Lack", mis nüüdseks on üks tuntumaid IKEA müügiprodukte. Ka Eesti ettevõte Net Group on öelnud, et nad on oma töös võtnud eeskujuks keiretsu mudeli ja on kiitnud selle juures paindlikkust ja head võimalust firmadega koos töötamiseks, ilma et neid üle võtma peaks
Kes on agenditeooria järgi agendid ettevõttes kas omanikud, tippjuhid, töötajad, keskastme juhid jne. ? Agentuuriteooria probleemid ilmnevad ettevõtetes kuna tippjuhtkond ei ole valmis võtma vastutust oma otsuste eet ilma et nad omaksid arvestatavat hulka ettevõtte aktsiaid. Agendid on juhid ja osanikud/aktsionärid. Agendi probleem tekib erinevate eesmärkidega osapoolte vahel. Agenditeooria juhindub alati esinevast vastuolulisest suhtest, kus üks osapool (esindatav) delegeerib teisele (agent) mingi töö, mille see sooritab. Agenditeooria kirjeldab antud seost kasutades lepingu metafoori. Agenditeooria tugineb lepingulisele firmakäsitlusele (contractual view of the firm), mille kohaselt ei ole võimalik heaolu maksimeerida, sest esindataval ja esindajal on erinevad eesmärgid ja erinevad eelsoodumused riski kandmiseks. Agenditeooria püüab lahendada kahte agendi suhetes esinevat probleemi. Esiteks agendiprobleem, mis tekib, kui esindatava ja
· eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 3) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. Mõned rolliga seotud ülesanded täidab juht ise, teised delegeerib alluvatele (Mintzberg, 1986: 19). Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2) eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises; 3) sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised:
inspireerimine, meelitamine 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. Kui juhil on liiga palju töökohustusi/ülesandeid. Või kui alluv on mõnes valdkonnas juhist pädevam. Näide: Richard Branson delegeerib oma alluvatele need ülesanded ja valdkonnad, milles alluvad temast targemad on. 32. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage näide. Juht ei suuda oma tegevust plaanida juht kardab, et alluvad teevad tast midagi paremini Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös
annaabi.ee 
