Kohalik omavalitsus- Tartu linna näitel (1)

Omavalitusus- Tartu linna näitel
MÕISTE
1. Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite
õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
2. Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud.
KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUPIIRID:
1. Kohalike võimuorganite põhivolitused ja -kohustused määratakse kindlaks põhiseaduse või seadusandlusega . See tingimus ei välista aga kohalikele võimuorganitele erivolituste ja -kohustuste omistamist vastavuses seadusandlusega.
2. Kohalikel võimuorganitel on täielik vabadus seadusega lubatud piires rakendada oma initsiatiivi igas valdkonnas, mis ei jää väljapoole nende pädevust ega ole määratud täitmiseks mõnele teisele võimuorganile.
3. Riigi kohustusi täidavad üldjuhul eelistavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid. Kohustuste määramisel mõnele teisele võimuorganile peaks kaaluma ülesande ulatust ja iseloomu ning efektiivsuse ja majanduslikkuse nõudeid.
4. Kohalikele võimuorganitele omistatud volitused on tavaliselt täieulatuslikud ja eksklusiivsed. Ükski teine kesk- või piirkondlik võimuorgan ei tohi neid kahjustada ega piirata, välja arvatud seadusega ettenähtud korras.
5. Kui kesk- või piirkondlik võimuorgan delegeerib volitused kohalikule omavalitsusasutusele, peab viimasel olema õigus võimaluse piires kohandada nende rakendamine kohalikele oludele. 6. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja
sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik.
Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse:
Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel.
Kohalike võimuorganite ülesannete täitmiseks sobivad haldusstruktuurid ja vahendid:
1. Kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.
2. Kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused peavad olema tasemel, mis võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise väljavaated.
TARTU:
Tartumaal on 22 omavalitsusüksust, neist 3 linna ja 19 valda. Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas.
Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste ), 22 alevikku ja 304 küla.
Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49-liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle.
Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda .
Karin Jaanson juhid rahandus- ja ettevõtluse osakonda.
Jüri Sasi juhib haridus- ja kultuuriosakonda.
Vladimir Šokman juhib tervishoiu- ja sotsiaalabi osakonda.
Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda.
Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda.
Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid , kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine . Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina sellel nädalal, kui ei ole volikogu istungit. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed, revisjonikomisjoni võivad kuuluda ainult volikogu liikmed.
Komisjoni tööd korraldab komisjoni esimees. Komisjoni koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda peale komisjoni liikmete ka komisjoni mittekuuluvad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja (komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees).
Komisjoni koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumisaeg , osalenud komisjoniliikmed ja kutsutud külalised, koosoleku päevakord, komisjoni otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused . Komisjon võtab otsused vastu poolthäälte enamusega, komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool komisjoni koosseisust.
Moodustatud on üheksa alatist komisjoni:

• arengu- ja planeerimiskomisjon
  
• hariduskomisjon
  
• kultuurikomisjon
  
• linnamajanduskomisjon
  
• linnavarakomisjon
  
• rahanduskomisjon
  
• revisjonikomisjon
  
• sotsiaalkomisjon
  
• õigus- ja korrakaitsekomisjon
  

Volikogu ja volikogu liige
Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.
Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu
 ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.
Volikogu asjaajamist korraldab volikogu kantselei.
 
Volikogu pädevus
Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega.
Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.
 
Volikogu õigusaktide algatamise õigus
Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
volikogu komisjonil;
volikogu fraktsioonil;
volikogu liikmel;
linnavalitsusel;
linnapeal;
vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras;
linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
Volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.