Essee Mina kui tulevane juht (1)

Haigla on organisatsioon , mis ei ole ole väga paindlik, pigem hoidnud konservatiivset joont ja
on alati kuulunud kõige raskemini juhitavate üksuste hulka. ( Drucker 2003, Dubois jt 2006.)
Oma töös analüüsin ennast juhi rollis haiglas (vanemõe või õendusjuhi rollis),kasutades oma teadmisi ,mida olen omandanud loengutes ,kirjandusega töötades ja oma kogemusel .
Haigla juhtimisstruktuur vajab erinevatel tasemetel juhte,kuna kuulub kuusekujulise struktuuri alla.
Juht täidab mitmeid erinevid rolle, millest üks on organisatsiooni ühendaja roll. Võtmeküsimuseks on juhtide juhtimisoskused. Vältimatud on oskused anda positiivset tagasisidet, luua usalduslikkust, sõnastada eesmärke, luua soodne töökeskkond, soodustada innovatsiooni ja rõhutada isiklikku arengut.
Mintzberg (1998) tõdes, et juhi töö on tihedalt erinevatest rollidest läbi põimunud. Vanemõe või õenudsjuhina ta mõjutab, motiveerib, arendab ja administreerib. Eestvedaja rolli kaudu on vanemõde või õendusjuht - isik organisatsioonis, kes võib mõjutada kogu organisatsiooni kultuuri ja väärtusi. Kuulaja, konfliktide lahendaja, informatsiooni juhtija, otsustaja , asjatundja –need on rollid ,mida juhina ta täidab neid ,töötades organisatsioonis.
Eestvedaja rolli kaudu on vanemõde või õendusjuht isik organisatsioonis, kes võib mõjutada
kogu organisatsiooni kultuuri ja väärtusi,kuna tema kontakt täitjatega on tihedam kui teiste allüksuste juhtidel,samuti tema teadmised täitjate tööst aitavad kaasa viia organisatsiooni eesmärgini.Sest kasutades töötajte tugevaid külgi jõuad paremate tulemusteni. Organisatsioon toimib mitte üksikuna,vaid inimetse kogumana,kelle abil organisatsioon saavutab oma eesmärki ,sest toimib sünergia,mille abil juht realiseerib organisatsiooni eesmärkide täitmise kava koos töötajatega, kasutades nii isiksuseomadusi kui juhtimisoskusi, et koos järgijatega pühenduda eesmärkide elluviimisele.Haigla mõistes on oluline,kuidas juhtimise abil
aidata kaasa teenuste arengule ja patsientidele osutatava abi kvaliteedile,sest see peaks olema iga tervishouasutuse eesmärk.
Juht peaks kasutma oma töös erinevaid juhtimisviise, et saavutada paremaid tulemusi juhi rollis. Juht pühendub oma tegevusega organisatsiooni visioonile ja missioonile. Hoolitseb töötajate eest, delegeerib ülesandeid ja suunab töötajate pidevat õppimist. Motiveerib ja innustab töötajad. Juhtimises tuntakse kolme juhtimistasandit: tipptasand, kesktasand ja esmatasand .Haigla mõistes vanemõde kuulub esmatasandi juurde,õendusjuht kesktasandi juurde.Väiksema tervishoiuasutuse puhul on üks isik mitmes rollis(nii õendusjuht kui ka vanemõde). Vanemõe vastutusalasse kuulub personali arendamine ja koostöö arendamine erinevate meeskonnaliikmete vahel. Igapäevast tööd aitavad kooskõlastada mitmesugused standardid. Eelkõige on vanemõe vastutada töötajate motiveerimine , et täita paremini organisatsiooni eesmärke. Vanemõde esindab osakonna personali organisatsiooni
juhtkonna ees ja vastupidi. Juhtimisega seotud eesmärgid tulenevad vanemõe ametijuhendist.
Vanemõe isiklikud väärtused peavad olema kooskõlas organisatsiooni üldiste väärtustega.
Tsentraliseeritud juhtimise puhul ei ole tal otsest õigust otsustada finantskulutuste üle,kuna on piiratud võim ja vabdus.Otsustamine toimub koostöös osakonnajuhatajaga, kes on haiglas arsti eriala esindaja.Väiksema tervishoiuasutuse puhul ,kus on tsenraliseeritud juhtimine on õendusjuhil või vanemõel rohkem sõnavabadust ja otsustamisvõimet,sest samas ta ongi tippjuht ka. Tippjuht peab omandama sellised oskused,nagu strateegiline planeerimine,tenuste –ja planeerimine juhtimine. Strateegilise juhtimise juurde kuulub organisatsiooni visiooni ja
eesmärkide püstitamist. Teenuste ja tegevuste juhtimine katab ülesanded, mida on
organisatsioonis vaja teha eesmärkide täitmiseks. Siia kuulub ressursside jagamine, struktuuri
kavandamine, protsesside juhtimine ja väljatöötamine. Tippjuhil on vajalik osata ette näha uute meditsiiniliste, farmatseutiliste ja infotehnoloogiliste arengute mõju. Tippjuhil tuleb teha
tehnoloogiate seast valik, mis on tõenäölisemalt kõige tulusamad patsientidele ja organisatsioonile. Samal ajal peab silmas pidama keerulist eelarvete ja lepingute süsteemi, et ei kannataks organisatsiooni finantsiline pool.
Kuid üks eesmärk on mõlematel organisatsioonidel -osutamise kvaliteediga seotud probleemid. Selgitada kehvi tulemusi ja tegeleda nende põhjustega. Oluline on pidev hindamine ja parendamine ,olgu see kammikujuline või kuusekujuline struktuuriga organisatsioon.
Minzbergi (1998) järgi suheldes täidab juht esindaja, eestvedaja ja sidepidaja rolli.Haiglas juhil on suhtlemisega seostuvad juhi rollid, informatsiooniga seostuvad juhi rollid, otsustamisega
seostuvad juhi rollid, asjatundja rollid.
Informatsiooni juhtimiseta ei eksisteeri ükski organisatsioon. Informatsioon annab juhile
mõjuvõimu. Selleks tuleb juhil täita informatsiooni juhtija rolli. Mida paremini on informatsioon juhitud , seda paremat teenust on tervishoiuorganisatsioonis võimalik pakkuda.Juhina ma pidevalt suhtlen täitjatega ja salvestan informatsiooni,mida hiljem töötlen ümber ja kasutan organisatsiooni eesmärki täitmiseks.Kuid suhtlemise kaudu sa saad informatsiooni koguda,sest see aitab kaasa konfliktide lahendamisele, suurendab lojaalsust ja soodustab juhtimise produktiivsust.Juhina pean säilitama head mikrokliimat,et võimaldama patsientidele parema tervishouteenuste kättesaamist,kuna see on seoses täitjatega tööga ja nende rahuloluga. Suhtlemine peab olema selge ja efektiivne,sest see aitab kaasa edasiste tegevuste planeerimisele .Miks nii ,mille pärast ,mida saab muuta jne...Sest nende alustele tuginedes saab võtab vastu olulisi otsuseid edaspidiste tegevusplaanide koostamiseks ja pakkuda paremat tervishouteenust,mis on eesnärgiks igale tervishouasutusele.Juhina võtan initsiatiivi ja algatan uusi projekte paremaks tegutsemiseks,sest minu soov on pakkuda patsiendile/kliendile paremat toodet/teenust.Kas ma teen seda ise või osa delegeerin töötajatele on minu kui juhi otsustada.Kuid kuna organisatsioon jääb püsima alles siis kui tegutseme koos mitte üksi,siis osa vastutusest võtan enda kanda kui juhina ja osa annan töötajtele.Mõtlen kõik ettepanekud paindlikult ,et säilitada organisatsiooni visiooni.Kuid selleks, et säilitada organisatsiooni nägu, juhina pean jälgima nii sise kui ka väliskeskkonda.Selleks peab olema materiaalsed vahendid ja motiveeritud töötajad.Selleks vaja omada veel ühe omadust juhina,mida nimetatkse läbirääkija,et tõestada resurside vajadust ja nende mõju organisatsioonile.Mis puudutab asjatundja rolli,siis selle koha pealt õendusjuht või vanem õde peaks olema kursis täitjate tööga ,et suuda pakkuda kvaliteetset tervishoiuteenust,mis ongi organisatsiooni eesmärk.Kui juhil puudub eeskuju,millise vahenditega ,millise tööga jne....seda saavutatakse ,siis ei suuda organisatsioon täita oma eesmärki.Isiklikult töötades nii Haiglas kui väikses tervishouasutuses,saan väita et tervishoiu puhul toimib paremini tsentraliseeritud mudel,kus on juht ja täitja.Sest patsientide rahulolu tervihoiuteenusega on kergem koordineerida ja hinnata,kui detsentraliseeritud organisatsiooni puhul.

Viidatud allikad

Drucker, P.F. ( 2003 ). Juhtimise väljakutsed XXI. Sajandiks . Pegasus .
Dubois, C.A., McKee, M. & Nolte, E. (2006). Human resources for health in Europe . Glasgow : Open University Press.
Mintzberg, H. (1998). The Manager ´s Job. Folklore and Fact . In the Harward Business Review on Leadership. Harvard Business School Press, Boston .
6