Eesti Raudtee saaga (0)

Eesti Raudtee saaga
Mis, siis on või oli ikkagi õigem, kas Eesti riigi ühe tähtsaima ja strateegilisema infrastruktuuri ja transiidi objekti, raudtee, kunagine erastamine ja erakätesse usaldamine või selle tagasiost ja jätkamine riikliku ettevõttena. Arvan, et vastuse sellele annab aeg. Halb maik on kogu sellele loole, aga külge jäänud juba erastamise protsessi esimestest päevadest, kus esmalt ei suudetud Eesti Raudteele leida väärilist erastajat, kuigi soovijaid oli ja praegune tagasiost, see tundus ka kuidagi väga vägisi ja jõupoliitikat kasutades teoks saanud protsessina, kus võitjaid oli võib-olla mitu, kuid kaotajaks jääb Eesti maksumaksja. Huvitav on see, et nende aastate jooksul on pressis kajastuva info põhjal valitsus heaks kiitnud nii Eesti Raudtee omaaegse erastamise kui ka praeguse tagasiostu otsuse - kumb otsus on õigem.
Eesti Raudtee müük ja erastamine
Valitsus kinnitas 1999a. Eesti viimase erastamisplaani. Erastamisprogrammi kohaselt oli kavas erastada infrastruktuuriettevõtteid, mille müüki oli juba osaliselt alustatud. Infrastruktuurifirmadest oli kavas lõpetada eesti Telekomi , Eesti Energia ja Eesti Raudtee müük. BNS 27.01.1999
Riigikogu võttis vastu otsuse-eelnõu, mis delegeerib raudtee erastamise korraldamise erastamisagentuurile. Eesti Raudtee erastamist erastamisseaduse järgi pooldas pärast pikki vaidlusi 36 riigikogu liiget, vastu oli seitse .
Seni pidi Eesti Raudtee erastamine toimuma äriseadustiku alusel ehk otsustusõigus jäänuks vaid minister Raivo Varele ja Eesti Raudtee kui riigile kuuluva äriühingu juhile.
Otsuse kohaselt ei seadnud selle autorid kahtluse alla valitsuse eesmärki parandada investori kaasamisega ja talle eriõiguse andmisega raudteeinfrastruktuuri majandamist.
Valitsus leppis pärast üle aasta kestnud vaidlusi tänavu jaanuari alguses kokku Eesti Raudtee erastamise tingimustes, kinnitades vähemalt 50 aastaks antava kontsessioonileppe peamise sisu. BNS 26.02.1999
Tekkisid esimesed erastamise huvilised . Hansa Investmentsi juht Joakim Helenius, kes esindab Eesti Raudtee erastamisel rahvusvaheliste investorite gruppi, mis koondas oma huvid lähtuvalt avatud enampakkumise skeemist.
Veel oli huvist Eesti Raudtee erastamise vastu teatanud endise Tallinna Panga juhi Guido Sammelselja poolt esindatav USA-Briti investeerimisprojekt Baltic Rail Services ja USA raudteekontsern OmniTRAX.
Eesti Raudtee erastamist ette valmistanud isikud on väljendanud seisukohta, et tuleb vältida raudtee erastamist Eesti lähinaabrite ettevõtetele, vältimaks konkureerivate transiidikanalite kahjulikku mõju Eesti Raudtee arengule. ÄP Online 21.06.99
Eesti Raudtee (ER) erastamisest tõuseb kõrbelõhna, sest efektseks kavandatud miljardeid kroone maksev tehing võib müügi korraldajate valearvestuste ja pakkujate nõrkuse tõttu ebaõnnestuda – pakkujad kaovad.
Äraütlejateks osutusid Eesti ettevõtjatele kuuluv Raudtee Erastamise Rahva AS (RER) ja Rootsi riigi SJ International, hiljem teatas seni võistluse liidriks nimetatud USA raudteefirma CSX Corporation loobumisest ja teise USA ettevõtte RailAmerica asumisest enda asemele. Eesti-Briti-USA ühisprojekti BRS juhatuse esimehe asetäitja Guido Sammelselg teatas kavatsusest alustada läbirääkimisi koostööks rootslastega.
Ühe sisulise pakkujaga jäämise korral võib ERi müügihind langeda alla 1 mld krooni, kuigi veel paari kuu eest nimetati ettevõtte oodatavaks lähtehinnaks 2 mld krooni.
Segadustes kaotab Eesti transiidiäri tervikuna , mis erinevatel hinnangutel moodustab 10–25 Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Valitsus kavandas raudtee erastamise julge ja otsustava sammuna, et näidata Eestit välisinvestoritele liberaalse majanduspoliitika lipulaevana Ida-Euroopas.
Tõenäoliselt jäi paljudele potentsiaalsetele investoritele arusaamatuks, mida ERi 66 aktsiate erastamisega tegelikult müüakse, sest erastamisagentuur vältis kuni esimese vooruni täpsustusi müügi objekti suhtes.
Suure hulga raudteemaailma tegijaid peletas ilmselt eemale opereerimise ja infrastruktuuri müümine ühtse paketina, operaatorfirmadel puudub reeglina soov tegeleda infrastruktuuri majandamisega ja infrastruktuuriettevõtted eelistavad samuti oma liistude juurde jäämist.
Vaatamata kõikvõimalikele ohukonstruktsioonidele võib pidada ebaõnnestunuks Soome ja Venemaa raudteelaste osavõtu välistamist juba eos. Majanduslikku tegelikkust arvestades tundub pigem otstarbekas pakkuda raudteed just venelastele, motiveerida Venemaad omandisuhete kaudu Eesti SKTd toitma.
USA suurkorporatsiooni osalemine on küsimärgi all. Kahe senise autsaideri RERi ja SJi võimalikul liitumisel ei pruugi tekkida uut tugevamat pakkumist. BRSi strateegilistel välisinvestoritel pole nii võimsat tagapõhja, mida ootavad raudtee müüjad. BRS ja RER-SJ võivad saavutada omavahelise kokkuleppe.
Valitsusel ja erastamisagentuuril on kaks võimalust: teha halva mängu juures hea nägu või mäng lõpetada ja kuulutada Eesti Raudtee erastamine teises voorus läbikukkunuks. ÄP Online 27.09.2000
Eesti Raudtee müük püsib noateral. Eesti avalikkus ootab tund-tunnilt edasilükatavat teadet Eesti Raudtee aktsiate müügilepingu allkirjastamisest Baltic Rail Service ’i (BRS) ja erastamisagentuuri vahel, oletades lahkarvamusi lepingu tingimustes.
Sammelselg asub koos BRSi juhatuse esimehe Edward Burkhardti ja agentuuri peadirektori Jaak Liivikuga allkirjastama 400 lepingu lehte. ÄP Online 04.05.01
Äripäeva arvamusel ei tohi valitsus loobuda Eesti Raudtee erastamisest enne Baltic Rail Service’iga (BRS) sõlmitud erastamislepingus määratud lõpptähtaega, 31. augustit. Kui BRS ei suuda selle päeva seisuga tasuda Eesti riigile miljard krooni Eesti Raudtee 66% aktsiate eest, tuleb leping tühistada ning kuulutada välja uus erastamiskonkurss.
Raudtee erastamise nõustaja Väino Sarneti sõnul ei keela erastamisprotsessi peatamist erastamisleping ega kaasneks sellisel juhul ka mingeid sanktsioone Eesti riigile, ent kaks nädalat enne lõpptärminit pole sel teguviisil enam erilist mõtet. Pealegi kahjustab see riigi mainet, jättes potentsiaalsetele välisinvestoritele mulje Eestist kui ebakindlast ja sõnapidamatust partnerist. Katkestades raudtee erastamise, jääks riigil – ja siis juba kindlalt – saamata miljard krooni.
Praegu on kerkinud üles kahtlused, et BRS ei suuda 31. augustiks miljardit krooni kokku saada. Neid kahtlusi pole suutnud hajutada ka BRSi juhtide Jüri Käo ja Guido Sammelselja vastupidised kinnitused . ÄP Online 16.08.01
31.08.2001 tasub BRS aktsiate eest 1,14 miljardit eek-i, mille järel kuulub neile 66% Eesti raudtee aktsiatest ja 34% Eesti riigile. BNS
Eesti Raudtee tagasiost
Valitsus otsustas osta Eesti Raudtee aktsiad BRSilt tagasi. Summa, mille riik raudtee eest välja käib, on veel ebaselge , kuid kinnitamata andmetel on see 2,5 miljardit krooni.
2001. aastal ostis BRS riigilt 66protsendilise osaluse 1,14 miljardi krooni eest.
Riigi nimel viib läbirääkimised BRSiga lõpule majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et riigil on lisaeelarvelisi vahendeid 5,5 miljardit krooni, millest on hetkel näha kulu 2,4 miljardi krooni väärtuses, mis tähendab, et riigil on ressursse Eesti Raudtee aktsiad tagasi osta. ÄP Martin Hanson 15.09.2006
Kolmandat korda valitsuse nõupidamisel arutatud ASi Eesti Raudtee tagasiost 2,35 miljardi krooniga sai lõpuks heakskiidu.
Otsus sündis pärast enam kui kaks tundi kestnud arutelu. Toimuva ka valitsuse istungi ainuke päevakorrapunkt on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine ning majandusminister Edgar Savisaarele volituse andmine lepingu allkirjastamiseks.
Majandusministri sõnul on pärast tagasiostu kõigepealt mõistlik kehtestada ettevõttes nn üleminekuaeg ja nimetada riigi esindaja ettevõtte juhatusse.
Pikemas perspektiivis tuleb raudtee kaheks jagada ning veondus ja rööpavõrgustik eraldada.
Riigikogu infotunnis kritiseeris ekspeaminister Juhan Parts teravalt Eesti Raudtee tagasiostu.
Partsi arvates maksab riik Eesti Raudtee aktsiate eest 500 miljonit krooni õiglasest hinnast rohkem. ÄP Harry Tuul 10.11.2006
09.01.2007 tulid Eesti Raudtee aktsiad üle riigi omandisse, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tehingu lõpetamiseks allkirjastasid riiki esindav vandeadvokaat Tarmo Sild ning Eesti Raudtee senise eraosaniku BRSi esindajad tehniliste ülekannete lepingu, kus oli täpne kirjeldus, kuidas erastamislepingu lõpetamine aset leiab. Lisaks allkirjastati deposiidileping, millega BRS deponeeris riigi võimalike nõuete katteks 50 miljonit krooni.
Samas viidi läbi ka Eesti Raudtee erakorraline üldkoosolek 2004. ja 2005. aasta majandusaasta aruannete kinnitamiseks ilma ümberhindluseta ning anti vastastikku korraldused ühelt poolt aktsiate ning teiselt poolt 2,35 miljardi kroonise hüvitise ülekandmiseks. ÄP Online Agnes Oja 09.01.2007
Eesti Raudtee 9. jaanuari 2007. a üldkoosoleku otsusega otsustati aktsionäride vahel jagada dividendidena 2005. a majandusaasta kasumist kasumiosa summas 227 272 500 krooni (2005. a kasum kokku oli 347 973 125), millest sellel hetkel veel 66% Eesti Raudtee aktsiate omanik Baltic Rail Services OÜ sai 150 miljonit krooni. Ülejäänud 77 272 500 tulnuks välja maksta riigile kui 34% Eesti Raudtee aktsiate omanikule.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar otsustas Eesti Raudtee üldkoosolekul jätta võtmata dividendid Eesti Raudteest. Riik on huvitatud eeskätt investeeringutest ettevõtte arengusse ja infrastruktuuri. ÄP Mariliis Pinn 17.01.2007
Eesti Raudtee endine omanik Edward Burkhardt ütles Eesti Televisiooni saates, et Reformierakond küsis raudtee omanikelt miljon eurot vastutasuks pakkudes toetust raudtee riigistamisele, kirjutab ETV24.
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles ETV24-le, et tema arvates on tegu laimuga ning isiklikult pole ta ei Burkhardti ega Eesti Raudtee endise suuromaniku Baltic Rail Services nõukogu liikmete Guido Sammelselja või Jüri Käoga kaua aega kohtunud. "Ma usun, et sellist asja pole olnud," sõnas Atonen. " Minule tundub see laimuna." ÄP Annika Matson 17.01.2007
Kokkuvõte
Kogu selle Eesti Raudtee müügi ja tagasiostu saaga kokkuvõtteks väidaksin mina, et hea, et Eesti riik ei läinud raudteed tagasi ostma iga hinna eest.
Kas BRS täitis kõik investeerimise kohustused või mitte, kas Eesti riik toetas BRS-i tegevust või püüdis olla teadlikult halb partner, et Eesti Raudtee varem või hiljem tagasi osta, see jäägu meie poliitikute hingele . Minule isiklikult tundus see lugu siiski poliitiliselt ebaeetiline ja jagan paljuski Eesti Raudtee eksomanike kibestumist ja seisukohti Eesti valitsuse vääritust käitumisest.
Eesti on kaotanud rahvusvahelistel rahaturgudel usaldusväärsust, ka Eesti võime välisinvesteeringuid juurde meelitada on kahanenud. Eesti Raudtee tagasiost riigi poolt oli töövõit poliitikutele, aktsionäridele tähendas see viiki jäämist, aga Eesti rahavale kaotust. BRS-i endine aktsionär Henry Posner
Isiklikult loodan, et riigiettevõttena Eesti Raudtee areng edaspidi ei pidurdu vaid, et see ettevõte osutub üheks kasumlikuks Eesti riigi ja tema elanike huve teenivaks infrastruktuuriks.