sisulise tähenduseta sõnade meeldejätmist (u. 1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist umbes 50%. Endel Tulving (1972) jõudis järeldusele läbi uuringute, et mälu koosneb süsteemidest, millel on palju sarnasusi ja ka oluliselt palju erinevusi. Protseduuriline mälu- selles süsteemis olevat informatsiooni kasutab inimene justkui automaatselt. Informatsioon salvestatakse mällu ainult vastava tegevuse käigus. Deklaratiivne mälu- sellese süsteemi salvestab inimene fakte, muljeid ja sündmusi ja meenutaminen nõuab pingutamist. Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Söömine mõjutab ajus toimuvaid protsesse, mis aitab asju meelde jätta. Aju tarbib kõige rohkem energiat kui ükski teine organ ja seetõttu avaldab toitmise muutumine suurt mõju asjade meelde jätmises. Ajule on hea valk, rasvad ja ka paljud vitamiinid. Aga aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita
emotsionaalne võib see muutuda püsimäluks. 1.1.4. Püsimälu Püsimälu tekib siis, kui lühimäluga seostud neuroogilne aktiivusus muudab aju füüsilist struktuuri. Muutus, mis võib kestaminuteid kuni aastakümneid. Tegelikult on võimalik, et paljud püsimälu ühikuid kestavad eluaja, kuid mända neist on raske kätte saada. Mälujalg jääb kusagile ajju, kuid me pole kindlad, kuidas seda leida. Püsimälu tüüpe on kaks: Deklaratiivne ja protseduurimälu. Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida oleme oma elu jooksul kogunud. Sinna hulka kuuluvad maised mälestused (Näiteks see, et mida me eile õhtu tegime need mälestused ei säili tavaliselt rohkem, kui mõned päevad.). Kõik mälestused, mis on seotud meie elusündmustega, kuuluvad episoodiliste mälu alla. Neid mõjutab aju kulg ning nad tuhmuvad vastavalt selle,
Crash Kokku Jooksma 2. Abundant Rikkalik 52. Customizable Kohandatav 3. Accordance Vastavalt 53. Cybercrime Küberkuritegevus 4. Acid Rain Happevihm 54. Data Andmed 5. Acquaintance tuttav 55. Declarative Deklaratiivne 6. Acronym Akronüüm 56. Decode Dekrüpteerima 7. Actuator Ajur 57. Degrades Laguneb 8. Admittedly Eeldatavasti 58. Delimiter Piire 9. Adware Reklaamvara 59. Derived Tuletatud 10. Alleging Väites
Hoiustamise õiguslik tähendus seisneb selles, et juhul, kui võlausaldaja nõuet ei ole likvideerimise ajal võimalik rahuldada või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist (ÄS § 214 lg 3, sama põhimõte oli juba varem väljendatud TsÜS-i § 43 lõikes 3). Enne 1. jaanuari 2006 oli lõpetamise kanne (sh likvideerijate kanne) deklaratiivne (st sellest ei sõltunud tegelik õigusmuudatus), samal ajal kui lõpetamist katkestav tegevuse jätkamise kanne oli konstitutiivne ehk õigustloova tähendusega. Kuna lõpetamise kanne oli deklaratiivne, siis lõppesid lõpetamisotsuse vastuvõtmisega senise juhatuse volitused ning läksid vastavalt üle likvideerijatele. Alates 1. jaanuarist 2006 on lõpetamise kanne konstitutiivne (v.a sundlõpetamise korral). Seega ei alga likvideerijate volitused mitte
Konstitutiivseid võlasuhteid on kahte liiki: a) võlatunnistus, mis sõlmitakse aluskohustuse kõrvale; b) võlatunnistus, mille pooled sõlmivad mingi ühise (kas majandusliku või muu) eesmärgi saavutamiseks olukorras, kus nendevahelises suhtes algset kohustust ei ole, kuid nad soovivad sellele asjaolule vaatamata tekitada ühele võlatunnistuse poolele varalise kohustuse. 2. Kirjelda seost lepingu aluse ja võlatunnise (konstitutiivne ja deklaratiivne) vahel. VÕS § 30 konstitutiivne võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Selline leping loob kinnitavast alustehingust sõltumatu kohustuse, see loob iseseisva nõudealuse. Seega lepingu aluse ja võlatunnistuse vahel ei ole olulist seost, mis mõjutaks võlatunnistuse kehtivust. VÕS § 30 deklaratiivne võlatunnistus on leping, millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kaitset üldiselt, aga mitte enam konkreetselt kalade kaitsmist); c) on abstraktselt kirja pandud üldkohustuslikke reegleid sisaldav õigusakt. 4. Õiguse üksikakt a) on konkreetse juhtumi lahendamiseks antud õigusakt;
2) elukeskkonna parendamise pm 3) avalikkuse kaasamise ja teavitamise pm' 4) teabe piisavuse pm (praegu Reidi tee teema) õ5) otstarbeka, mõistliku säästliku maakasutuse PM Planeerimispädevus jagatd riigi ja KOV vahel.küsimused tuleb lahendada tsandil, kus nendega on kõige otstarbekam tegeleda, vt 3-3-1-41-06 lõplik lahendus sünnib alati avaliku võimu ja avalikkuse koostöös Üleriigiline planeering esmane- üldine arengukava, olemuselt deklaratiivne 1) maakonna planeering'2) KOV üldplaneering- kus teed, kvartalid, rohealad 3) detailplaneering, mis määrab konkreetse kinnistu maakasutuse piirid ja otstarbe, viisi. Materiaalses mõttes õigusakt, määratleb haldusaktile omasel viisil asjaolusid, üldkorraldus. ERIplaneering- pm funktsionnalsees mõttes det planeering, mis määrab konkreetse ehitise rajamise aluseid ja asjaolusid, olenevalt objekti suurusest ja tähtsusest võidakse menetelda riigi poolt (nt täna
Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne- faktide tundmine ja nende tähenduste teadmine. Jaguneb episoodiliseks ja semantiliseks Mittedeklaratiivne-teadvustaata kaugmälu osa, reflektiivsed motoorsed ja tajumuslikud oskused 61. Heuristikad. Represantiivsus. Kui tüüpiline keegi on Tversky ja Kahneman Tõenäosusest raske aru saada. Gingenzer Pärnu vs Kohtla-Järve. Kumb suurem? Otsid kallet, pead suuremaks seda, kumb tuntum 62
· sisuliste vigade parandamine (silumine, debugging) · programmi testimine (testid peavad olema ENNE välja mõeldud; parem veel, kui testib keegi teine) · programmi dokumenteerimine (Java keele korral genereeritakse html-vormingus dokumentatsioon javadoc abil) · programmi viimine tegeliku kasutajani ja kõik see, mis on seotud tarkvaratehnika aspektidega - big picture Programmeerimise paradigmad, imperatiivne vs. deklaratiivne lähenemine: · imperatiivne · funktsionaalne · loogiline · objekt-orienteeritud · ... Ajalooliselt esimesed kõrgtaseme keeled toetavad imperatiivset lähenemist. · FORTRAN, kirjeldus 1954, realisatsioon 1956. J. Backus. FORmula TRANslator · ALGOL, 1958, P. Naur. ALGOrithmic Language - Euroopa projekt · COBOL, 1959, COmmon Business Oriented Language - USA · BASIC, 1965, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code - USA · Pascal, 1971, N
Buffalo Ülikooli) 14.Franklin Pierce, ametis 1853-1857, demokraat (üks kõige ebapopulaarsemaid presidente USA ajaloos, orjapidamise pooldaja) 15.James Buchanan, ametis 1857-1861, demokraat (aktiivne vabamüürlane, looži #43 meister Lancasteris, Pennsylvanias ja Pennsylvania suurlooži suurmeister, eelnevalt riigisekretär, senati liige, saadik Venemaal) 16.Abraham Lincoln, ametis 1861-1865, vabariiklane (orjanduse deklaratiivne kaotamine, neli aastat kestnud kodusõja võitmine, kinnitas talundiseasuse mille alusel hakati asunikele riiklikust maafondist indiaanlaste maad jagama, hea maadleja, suri atentaadi käigus) 17.Andrew Johnson, ametis 1865-1869, demokraat (senati liige, uuesti ei kandideerinud presidendiks) 18.Ulysses Simpson Grant, ametis 1869-1877, vabariiklane (sõjaväelane, Ameerika Filosoofiaseltsi liige, Ameerika kodusõja kindral) 19
inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete põhjal, grammatika on üksnes inimese teadmiste struktureeritud varamu. Sõnaraamat on lingvistilise kirjelduse esitamise koht, teooria ülesanne oleks seletada suhteid lingvistiliste üksuste ja tähenduste vahel. Kui keel on pigem protseduurne kui deklaratiivne, nagu väidab kognitiivne lingvistika, siis on tähendused pigem sündmused kui objektid ning sõnaraamatu seletused pigem "potentsiaalsete tähenduste" korrastatud loendid kui sätestatud tähendused. • puuduvad teoreetilised põhjendused; ei arvestata rahvalikke seletusi; aetakse segi info maailma asjade ja lingvistilise märgi kohta; • tähistamata on süntaktilised mallid; • ebajärjekindlad terminid ühe sõnaraamatu piires; ei tehta vahet tähenduse ja kontekstiga
,,Speech acts"; Searle kirjutas ,,Illokutiivse loogika" 1985. Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1.Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2.Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3.Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4.Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5.Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 12. Semiootika ja hermeneutika Hermes- Kreeka jumal. Jumalad suhtlevad siis kui nemad tahavad, jumalad räägivad teist keelt, poeesiakeelt. Hermeneutika- jumalate sõnumite tõlgendamine, filoloogia vanim ala. Arusaamine seisneb tõlgendamises ja see ei ole vähem komplitseeritud kui rääkimine.
Kõige rohkem esineb definitiivseid norme, sest seadus reguleerib väga spetsiifilist valdkonda ning selleks, et ka valdkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuv inimene seadust õigesti mõistaks on vaja terminid defineerida. Vereseaduses sisalduvad mittetäielikud õigusnormid on deklaratiivsed normid, definitiivsed normid, kollisiooninormid, blanketsed normid ning viitelised õigusnormid. Deklaratiivne norm on näiteks VereS § 1 lg 1: Käesolev seadus kehtestab doonori ja retsipiendi tervise kaitse eesmärgil inimvere (edaspidi veri) käitlemise nõuded ning vere käitlemise korralduse. Definitiivne norm on näiteks VereS § 3: Vere käitlemine on vere kogumine ning verekomponentide valmistamine, uurimine, säilitamine, väljastamine, kasutamine ja müük.
63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik). Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida me oleme elu jooksul kogenud. Siia kuuluvad maised mälestused, nagu nt: mida me eelmisel õhtul sõime (need mälestused ei säili tavaliselt kauem, kui mõne päeva) ja tähtsad sündmused, nagu sünnid ja surmad (mis säiluvad ilmselt mitmeid aastaid).
kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid) Abstraktne – kehtivussõltuvus aluseks olevast võlasuhtest puudub Luuakse uus iseseisev kohustus olemasoleva kõrvale Lihtsustab sissenõudmist muude funktsioonide kõrval Täitmise korral loetakse täidetuks ka aluseks olev kohustus Vastuväide – alusetust rikastumisest tulenev nõue 2. Deklaratiivne §396 lg2 (sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist; tõendamiskoormuse ümberpööramime tähendab seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga) Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid
[17] Sellise lähenemise praktikas realiseerimine vajab head rahvusvahelist koostööd ja ühiseid andmebaase, milliseid täna alles luuakse. CITES on andnud nõusoleku oma süsteeme täiendada, et hakata tegelema ka invasiivsete võõrliikidega. See kolmepunktiline meetmete kogum on aga pigem hea (poliitilise) tahte demonstratsioon kui tegeliku tulemuse võimalikkust pakkuv kontseptsioon. Kaasaegses rahvusvahelises kogukonnas ehk globaalses külas on deklaratiivne looduskaitse aga pigem ootuspärane kui üllatav. Vees levivate võõrliikide vastu võitlemiseks on vastu võetud Ballastvee ja ballastveesetete käitluse rahvusvahelise konventsiooni (The International Convention for the Control and Management of Ships’ Ballast Water and Sediments), mille eesmärk on kaitsta 8 merekeskkonda võõrliikide levimise eest. Alates 2008 aastast peavad Läänemerre sisenevad
seaduse alusel äriregistrile esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping jms) registritoimikud sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras Äriregistri kannete liigid: konstitutiivne (ehk konstitutsiooniline) ehk õigustloov; deklaratiivne. Konstitutiivsed kanded tähendavad seda, et olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist (asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine jne). Deklaratiivsed kanded on sellised, mille puhul: õigustoimingute jõustumine ei ole seotud registrikande tegemisega (juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, prokuura andmine ja lõpetamine). 7. Äriühingute liigid.
Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp
Tunduvalt lihtsam on ka Ada programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures function sumto(n: in INTEGER) return INTEGER is töötab samaaegselt hulk protsessoreid. // Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne sum : INTEGER := 0; programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele begin automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. for i in 0.
kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: * automaatne - kas talvel on külm? * arutlev - kas modellid teenivad palju raha? 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Mittedeklaratiivne mälu on seotud reflektiivsete motoorsete ja tajumuslike oskustega. Materjali esiletoomine on mitteteadlik. Implikatsioon mälu on rigiidne, tihedalt seotud selle algse situatsiooniga, millal õppimine aset leidis. Deklaratiivne mälu on faktide teadmine inimeste, kohtade ja asjade, aga ka selle kohta, mida need faktid tähendavad. Mälu on väga paindlik ja seotud suure hulga informatsiooni
Ta juba eraldas Eesti täielikult oma emamaast ja teistest riikidest. Kuid temagi ei määranud riigi sõltumatuse küsimust, jättes selle samuti Asutava Kogu hoolde. 24. veeb Manifest ütles ainult, et nüüdsest peale Eestimaa on nimelt iseseisev demokraatlik vabariik. See on küsimus, mida 28. novembril lähemalt ei puudutatud. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimisloos Manifest ei ole konstitutiivne, s. o. loov riigiakt. Manifest on ses loos vaid deklaratiivne (selgitav, kuulutav) akt, s. o. akt, mis vaid juba olemasolevat konstateerib ning seda veelkordselt lähemalt määritleb. Kliimani sõnul on 24. veebruar küllalt juhusliku ilmega päev, olgugi, et sel päeval Eesti riikliku iseseisvuse aste täpsemalt fikseeriti. Riigiõiguslikus mõttes eelnes sellele päevale märksa olulisemaid sündmusi, nt Asutava Kogu valimiste määramist veebruaris 1918, Päästekomitee loomine ja viimase poolt Ajutise Valitsuse ametisse seadmine
Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse
Arvo Krikmann „Sissevaateid folkloori lühivormidesse“ (Tartu, 1997) Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata. Kommunikatiivse puhul on vaatajal võimalus grafitit ise mõtestada, leida seoseid kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib toimuda ka erinevate kunstnike vahel, näiteks joonistatakse üle /muudetakse grafitit vahel korduvalt. Kommunikatiivse alla kuuluvad nt sina-pöördumised.. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi?
Halduse o Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Riigiõiguse põhimõisted ja normid on kandjad täidavad haldusülesandeid. poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud. 43. Mis on haldusorgan, millised on haldusorgani tingimused? o Normistik ebatäielik. (killustunud). Põhiseaduse teksti deklaratiivne sõnastus. Haldusorgan on õiguslikult loodud haldusekandja asutus, millel on kindel pädevus (õigused ja o Põhiseaduses vaid üldreeglid, millede täpsustamine jääb praktilisse õiguskäitumisse. kohustused). Tingimused: Rakendajal suur otsustusruum
väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Äriregistri kanne on deklaratiivne, tahteavalduse teatavakstegemine on konstitutiivne. Kuna A ei teadnud, et ta juhatuses polnud, siis oli ta juhatuse liige. Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2
Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga. See kohvi on vastik. * deklaratiivne midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekst koosneb märkidest. Las diskursus koosneb ka märkidest... Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp
15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõuded A vastu: Ei ole, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ- l A vastu nõudeid ei ole. millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused? kas ta oli juhatuse liige? kas tal oli esindusõigus? o ÄS § 34 lg 2 ! o kanne JI juhatuse liikme osas on deklaratiivne (konstitutiivne kanne loob õigussuhte, deklaratiivne peegeldab juba juhtunut) 1 o ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas
15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõuded A vastu: Ei ole, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ- l A vastu nõudeid ei ole. millised olid tehingu tegemise hetkel juhatuse liikme volitused? kas ta oli juhatuse liige? kas tal oli esindusõigus? o ÄS § 34 lg 2 ! o kanne JI juhatuse liikme osas on deklaratiivne (konstitutiivne kanne loob õigussuhte, deklaratiivne peegeldab juba juhtunut) 1 o ÄR kanded reeglina on deklaratiivsed, nii ka juhatuse liikmete kohta käiv kanne; TsÜS § 26 lg 2 ütleb, et esmakanne on konstitutiivse tähendusega konstitutiivse tähenduse juhud on vastavates sätetes eraldi kirjas
tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu · Eksplitsiidne e deklaratiivne- numbriline mälu, keeleoskus, sündmuste mäletamine · Implitsiidne e protseduuriline- (alateadlik) rattasõidu-, joonistamisoskus Info salvestus toimub temporaalsagara mediaalsete struktuuridega (hipokampus). Kõnekeskused · Broca keskus vas frontaalsagaras- motorne kõnekeskus · Wernicke kõnek- sensoorne kõnek, kõnest arusaamine · Parem temporaalsagar- emotsionaalne kõnek Sensoorne süsteem · kemoretseptorid reageerivad keemilistele ainetele
Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5. Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei sisalda, vaid teostavad infot. Näiteks: Keegi aevastab Terviseks! Palju õnne sünnipäevaks! - info? Kohustus? Käsk ? Ei! Nimepanek;
Searle'i arvates on viis ainult eesmärk: 1. Eesmärk on assertiivne seisneb informeerimises, rääkija tahab informeerida kuulajat : "Auditoorium on külm" 2. Eesmärk on komissiivne saatja võtab endale kohustuse muuta olukorda paremaks: ,,Ma luban, et homme on auditoorium soe" 3. Eesmärk on direktiivne kõneleja sunnib vastuvõtjat muutma olukorda: ,,Tee, et homme oleks auditoorium soe" 4. Eesmärk on deklaratiivne ta ei räägi olukorrast, vaid ütlus ise muudab olukorra paremaks 5. Eesmärk on ekspressiivne kõneleja väljendab oma suhtumist olukorda: ,,Kui jube, et auditoorium on külm". 4. ei väljenda suhtumist jm, nad ise muudavad olukorda maailmas. Need ütlused on performatiivsed; need vastanduvad informatiivsetele nad ei sisalda, vaid teostavad infot. Näiteks: Keegi aevastab Terviseks! Palju õnne sünnipäevaks! - info? Kohustus? Käsk ? Ei
deklaratiivse keele näide. Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile, kus programmi täitmise juures töötab samaaegselt hulk protsessoreid. Peamiseks miinuseks on programmide väiksem töökiirus - deklaratiivne programm ei pruugi küll alati aeglasem olla, kui imperatiivne, kuid on seda harilikult siiski. Põhjuseks on siin keele automaattranslaatori väiksem intelligentsus kogenud programmeerijaga võrreldes. Deklaratiivsed keeled jaotatakse Funktsionaalse programmeerimise keelteks (näide: Haskell), kus lahendus kirjeldatakse funktsioonide kogu abil - ka viimast saab tegelikult käsitleda kui teatud tüüpi loogikasüsteemi. Loogilise programmeerimise keelteks (näide: Prolog), kus
Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe puudub, saaks nõuda deliktiõiguse alusel (harva ka käsundita asjaajamine). Kas osaühing saaks lepingust vabaneda? Leping tuleks kohtus vaidlustada, kuna juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle lepinguga esitada? OÜ võiks nõuda lepingu täitmist ja rohkem võimalusi pole. Sellega kaitstakse tsiviilkäivet, et lepingud jääksid maksimaalselt kehtima. 2 kaasus
õigusnormidega, sest nendes ei sisaldu enamasti vajalikke struktuurielemente (hüpotees ja dispositsiooni või sanktsiooni). SHKS sisaldab mittetäielike normidena nii seletavaid, viitavaid kui ka kitsendavaid õigusnorme. ,,Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge." 16 SHKS § 1 lg 1 on deklaratiivne: ,,Käesoleva seadusega määratakse kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, korrashoid, avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord, samuti käesolevas seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise alused ja kord." Seletavate õigusnormide alla võib liigitada ka SHKS § 2, mis sisaldab definitiivseid norme (nt SHKS § 2 lg 3 ,,kalmistu on inimsäilmete,
nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus. Äriregistrisse kanne on informatiivse tähendusega, seega FIE ei saa isiku tähendust kandega. Kas FIE-l peab olema tegevus äriregistrisse kantuna? Ei pea, sest FIE olemisest ei teki mingeid kohustusi ja see ometi on ju ainult deklaratiivne. Kas FIE peab ennast kandma äriregistrisse? Maksuõiguslik seos (§ 3 lg 2). a) Küsimus teovõimelisusest § 3 lg 1 ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik ei saa olla aluseks. Lapse õigusvõime ei ole piiratud, saab olla ettevõtte omanik, ei saa tehinguid teha ilma esindajata. Seega on esimene põhjendus formaalselt ümber lükatud b) Kas tegevuse puudumine saab olla takistuseks deklaratiivsuse küsimus ei saa olla aluseks. Ei
Rahvusvahelise tunnustamise all peetakse silmas rahvusvahelise õiguse subjekti ühepoolset tahteavaldust, millega määratletakse teise tõelise või väidetava rahvusvahelise õiguse subjekti staatus rahvusvahelises õiguses. Riikide tunnustamine Kaks teoreetilist lähenemist: a. Konstitutiivne teooria – tunnustamine loob uue riigi ning annab talle rahvusvahelise õigussubjektsuse. Ehk riik tekib siis, kui teised riigid seda tunnustavad b. Deklaratiivne teooria – tunnustamine ei saa riiki luua. Riik omab rahvusvahelist õigusvõimet tegelikult asjaolust tulenevalt. Kui on täidetud riikluseks vajalikud tingimused, siis on riik tekkinud koos sellest tulenevate rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega. Tänapäeval on populaarsem deklaratiivne tunnustamine. Lisaks eristatakse veel: 21 a. de iure tunnustamine – lõplik tunnustamine, mida ei saa tagasi võtta. b
Seda ideed edasi arendades töötati välja IME (Isemajandava Eesti) programm. 1989. a. mais kiitis Eesti NSV Ülemnõukogu heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja võttis vastu seaduse "Eesti NSV isemajandamise alused". Mõlemad dokumendid nägid ette oma pangasüsteemi, sh. ka keskpanga rajamist ja üleminekut (1990. a.) oma rahale. 1989. a. novembris lisandus ka isemajandamispõhimõtete rakendamist Baltimaades tunnustav üleliiduline seadus. Kuigi seadus oli paljuski deklaratiivne ja reaalse katteta, andis see siiski teatud juriidilise toe toonaste liiduvabariikide pürgimustele. [4] Kasutades ära liberaliseerunud tingimusi ja võimalusi süsteemisisesteks turumajanduslikeks eksperimentideks, asutati 1988. a. Tartu Kommertspank - esimene aktsiaseltsina tegutsev ning ka välisvaluutatehingute litsentsi saanud kommertspank NSV Liidus. Sama malli järgi moodustati Eestis järgneva paari aasta jooksul veel kümmekond kommertspanka, kuni 1990. a
naine Salme ja nende poeg Arno, kellest saab partisan ja hiljem Punaarmee sõjamees. Romaanis ,,Kaks perekonda" astub Roht kindlalt välja kulakluse, fasislike okupantide ning nende käsilaste vastu. Tema siiras sümpaatia kuulub lihtsatele inimestele, kes asusid võitlema uue korra eest. Ent kirjaniku veendumused pole kristalliseerunud kunstipärastes kujundites, vaid avalduvad sageli deklaratiivsetes aruteludes, kohati naiiv-retoorilises jutlustamises. ,,Kahe perekonna" skemaatiline ja deklaratiivne jätk ,,Uue elu lävel" jäi trükis ilmumata. 14 R. Roht lastekirjanikuna Rohu lasteraamatud on välja kasvanud tema armastusest looduse ja loomade vastu. Tõuget on andnud W. Bonselsi noorsoojutustus ,,Mesilane Maaja", mille kirjanik tõlkis eesti keelde (1923). Peale isiklike tähelepanekute on Roht kasutanud vastavat erialast kirjandust, nagu A.E.Brehmi 6-köitelist ,,Loomade elu", C.Ewaldi, E. Seton-Thompsoni jt. teoseid. Kodanlikus
muudetakse see väärtus SõltuvTable’i Välisvõtmeveerus veeru DEFAULT väärtuseks. Need maa ̈ rangud maa ̈ ravad andmebaasisüsteemi kaitumise viidete terviklikkuse vea ̈ korral. Kui viidete terviklikkuse viga ei teki, pole vaja ka kompenseerivaid tegevusi labi viia ja andmemuudatus taidetakse ilma andmebaasisusteemi poolse vahelesegamiseta. • Deklaratiivne vs. protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine (Deklaratiivsed kitsendused esitatakse CREATE TABLE voi ALTER TABLE lausetes, kuid protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine tahendab trigerite ja andmebaasiserveris talletatud rutiinide ̈ loomist). • Mida tähendab RESTRICT voi CASCADE maarang andmebaasiobjekti kustutamise ̃ lauses
- Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p) - Illokutiivsed eesmärgid - Illokutiivsed suunad: (nool üles, alla, mõlemale poole) "ma anun sind " tugev illokutiivne jõud. Jõud see, kui jõuliselt tähtsaim osa on eesmärk Illokutiivsed eesmärgid: - Assertiivne ja assertiivid (teatan, ütlen) - Komissiivne ja komissiivid (luban, tõotan) - Direktiivne - Deklaratiivne (performatiivid: verdiktiivid, behabitiivid) seotud kindlate olukordade, kindlate kõnevormide (kindlate verbidega) - Ekspressiivne Kõikide nende eesmärkidega on tavaliselt seotud mingisugune sotsiaalne asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor
õigusteadusele. Riikidevahelistes suhetes on see subjektiivne moment väljendunud ühes õigusinstituudis riigi tunnustamine. Juba olemasolevad riigid annavad hinnangu sellele, kas riiki tunnustatakse kui riiki. Kas seda antakse poliitilistel põhjustel või õiguslik? Ta on eelkõige poliitiline akt kuid sellel on suur juriidiline tähendus. Konstitutiivse teooria riik tekib tunnustamise läbi. Deklaratiivne teooria tekib sõltumatult tunnustamistest. See riigidefinitsioon on kirjas 1933 Montevideo konventsioonis riigid peaks tunnustamisel arvesse võtma neid kolme tunnust. Nii on olemas ka illegaalne tunnustamine kui ei ole iseseisvat valitsust, siis on keeld sellist tunnustust anda. Samuti ka ennatlik tunnustamine kui alles kodusõda käib. Kindlasti on kõik riigid võrdsed, kuid mõned riigid on võrdsemad. Nt ajalooliselt: vasallriigid (nt Vm suhtumine Ee). Riikide tunnusatamine
- Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad.
eesmärgi tunnuseid), siis on ta vaikimisi. Nt: Tea.sajab. -kui lihtsalt midagi ütleme, on assertatiivne 2) komissiivne ja komissiivid (tõotan,luban) - nt: olukord, et põrand on must. Komissiivne jutt on ,,ma luban, et pesen põranda ära" 3) direktiivne tahame muuta olukorda maailmas teatud suunas. Ütleja sunnib kuulajat: ,,pese põrand ära" 4) deklaratiivne (performatiivid-austin juhtis tähelepanu sellele, et loogika lausetes on eba...)sõnum, mis teostab ise ennast 5) ekspressiivsed- eesmärgiks, et kõneleja saavutab midagi, kui väljendab oma tundeid. Nt, kui tore, et põrand on must. See ,,tore" pole põranda omadus, vaid ütleja suhtumine 6) ekspressiivne ütleja loob maailma. Ütlus ise muudab olukorda maailmas. Nt soovin sulle palju õnne sünnipäevaks. Kas vastab tõele
- Võimalik vilumuste (motoorsed, verbaalsed) omandamine (nt liikuva sihtmärgi manuaalne ’jälgimine’; peegeljoonistamine ja peegelkirja lugemine; mosaiigi koostamine; piljardi- ja golfimäng) Mis neis ülesannetes ühist on? - Ülesande täitmine on kerge (Moscovitch) kui ülesande eesmärk on üheselt selga, põhimõtteliselt on vastureaktsioon (motoorne) patsiendil olemas; ülesande lahendamine ei nõua pikaaegset mälust info kasutamist Deklaratiivne mälu: episoodilise ja semantilise mälu lahknevus - Amneesiauuringud tõendavad et üks süsteem võib olla oluliselt häiritud, teine oluliselt mitte - Kaksikdissotsiatsioon on parim tõend süsteemide lahususest: retrograadne amneesia vs semantiline dementsus Amneesikute võimetus omandada uut episoodilist infot võib vaadata ka kui konteksti puudumist mälus: samataoline asjaolu on ka nn infoallika-amneesia
foo calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} To say that a subroutine calls itself indirectly means that it calls a second subroutine which in turn calls the first subroutine (either directly or indirectly). foo calls bar which calls foo: int foo(int x) { if (x>0) return 2+bar(x-2) else return 1} int bar(int x) { if (x>0) return 2*+foo(x-1) else return 1} Deklaratiivne vs imperatiivne Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt kahte gruppi: Imperatiivsed keeled] sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled.
2. Toimikud on kohapeal 4 piirkonnas. 3. Äriregistri keskandmebaas siin võib info olla vale. Mis vahet neil on? Numbriline kood on registrikaardil. Konstitutiivsed e õigustloov kanne esmakanne tervikuna, loob ühingu, ärinimi, aktsia osakapitali suurus (reeglina konstitutiivne). § 65. asukoht ja aadress dekl. Juhatuse liikmete likv andmed deklarativne. Põhikirja kinnitamise aeg konstitutiivne. Ka põhikirja muutmine. Maj aastaaruande lõpp ka, kustutuskanne ka. Deklaratiivne kanne. Vahe tuleb välja seadusest. Konst kandest tulenevad asjaolud siis, kui kanne on tehtud. 5 Otsus juhatuse liikme kohta ühing kui otsus on tehtud. juhatuse liige ise - tahteavaldusest teadasaamine, võib kohe teada saada, kuid ÄR kanne kehtib ka tema kohta, reg kanne+15 päeva. 3ndad isikud kuni kanne on ära kustutatud, saab ta juhatuse liiget pidada juhatuse
õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks, kui ei teata, millist normi aluseks võtta. NÄITED MITTETÄIELIKEST ÕIGUSNORMIDEST 1. Konstitutsiooniline: PS §21. I Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. 2. Definitiivne: KarS§3 lg 1 Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 3. Deklaratiivne: Hasartmänguseadus §1 lg 1 Käesoleva seaduse eesmärk on kehtestada kõrgendatud nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II 1
Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist. Searle'i järgi on illokutiivsed eesmärgid: * assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist, informeerib. See öö on pikk. * komissiivne - kõneleja võtab endale kohustusi (informeerida Ma luban, et see öö saab olema pikk * direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. * ekspressiivne - kõneleja väljendab seisukohta, suhtumist seoses mingi faktiga See kohvi on vastik. * deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused Kaudsed illokutiivsed aktid - pinnapealne sõnum on otseselt ära tuntav, ent selle taga on varjatud ütlus. Ega te ei saa ulata mulle soolatopsi? - reaalselt on tegemist direktiivse ütlusega, millega tahetakse saavutada soolatopsi saamist, mitte ei oodata ei/ja vastust. 11 Faktorid: saatj,a saaja, kontekst, kontakt, kood
Illokutiivne kõneakt on keeruline struktuur, koosneb sihist (milleks räägitakse; määrab meetodi) ja eesmärgist (punkt mille poole liigutakse). Searle toob välja illokutiivsed eesmärgid: - assertiivne - kõneleja teatab mingist faktist. Informeeriv. See öö on pikk. - komissiivne - kõneleja võtab endale teatud kohustusi (informeerida). Ma luban, et see öö saab pikk olema. - direktiivne - kohustus antakse kuulajale. Too mulle kohvi. - deklaratiivne - midagi nimetatakse või kuulutatakse välja või nimetatakse ümber. Ma nimetan seda kohvi lahjaks. (nt. ka kohtuotsus, õnnitlused jm) - ekspressiivne - kõneleja seisukoht / suhtumine öeldakse välja seoses mingi faktiga. Küll on kole, et kell nii palju on. [võrdluseks Jakobsoni 6 keelefunktsiooni] Kaudsed illokutiivsed aktid - reaalses kommunikatsioonis täidab üks ja sama sõnum tihti erinevaid eesmärke, sel juhul on neil erinev staatus ja nad ei ole võrdsed
1) Ignoreerimine (Aborigeenid ja Cook; kõik muu on surnutemaa peale Austraalia) 2) Kõrvalehiilimine (Akuryo indiaanlased; vahetasid oma elukohta kohe) 3 3) Avalik vastupanu Näiteks Siberi rahvaid sunniti paikseks jääma (enamasti rändleva eluviisiga; kütid, korilased) ja sellega õnnestus nende eluviisi muuta. A+b+c=a assimileerimine (Venemaa tegelik siht) A+b+c=x - uus kultuuriline identiteet (Venemaa deklaratiivne siht, nõukogude inimene, ameerika sulatustiigel) A+b+c=a+b+c kultuurimosaiik tegelik Vene ja Ameerika ühiskond emiline-etiline ehk emic- etic (Kenneth L. Pike) Emilne - üritame seal sees olla, aga vb on mõnda asja parem eemalt näha. (Näiteks Lõuna-India Kerala osariigi Trivandrumi distrikti loomatapud; isasvasikaid vähem: ütlevad, et pullvasikad on nõrgemad, aga eemalt on näha, et isasvasikatel ei lasta emaga koos olla). Universaalne struktuurimuster: * elu perekonnas
annaabi.ee 
