Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas töötab mälu (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuidas töötab mälu
Psühholoogias ei ole olemas ühtset definitsiooni selle kohta, mis asi on mälu. Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsessid. Esimene on salvestamine, mis on meeleorganite poolt väliskeskkonnast andmed muudetud vaimseteks kujunditeks. Teine on meelespidamine , informatsiooni säilitamine mälus ja kolmandaks meenutamine, kus informatsioon tuuakse välja mälust.
Fergus Craik ja Robert Lockhart (1972) jõudsid järeldusele, mällu salvestamise edukusel on oluline roll meeldejäetava materjali tööstustasandil ehk töötlussügavusel. Mida rohkem sa materjali uurid, seda paremini see meelde jääb.
Mälu on keeruline uurida, mida aju teeb selleks, et informatsioon mälus püsiks. Ka mõne osa mälust unustamine on vajalik, sest muidu muutuks inimese mälusüsteem liiga suureks, et vajalikku informatsiooni üles leida. H.Ebbinghausi katsete tulemusel selgus, et kohe pärast sisulise tähenduseta sõnade meeldejätmist (u. 1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist umbes 50%.
Endel Tulving (1972) jõudis järeldusele läbi uuringute, et mälu koosneb süsteemidest, millel on palju sarnasusi ja ka oluliselt palju erinevusi.
  • Protseduuriline mälu- selles süsteemis olevat informatsiooni kasutab inimene justkui automaatselt. Informatsioon salvestatakse mällu ainult vastava tegevuse käigus.
  • Deklaratiivne mälu- sellese süsteemi salvestab inimene fakte, muljeid ja sündmusi ja meenutaminen nõuab pingutamist.

Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Söömine mõjutab ajus toimuvaid protsesse, mis aitab asju meelde jätta. Aju tarbib kõige rohkem energiat kui ükski teine organ ja seetõttu avaldab toitmise muutumine suurt mõju asjade meelde jätmises.
Ajule on hea valk, rasvad ja ka paljud vitamiinid. Aga aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu.( Toomemägi 2011) .Aju tervise säilitamiseks tuleks tervislikult toituda ja hoiduda toksiliste kemikaalidega kokku puutumist, vältida alkoholi ja tubaka tooteid
Kasutatud allikad
  • Toomemägi, G. (2011) „Kuidas tugevdada mälu?  "
    http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10169/Kuidas-tugevdada-m%C3%A4lu -
    (23.10.2013)
  • Saaremaa Ühisgümnaasium (2013) mälu ja õpistiilid
    http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/opistiilid.html
    (23.10.2013)
  • Kuidas töötab mälu #1 Kuidas töötab mälu #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor janevaher Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ettekanne psühholoogias-MÄLU
    5
    doc

    Ettekanne psühholoogias: MÄLU

    Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi.

    Ajakasutuse juhtimine
    ÕPPIMINE JA MÄLU
    14
    docx

    ÕPPIMINE JA MÄLU

    Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul. Selgrootsete loomade mälu anatoomiliseks aluseks peetakse tänapäeval ajukoot ja neurogliiat. Ajukoor moodustab suuraju kaalust umbes kolmandiku asudes suuraju poolkerade pinnal ja

    Suhtlemispsühholoogia
    Mis on mälu ja kuidas seda treenida
    11
    doc

    Mis on mälu ja kuidas seda treenida

    Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Raul Adamsoo 10.B klass Mis on mälu ja kuidas seda treenida? Referaat Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. ...............2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... .................3 MIS ON MÄLU?....................................................................................

    Inimese õpetus
    MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA
    13
    rtf

    MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA

    Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.......

    Isiksusepsühholoogia
    Mälu
    51
    docx

    Mälu

    ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on

    Üldpsühholoogia
    Mälu-mälutüübid ja õpistrateegiad
    21
    docx

    Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

    Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3

    Psühholoogia
    PSÜÜHIKA EKSAM
    62
    docx

    PSÜÜHIKA EKSAM

    (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3. Info talletamine – kuidas teabe talletamine, säilitamine (mälu) ja taaskasutamine võimaldab käiutmist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). II PLOKK 4

    Psühholoogia
    Psühholoogia gümnaasiumile-kokkuvõte
    30
    docx

    "Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

    Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega, kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm ­ teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.3. Psüühika funktsioonid Et olla ümbritsevast teadlik peab organism oma ümbrust kõigepealt mingil viisil tajuma. Et olla teadlik asjadest, mis on juhtunud tulevikus, ja asjadest, mis võivad juhtuda tulevikus, on inimesel tarvis mälu ja mõtlemist. Taju. Meeled on mõõteriistad, millega tehakse kindlaks, mis ümbruses toimub ja milline on organismi asend ümbritsevate asjade suhtes. Mälu. Organismid suudavad meenutada asju ka siis, kui need pole otseselt nähtavad, kuuldavad või haardeulatuses. Protsesse, millega mingeid sündmusi või olukordi salvestatakse, säilitatakse ja taastatakse, nimetatakse mälupotsessideks. Mõtlemine. Keel. Tunded. Tegevuse juhtimine.

    Psühholoogia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun