Andmebaasid eksami kordamisküsimused (0)

Andmebaasid 1.9
Teema 1

• Erinevat tüüpi andmemudelite ( hierarhiline , relatsiooniline , objekt-orienteeritud) ja vastavate andmebaasisüsteemide väljatöötamise kronoloogiline järjekord (kõigepealt hierarhilisel mudelil põhinevad andmebaasisü steemid - puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejärel relatsioonilisel mudelil põhinevad - on relatsioonid ehk tabelid , millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; kõige viimaks objekt-orienteeritud andmebaasisüsteemid - neis saab hoida objekt-oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada).
  

Teema 2
• Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jäädvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "isa"), P. Chen (olemi-suhte diagrammi väljamõtleja), C. J. Date ja H. Darwen (Kolmanda Manifesti autorid).
• Kuidas nimetatakse aastal 1995 avaldatud dokumenti, milles esitatakse C.J. Date ja H. Darwen poolt relatsioonilise mudeli täiendatud ja parandatud kirjelduse? (The Third Manifesto – Kolmas Manifest)
• Milline on Kolmandas Manifestis kirjeldatud andmebaasikeele nimi? (D)
• Mida tähendavad akronüümid ERD, UML, CASE ja SQL? (Entity- Relationship Diagram, Unified Modeling Language, Computer Aided/Assisted Software/System Engineering ja Structured Query Language).

• Võtmed relatsioonilises mudelis:
  primaarvõti - veerg /veerud, mis on valitud relatisooni kirjete unikaalsust tagama;
  kandidaatvõti - veergude hulk, millele vastavad väärtusete kominatsioonid on igas reas unikaalsed . Ei tohi sisaldada liiasusi (et mõne veeru kustutamisel säilib unikaalsus). Võtme read on järjestatud, nende järjekorra muutmisel saame uue võtme.
  alternatiivvõti - kandidaatvõti, mis pole valitud primaarvõtmeks,
  lihtvõti - ainult 1 veerg,
  liitvõti - mitu veergu,
  supervõti - veerud, mis tagavad relatsiooni kirjete unikaalsuse ja kui mõni veerg ära võtta, siis endiselt tagavad unikaalsuse,
  intelligentne võti ehk sisulise tähendusega võti - nt riigi kood, omab ka reaalses elus mingit tähendust antud kirje kohta,
  kattuv võti - liitvõtmed, millel vähemalt 1 atribuut langeb kokku,
  välisvõti - võti, mis seob tabelit mingi teise tabeliga. Välisvõti (veerg) seotakse kandidaatvõtmega (teise tabeli veerg). Veergude nimed ei pea olema samad. Iga välisvõtme väärtus peab vastama seotud tabeli kandidaatvõtme väärtusele või olema NULL.
  surrogaatvõti - genereetitakse automaatselt nt mingi ID.
  

• Relvari (relatsioonilise muutuja ) supervõtmete arvu leidmine. Supervõtmed on kõik atribuutide komplektid, mis tagavad relatsiooni kirjete unikaalsuse. Supervõtmed võivad sisaldada atribuute, mille eemaldamisel säilib unikaalsuse omadus. Seega supervõtmeid on nii palju, kui on kandidaatvõtmeid ja lisaks veel muid atribuute.
• Relatsioonilise mudeli põhimõ isted :
relatsiooniline muutuja (relvar) - muutuja, mis on oma tüübilt relatsioon ja mille väärtuseks on korteežide hulk;
relatsioon - relatsiooni tüüpi väärtus, mis koosneb tüübile vastavast päisest ja kehandist, mis koosneb korteežidest;
tüüp e domeen - nime omav lõplik väärtuste hulk.
• Milline on ainus skalaarne tüüp, mida iga relatsiooniline andmebaasisü steem igal juhul peab toetama? (BOOLEAN)
• Mida tähendab, et andmebaasisü steemis on tüüp/operaator süsteemi-defineeritud? (see on loodud andmebaasisüsteemi loojate poolt)
• Relatsiooni/tabeli aste ja võimsus. (aste on atribuutide/veergude arv ja võimsus on korteežide/ridade arv)
• Millise andmemudeli alusel loodud andmebaas on ja milline ei ole
navigatsiooniline andmebaas? (relatsiooniline ei ole, kuid võrkmudelil ja
hierarhilisel mudelil põhinevad on, sest kasutavad viitasid kirjete vaheliste seoste loomisel)

• Olemi terviklikkuse reegel ja viidete terviklikkuse reegel. Olemi terviklikkus : igal baasrelatsiooni primaarvõtmel peavad kõik atribuudid väärtustatud olema. Viidete terviklikkus: igale välisvõtmele peab vastama seotud tabelis mingi kandidaatvõti, mis pole NULL.
  

• Kuidas moodustuvad relatsioonilises mudelis andmete vahelised seosed?
(välisvõtmetesse kuuluvate atribuutide väärtuste abil. Relatsioonid on seotud välisvõtmetega. Ühes tabelis on välisvõti ja teises sellega seotud kandidaatvõti)
• Suletud maailma eeldus. (Iga antud ajahetkel relatsioonis asuv korteež,
esitab sellel ajahetkel tõest väidet. Kui antud ajahetkel võiks relatsioonis sisalduda mingi korteež, kuid see korteež seal tegelikult ei sisaldu, siis järelikult see korteež esitab vale väite.)
• Informatsiooni ühtse esitamise printsiip. (kogu relatsioonilises andmebaasis hoitav informatsioon esitatakse vaid ühel viisil – relatsiooni atribuutide väärtustena)
Teema 3 (relatsioonialgebra)

• Relatsioonialgebra põhimõisted.
  Relatsioonialgebra on relatsioonide kui operandidega teostatavate operatsioonide kogum.
  Operatsioonid jagunevad: hulgateoreetilised operatsioonid ja spetsiaaloperatsioonid.
  Relatsioonialgebra operatsiooni tulemus on relatsioon.
  Iga operatsiooni jaoks on vajalik operaator.
  

• Relatsioonialgebra operatsioonid:
projektsioon - SELECT x FROM X,
piirang - SELECT * FROM X WHERE x=1,
lõige - INTERSECT korteežid, mis on nii relatsioonis S kui ka relatsioonis R,
vahe - EXCEPT korteežid, mis on relatsioonis S, kuid puuduvad relatsioonis R,
hulgateoreetiline summa - UNION ilma duplikaatideta ehk kõik korteežid S-ist ja ka R-ist, ü hendamine - JOIN igasuguste tingimustega “a teeta b” (teeta-ühendamine), kus teeta on = (siis on equijoin) või , , (siis on non-equijoin) või hoopis NATURAL JOIN, mille puhul ühendatakse tabelid ühesuguste nimedega veergude põhjal;
otsekorrutis - iga R-i korteež on ühendatud iga S-i korteežiga,
jagamine - nt leida töötajate ja osakondade vastavuse tabelist töötajad, kes töötavad osakondades 2 ja 3.
• Relatsioonialgebra operatsioonide kommutatiivsuse ja assotsiatiivsuse
omadus. (Hulgateoreetilise vahe operatsioon ei ole kommutatiivne ja assotsiatiivne, kõik teised on mõlemat)

• Unaarsed ja binaarsed relatsioonialgebra operatsioonid.
  

Unaarsed spetsiaaloperatsioonid: Piirang ja Projektsioon
Binaarsed spetsiaaloperatsioonid: Ühendamine ja ​Jagamine
Unaarsed hulgateoreetilised operatsioonid: Ümbernimetamine
Binaarsed hulgateoreetilised operatsioonid: Hulgateoreetiline summa, Hulgateoreetiline vahe, Lõige ja Otsekorrutis
• Identiteedi projektsioon – projektsioon, mille tulemuses on kõik algse
relatsiooni atribuudid.
• Identiteedi piirang – piirang, mille tulemuses on kõik algse relatsiooni
korteežid.
• Täiendavad relatsioonialgebra operatsioonid –
- poolühendamine - SEMIJOIN defineerib relatsiooni, mis sisaldab selliseid kirjeid relatsioonist R, mis osalevad relatsioonide R ja S ühendamise tulemusel saadavas relatsioonis;
- poolvahe leidmine - SEMIDIFFERENCE defineerib relatsiooni, milles on kõik korteežid relatsioonist R, millele ei leidu vastavad korteeži relatsioonis S;
- vasakpoolne välisühendamine - S LEFT JOIN R võtab vastusesse S JOIN R ja veel need read R-ist, millele S-is vastavaid ridu ei leitud,
- laiendamine - EXTEND lisatakse tabelisse veerg, mis kopeeritakse või arvutatakse mingi olemasoleva veeru põhjal,
- kokkuvõtmine - SUMMARIZE kasutab funktsioone AVG, COUNT, MIN, MAX, SUM, et võtta mingid read kokku ja nende kohta midagi arvutada,
- koostamine - COMPOSE võtab vastusesse S JOIN R väljaarvatud need veerud, mis on S-il ja R-il ühised,
- grupeerimine - GROUP mingi tabeli ühte veergu grupeeritaksse terve teine tabel sisse,
- mässimine - WRAP terve tabel tehakse üheks veeruks ehk siis pannakse lihtsalt ühine päis .
• Mida tähendab, et keel on relatsiooniliselt täielik? Andmebaasikeel L on relatsiooniliselt täielik, kui kõiki relatsioone, mida saab kirjeldada kasutades relatsioonialgebra avaldisi, saab kirjeldada ka keeles L kirjutatud avaldiste abil.
Teema 3–5 (SQL)
• Milliseid funktsioone tuleb SQL standardi alusel kasutada hetke kuupäeva,
kellaaja ning kuupäeva + kellaaja leidmiseks (CURRENT_DATE,
CURRENT_TIME, CURRENT_TIMESTAMP).
• Mis aastal avaldati esimene SQL standardi versioon? (1986)
• Milline on hetkel kehtiv SQL standardi versioon? (SQL:2011)
• Stringide konkatenatsioon. Milline on standardses SQLis selle operaatori
esitamiseks kasutatav sümbol? (||, Accessis &)
• Väärtuste mittevõrdsus. Milline on standardses SQLis selle operaatori
esitamiseks kasutatav sümbol? ()
• LIKE predikaat ja selles SQL standardi järgi kasutatavad mustri sümbolid.
(% lubab enne/pärast 0 v mitu suvalist sümbolit ja _ lubab täpselt ühe suvalise sümboli)

• Alampäringud: ei tohi sisaldada ORDER BY, ei saa nendega teha AVG, SUM, MAX jne
  Üks kord täidetav alampäring -
  SELECT *
  

FROM Tootaja
WHERE palk >(SELECT palk FROM Tootaja WHERE tootaja_kood =1);
Korreleeruv alampäring - samale tabelile viidates kasutatakse aliast, alampäringut ei saa eraldiseisvalt käivitada
SELECT nimi
FROM Tootaja AS X
WHERE palk >(SELECT Avg(palk) FROM Tootaja AS Y WHERE
X.osakonna_nr = Y.osakonna_nr);
Skalaarne alampäring - tagastab alati ühe rea ja ühe veeru. Kui pole midagi tagastada, on see lahter NULL.
IN ja EXISTS alampäringuid saab kasutada relatsioonialgebra operatsiooni "lõige" realiseerimiseks. NOT IN ja NOT EXISTS alampäringuid saab kasutada relatsioonialgebra operatsiooni "vahe" realiseerimiseks.
• Mitmevalentset loogikat kasutab relatsiooniline mudel? (kahevalentset - TRUE või FALSE)
• Mitmevalentset loogikat kasutab SQL? (kolmevalentset - NULL, TRUE või FALSE)
• Milline on loogikaoperaatorite rakendamise järjekord SQLis? (NOT, AND,
OR)
• Millist loogikaoperaatorit võimaldab realiseerida union (OR) ja millist join
(AND)?
• Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi järgi. (nimi on
maksimaalselt 128 märki pikk. Nimi ei tohi alata numbriga, sisaldada tühikut
ja olla reserveeritud sõna, kui tegu pole just piiritletud identifikaatoriga.)
• Mis asi on "piiritletud identifikaator "? (identifikaator on jutumärkides: “nimi”, siis eristatakse suur- ja väiketähti ja võib kasutada erilisis sõnu nagu “Table”).
• Millised on SQL standardis nimetatud andmetüübid? (nt CURRENCY,
MONEY, AUTOINCREMENT, SERIAL, HYPERLINK ei kuulu SQL standardisse)
Kuuluvad: CHARACTER, VARCHAR, BINARY, BOOLEAN, VARBINARY, INTEGER, SMALLINT, INTEGER, BIGINT, DECIMAL, NUMERIC, FLOAT, DATE, TIME, TIMESTAMP, INTERVAL, ARRAY, MULTISET, XML
• Kuupäeva ja kellaaja formaat SQL standardi järgi. ('YYYY-MM-DD
HH24:MI:SS')
• Millist tüüpi objektide loomise võ imaluse näeb ette SQL standard (nende
loomiseks on CREATE lause)? ( SCHEMA , TABLE, VIEW, DOMAIN, TYPE,
ASSERTION, ROLE, TRIGGER, PROCEDURE, SEQUENCE, ....)
• Millist tüüpi objekte SQL standard ei kirjelda (nende loomiseks ei ole
CREATE lauset)? (DATABASE, INDEX, USER, TABLESPACE, ...)
• Millisest SQL standardi versioonist alates on ühe või teise andmebaasiobjekti loomise võimalus kirjeldatud SQL standardis? (Protseduur, funktsioon – Alates SQL:1992 täiendusest (aastast 1996); Triger, Kasutaja-defineeritud tüüp, Roll – Alates SQL:1999; Arvujada generaator – Alates SQL:2003)
• Mis on tabeli päise ja tabeli ridade semantika? (päis – predikaat ehk üldistatud
väide reaalse maailma kohta, rida tõene väide reaalse maailma kohta)
• Kas nimega tabelis võib olla mitu sama nimega veergu või nimetuid veerge? (ei, ei) Kas kahes erinevas nimega tabelis võib olla sama nimega veerg?
(jah)
• Tabelite loomisel kirjeldatavad erinevad kitsendused e piirangud. Millised
need on, kuidas neid kirjeldada ja kuidas nad mõjutavad tabelisse andmete lisamist ja andmete muutmist .
CONSTRAINT pk PRIMARY KEY (x) - x on primaarvõti ehk unikaalne , kohustuslik ja indekseeritud veerg
CONSTRAINT ak UNIQUE (x) - x on alternatiivvõti ehk unikaalne ja kohustuslik veerg
CONSTRAINT fk FOREIGN KEY (x) REFERENCES Y(y) - tabel on nüüd veeru x abil
seotud veeruga y tabelist Y.
• Milline on erinevate võtmete arv, mida baastabelis saab kirjeldada (primaarvõti – 0 või 1; alternatiivvõti ja välisvõti – 0 või rohkem).
• Kui mitu veergu peab SQLi baastabeli võtmes minimaalselt olema? (1)
• Kas primaarvõtme kitsenduse deklareerimine veerule tagab automaatselt, et veerus peavad olema unikaalsed väärtused ja veerus peab vää rtus kohustuslikult olema? (jah, jah)
• Kui mitu veergu peab võtmes minimaalselt olema relatsioonilise mudeli kohaselt? (0)
• Veerutaseme kitsendused vs. tabelitaseme kitsendused. (Tabelitaseme
kitsendust tuleb kasutada, kui kitsendus hõlmab rohkem kui ühte veergu, tabelitaseme kitsendused kirjutatakse tabelit luues kõige lõppu, aga veerukitsendused kirjutatakse kohe peale veeru defineerimist).
• Mida tähendab, et veerg on mittekohustuslik? (lubab NULLe)
• Kompenseerivad tegevused, mida saab mää rata välisvõtme kitsenduses ja
mis mää ravad andmebaasisüsteemi käitumise viidete terviklikkuse vea korral. Kuidas nad toimivad , millises olukorras nende kontroll käivitatakse ja millises mitte?
ON DELETE NO ACTION : Pärast kustutamist kontrollib. Kui üritada kustutada PrimaryTable’ist rida, millega on seotud mõni rida SõltuvTable’is, siis ei lubata seda.
ON DELETE RESTRICT : Enne kustutamist kontrollib. Kui üritada kustutada PrimaryTable’ist rida, millega on seotud mõni rida SõltuvTable’is, siis ei lubata seda.
ON DELETE CASCADE: Kui kustutada PrimaryTable’ist rida, millega on seotud mõni rida SõltuvTable’is, siis kustutatakse kohe ka see rida SõltuvTable’ist. Seda peaks kasutama, kui olemitüüpide vahel on kompostitsiooni ( sõrm on käe komponent) või üldistusseos (isik võib olla klient või töötaja ).
ON DELETE SET NULL: Saab kasutada, kui PrimaryTable’is Kandidaatvõti pole NOT NULL. Kui kustutada PrimaryTable’ist rida, siis kustutatakse automaatselt vastav Välisvõtme väärtus SõltuvTable’ist.
ON DELETE SET DEFAULT: Kui kustutada PrimaryTable’ist Kandidaatvõtmeveerust rida, siis muudetakse vastav Välisvõtmeveeru väärtus SõltuvTable’is veeru DEFAULT väärtuseks.
ON UPDATE CASCADE: Kui muuta PrimaryTable’is Kandidaatvõtmeveerus väärtust, muutub see väärtus ka SõltuvTable’i Välisvõtmeveerus.
ON UPDATE SET NULL: Kui muuta PrimaryTable’is Kandidaatvõtmeveerus väärtust, kustutatakse see väärtus SõltuvTable’i Välisvõtmeveerus (pannakse asemele NULL).
ON UPDATE SET DEFAULT: Kui muuta PrimaryTable’is Kandidaatvõtmeveerus väärtust, muudetakse see väärtus SõltuvTable’i Välisvõtmeveerus veeru DEFAULT väärtuseks.
- Need määrangud määravad andmebaasisüsteemi käitumise viidete terviklikkuse vea korral. Kui viidete terviklikkuse viga ei teki, pole vaja ka kompenseerivaid tegevusi läbi viia ja andmemuudatus täidetakse ilma andmebaasisüsteemi poolse vahelesegamiseta.
• Deklaratiivne vs. protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine (Deklaratiivsed kitsendused esitatakse CREATE TABLE või ALTER TABLE lausetes, kuid protseduurne terviklikkuse reeglite tagamine tähendab trigerite ja andmebaasiserveris talletatud rutiinide loomist).
• Mida tähendab RESTRICT või CASCADE määrang andmebaasiobjekti kustutamise lauses ? (RESTRICT – objekti ei kustutata, kui on sellest sõltuvaid objekte; CASCADE – objekt kustutatakse koos sõltuvate objektidega)
• Vaated, nende omadused ja kasutusvõimalused. Läbi milliste vaadete saab baastabelites andmeid muuta? Vaade on nimega vituaalne tabel, mis on tehtud baastabelite põhjal. Vaated, mille põhjal tahetakse teha muudatusi andmebaasis, peavad olema tehtud kasutades lauset WITH CHECK OPTION. Vaated kapseldavad andmebaasi, sest peidavad kasutaja eest andmebaasi struktuuri. Vaadetega saab andmeid esitada endale sobivas formaadis.
• Millise lausega luuakse SQLis virtuaalseid tabeleid? (CREATE VIEW)
• Mida tähendab WITH CHECK OPTION määrangu kasutamine vaadete kirjeldamise juures? (andmemuudatused läbi vaadete peavad vastama vaate alampäringu tingimustele).
Teema 6
• Milliseid SQL lauseid kasutatakse õiguste/rollide jagamiseks ja äravõtmiseks kasutajatelt/rollidelt? (GRANT/REVOKE)

• Mida tähendavad WITH GRANT OPTION ja WITH ADMIN OPTION määrangud GRANT lauses? (õiguse/rolli saaja saab seda teistele kasutajatele või rollidele edasi anda)
  

• Mille poolest erineb SQL keel ja selle aluseks olev andmemudel relatsioonilisest andmemudelist? SQL lubab NULLe ehk on kolmevalentne, relatsiooniline andmemudel on kahevalentne. SQL ei kasuta termineid relvar, relatsioon, korteež, atribuut, vaid tabel, rida, veerg. SQLi aluseks on relatsiooniline andmemudel, aga mitte täpselt. SQL lubab vaates mitut sama nimega veergu ja alati mitut samasugust rida, NULLE.
• Milline on relatsioonilise mudeli ja SQLi vaheline seos? (SQL andmebaasikeele väljatöötamisel on lähtutud relatsioonilisest mudelist, kuid tulemuseks saadud andmebaasikeel ei järgi täies mahus relatsioonilise mudeli nõudmisi)
Teema 7
• Infosüsteemi arendamise etappide järjekord klassikalises (kaskaadses) infosüsteemide arendamise protsessis. Milline etapp eelneb ja järgneb vahetult millisele teisele etapile. (strateegiline analüüs, detailanalüüs, disain, ehitamine, rakendamine, hooldamine)
• Strateegiline analüüs:
eesmärgid - määrata skoop, allsüsteemid, arhitektuur, arendamise kava
tegevused - allsüsteemide tekstikirjelduste ja diagrammide visandamine, allsüsteemide kasutusjuhtude mudelid, domeenimudel, registrite kontseptuaalsed andmemudelid
dokumendid - eesmärgid, lausendid, põhiojektid ja -protsessid, tegutsejad, pädevusalad, asukohad, tükeldus allsüsteemideks ja registriteks, allsüsteemide eskiismudelid, registri eskiismudelid, ärireeglid.
tulemused - tükeldus allsüsteemideks, süsteemi ülevaade, mittetehniline lahendus ehk kontseptuaalne andmemudel (nõuded süsteemile)
• Detailanalüüs:
eesmärgid - allsüsteemide täpsem analüüs ja modelleerimine ja disaini ettevalmistus; Luua mittetehniline lahendus.
tegevused - kasutusjuhtude mudeli tegemine, lepingute kirjutamine, CRUD maatriksi koostamine
dokumendid - kasutusjuhtude mudel, operatsioonide lepingud , registrite kontseptuaalsed andmemudelid
tulemused - allsüsteemide ja nende poolt vajatavate registrite detailanalüüs, CRUD maatriks

• Peab teadma, millised dokumendid koostatakse mingi allsüsteemi kirjeldamisel (pädevusala, funktsionaalne allsüsteem, register - need kõik detailanalüüsis), mingis infosüsteemi arendamise etapis.
  

• Peab teadma iseseisvas töös koostatud dokumentide kohta, mis informatsiooni nad edasi annavad ja milleks neid kasutatakse (kasutusjuhtude mudel, kontseptuaalne andmemudel, seisundidiagramm, tegevusdiagramm , andmebaasioperatsioonide lepingud, CRUD maatriks) ning milline mudel on aluseks millise teise mudeli loomisele (näiteks põhiobjektide järgi leian funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid; seisundidiagrammi järgi leian paljud kasutusjuhud ja paljude andmebaasioperatsioonide nimed).
• Millist UMLi diagrammi tüüpi saab kasutada olemi-suhte diagrammi ja
andmebaasi diagrammi koostamiseks? (klassidiagrammi)
• Olemi-suhte diagramm ja temaga seotud mõisted.
• Milline on aine projektile mõeldes kasutusjuhtude ja seisundidiagrammi
seos? Iga seisundiüleminek juhtub mingi kasutusjuhu käigus.
• Milline on aine projektile mõeldes operatsiooni lepingute ja
seisundidiagrammi seos? Lepingud kirjeldavad objekti seisundite muutmise korda. Kõik seisundid on esitatud seisundidiagrammil. Üldiselt vastab igale seisundi üleminekule oma operatsioon, mille kohta tehakse leping.
• Milline on aine projektile mõeldes operatsiooni lepingute ja kasutusjuhtude
seos? Kasutusjuhud toimivad vastavalt operatsioonide lepingutele.
• Milline on aine projektile mõeldes operatsiooni lepingute ja kontseptuaalse
andmemudeli seos? Kontseptuaalne andmemudel kirjeldab nõudeid andmebaasis olevatele andmetele, operatsioonid on nende nõuetega kooskõlas.
• Mis on klassifikaator? Millised on tuntud klassifikaatorid? (riigid, inimkeeled,
valuutad, töökohad, soo tä hised ) Klassifikaator on täpselt kirjeldatud, üksteist välistavate ning number- või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem.
• Millised on rahvusvahelise klassifikaatori "ISO 5218 – Information
technology -- Codes for the representation of human sexes" kirjeldatavad võimalikud väärtused? (0-not known, 1-male, 2- female , 9-not applicable)
Teema 9
• Mis on kasutusjuhtude mudelis üldise kokkuvõtva kasutusjuhu täpsemate teemadega kasutusjuhtudega asendamise analoog andmebaaside maailmas? (tä iendav normaliseerimine)
• Normaliseerimine.
- Atribuutide hulkade vaheliste sõltuvuste tüübid
Funktsionaalne sõltuvus A=>B kus A on determinant. Funktsionaalne sõltuvus on triviaalne , kui ü=>B.
Multiväärtuslik sõltuvus A=>=>B, kus on kolm atribuutide gruppi A, B ja C ning igale AC väärtusele vastab B, mis sõltub A-st, aga mitte C-st.
Ühendamissõltuvus - kui relvari atribuutide hulkade R1…Rn projektsioonid saab taasühendada ja saada esialgse relvari. Ühendamissõltuvus on triviaalne, kui üks atribuutide hulkadest ongi terve relvar.

• Funktsionaalse sõltuvuse determinant (A=>B puhul on A determinant).
  

- Täielik funktsionaalne sõltuvus - kui A=>B puhul B sõltub funktsionaalselt A-st, aga ei sõltu A mingist alamhulgast ning A sisaldab 1 või rohkem atribuuti ja B ainult ühte.

• Tegevused igale normaalkujule üleminekul.
  

1: liiasuse tekitamine, et igasse lahtrisse jääks 1 väärtus
2: tuleb eemaldada sõltuvused kandidaatvõtme osadest, teha nt kaheks tabeliks, kus üks on teisega seotud välisvõtme kaudu
3: tuleb eemaldada ülekanduvad sõltuvused ja nende kohta teha eraldi tabelid, mis oleks seotud välisvõtmete kaudu
Boyce/Codd: tuleb eemaldada sõltuvused mõne kandidaatvõtme mingist osast
4: tuleb luua vajalikud vahetabelid iga kuuluvuse jaoks eraldi mitte üks vahetabel kõigi kuuluvuste jaoks
5: ühendamissõltuvused tuleb teha eraldi tabeliteks, et poleks andmete lisamise ja kustutamise anomaaliaid. Nt kolme veeruga tabelist teha kolm eraldi kaheveerulist tabelit.
6: vaadata, et oleks kõigis relvarites peale primaarvõtme (mis võib olla mitu veergu) max 1 atribuut.
- Kõigi normaalkujude definitsioonid. Nõudmised, millele peab relvar vastama peale teatud normaalkujule viimist.
Esimesel normaalkujul - relvari iga legaalse väärtuse igas korteežis on iga atribuudi kohta täpselt üks väärtus, mis on selle atribuudi tüüpi. (igas lahtris 1 väärtus)
Teisel normaalkujul - relvar on esimesel normaalkujul ja iga mitte-primaarvõtme atribuut on täielikult funktsionaalselt sõltuv primaarvõtmest.
Kolmandal normaalkujul - relvar on teisel normaalkujul ja mitte ükski mitte-primaarvõtme atribuut pole ülekanduvate sõltuvuste kaudu seotud primaarvõtmega (mitte-primaarvõti ei sõltu teisest mitte-primaarvõtmest).
Boyce/Coddi normaalkuju (kui on mitu kandidaatvõtit, mis on osaliselt kattuvad) - kui iga relvari atribuut sõltub iga kandidaatvõtme korral täielikult kandidaatvõtmest, kogu kandidaatvõtmest ja ainult kandidaatvõtmest.
Neljandal normaalkujul - kui mistahes relvaris oleva mittetriviaalse multiväärtusliku sõltuvuse X->->Y puhul on X relvari supervõti.
Viiendal normaalkujul - kui iga selles oleva mittetriviaalse ühendamissõ korral on iga R1, R2, …, Rn relvari R supervõtmed.
Kuuendal normaalkujul - kui relvarit pole võimalik kadudeta dekomponeerida. Relvar peab olema 5ndal normaalkujul, tal peab olema kandidaatvõti V ja 1 atribuut, mis ei sisaldu V-s.
Kadudeta dekompositsiooni omadus: R1…Rn ühendamine annab tulemuseks R, kusjuures R taastamiseks on vajalikud kõik relvarid R1…Rn.
- Milline on kõige madalam normaalkuju, mille omamise korral võib relvari
kohta ö elda , et see on "normaliseeritud"? (esimene normaalkuju)
- Mida tähendab, et relatsiooniline andmebaas on täielikult normaliseeritud? (kõik selles olevad relvarid on vä hemalt viiendal normaalkujul)
- Kas normaalkujul N olev relatsioon on alati ka normaalkujul N+1? (ei)
- Kas normaalkujul N olev relatsioon on alati ka normaalkujul N-1? (jah)

• Heathi ja Fagini teoreemid.
  

Heath : relvaris on atribuutide hulgad A, B ja C. Kui eksisteerib funktsionaalne sõltuvus A=>B, on relvar AB ja AC ühendamise tulemus. A on kandidaatvõti.
Fagin: relvaris on atribuutide hulgad A, B ja C. Relvar on AB ja AC ühendamise tulemus siis, kui on multiväärtuslikud sõltuvused A =>=>B / C
- Lihtsad reeglid normaalkuju määramiseks.
1. Kui relvar on Boyce/Coddi normaalkujul ja mõni tema kandidaatvõti on lihtne (1 atribuut), siis on see relvar ka neljandal normaalkujul (aga ei pruugi olla viiendal normaalkujul).
2. Kui relvar on kolmandal normaalkujul ja iga tema kandidaatvõti on lihtne, siis on see relvar ka viiendal normaalkujul.

• Kuidas aitab andmebaasi disaini parandada ortogonaalse andmebaasi disaini printsiibi rakendamine? (Ortogonaalne disain - tehakse paljude asemel üks kokkuvõttev kasututsjuht, mis ühendatakase teda sisaldavate kasutusjuhtudega include seoste abil. Vähendab andmete liiasust üle erinevate tabelite/relatsiooniliste muutujate)
  

• Kas normaliseerimise ja ortogonaalse printsiibi rakendamine aitab vabaneda igasugusest andmete liiasusest? (ei)
• Kas hea andmebaasi disaini põhimõ tete kohaselt peab igasugune andmete liiasus olema kontrollitud või kontrollimata? (kontrollitud)
Teema 10
• Kontseptuaalse andmemudeli teisendusreeglid loogilise disaini andmemudeliks 1:1 mõlemad kohustuslikud: luua 1 tabel
1:1 üks kohustuslik, teine mitte: luua 2 tabelit, välisvõti sinna, kus on kohustuslik
1:1 mõlemad mittekohustuslikud: luua 2 tabelit, välisvõti sinna, kuhu lisatakse andmeid hiljem
1:M : luua 2 tabelit, välisvõti sinna, kus on 1
M:N : luua vahetabel koos välisvõtmete ja kitsendustega
rekursiivne seosetüüp : iseendaga ühenduses, välisvõti viitab sama tabeli primaarvõtmele.
üldistussuhted : Optional (ei pea alati kuuluma alamgruppi) või Mandatory (peab alati kuuluma alamgruppi), And (võib kuuluda mitmesse alamgruppi) või Or (võib kuuluda ainult ühte alamgruppi).
kaar : ülemelement peab olema seotud ühe või teise alamelemendiga, aga mitte mõlemaga korraga
- täielik/tõeline kaar - kaks mittekohustuslikku välisvõtit, mida peab jälgima, et üks oleks täidetud.
- lõhutud kaar - kaks eraldi ülemelementi, üks kummagi alamelemendi jaoks
- ühine/üldine kaar - tabelis on iga elemendi juures märge (veerg), kumba alamgruppi ta kuulub.
• Loogiline disain:
eesmärgid - Luua tehniline kirjeldus, mis arvestab andmebaasi aluseks oleva andmemudeliga; saavutada valitud vahenditega lahendus, mis võimalikul täpselt rahuldab kujundatava keskkonna subjektide vajadusi.
tegevused - struktuuri väljatöötamine pöörates tähelepanu konkreetsele andmemudelile, kuid mitte platvormile (andmebaasisüsteemile). Täiendav normaliseerimine, ortogonaalse disaini kasutamine, liiasus minimaalseks ja kontrollituks Sisendiks on kontseptuaalne andmemudel ja andmebaasioperatsioonide lepingud.
dokumendid - lahenduse kirjeldus, täiendatud lepingud
tulemused - loogiline andmemudel (tehniline lahendus, arvestab andmemudeliga nt relatsiooniline), loogilise andmebaasiskeemi kirjeldus, täiendatud lepingud (viited tabelitele ja veergudele). Loogilise disaini tulemusena on tabelid viiendal normaalkujul.
• Millised on hea relatsiooni võtme omadused? ( tuttavlikkus - tal on tähendus, lihtsus - võimalikult vähe komponente, stabiilsus - muutub vähe või üldse mitte, ei sisalda kodeeritud informatsiooni)
• Mis on reaalsed kasutusjuhud, millal ja milleks neid luuakse? (reaalsed kasutusjuhud on kasutajaliidesega kooskõlas ja kirjeldavad täpselt seda, mida kasutaja teeb ja mis selle peale juhtub; luuakse DISAINI käigus)
Teema 11
• Mis vahe on loogilisel ja füüsilisel andmete sõltumatusel (mõisted andmebaasisüsteemi arhitektuurist)? Loogiline andmete sõltumatus - andmebaasi kontseptuaalses skeemis tehtud muudatus ei muuda kasutajale väljapaistvaid skeeme. Füüsiline andmete sõltumatus - andmebaasi sisemises skeemis tehtud muudatus ei muuda kontseptuaalset skeemi.
• Millised on töölaua- ja serveri andmebaasisüsteemide sarnasused ja erinevused?
• Mida saab ja ei saa teha andmebaasisüsteemis MS Access (2013), kus on kasutusel traditsiooniline Jet andmebaasimootor? Kas seal saab või ei saa luua tabeleid (jah), vaateid (ei, aga salvestatud select laused tegelikult loovad vaated), indekseid (jah), trigereid (ei), salvestatud protseduure (ei, ainult 1 sql lausega)? Kas seal saab või ei saa luua ekraanivorme (jah), trükiseid (jah), makroid(jah)? Näiteks ei saa MS Accessis (2013) kasutada CREATE TRIGGER lauset SQL trigerite loomiseks. Samas on alates MS Access (2013) võ imalik siduda tabelitega andmete makrosid, mis võimaldavad lahendada samu probleeme nagu SQL trigerid. Samuti ei saa seal luua eraldi arvujada generaatori objekti (sequence generator) nagu nt Oracles või PostgreSQLs. Tuleb kasutada autonumber andmetüüpi. MS Accessis pole võimalik luua uusi tüüpe ja domeene (süsteem ei toeta CREATE TYPE ja CREATE DOMAIN lauseid). MS Accessis saab luua baastabeleid, vaateid, indekseid. MS Accessis saab ka luua CREATE PROCEDURE lausega lihtsaid protseduure, mis sisaldavad ühte SQL lauset.
• Kas andmebaas ja andmebaasisüsteem on sünonüümid? (ei. Andmebaasisüsteem on tarkvarasüsteem, mis kontrollib kogu juurdepääsu ühele või mitmele andmebaasile.)
• Andmebaasisüsteemi süsteemikataloog – kuidas seda kasutada ja kuidas seal andmed uuenevad? (andmebaasisüsteem uuendab seal andmeid automaatselt, kohe peale andmekirjelduskeele lause käivitamist ehk kui mõni kasutaja muudab andmebaasi struktuuri/käitumist või annab/muudab/kustutab kasutajate/rollide õigused. Süsteemikataloog on andmesõnastik ehk andmebaas andmebaasi kohta.)
• SQL lause töötlemine enne täitmist – millistest sammudest see koosneb, millises jä rjekorras neid samme läbitakse ning kes või mis neid samme läbi
viib? Analüüs - lause parsimine, analüüsi puu, semantiline analüüs, täpsustatud analüüsi puu; Täitmisplaani koostamine - loogilise täitmisplaani koostamine, füüsilise täitmisplaani koostamine; Täitmine.
• Milline on ü ldine strateegia loogilise täitmisplaani optimeerimiseks?
Andmete hulka piiravad operatsioonid (projektsioon, piirang) üritatakse teha
enne ühendamise (joini) operatsiooni.
• Millist nime kannab SQL standardi järgi skeem, mis sisaldab
süsteemikataloogi põhjal tehtud vaateid? (INFORMATION_SCHEMA)

• Millised on tuntud andmebaasisüsteemid (kaubamärgid)?
  

Oracle , IBM DB2m Informix, MS SQL Server, MySQL , MS Access, PostgreSQL
• Andmebaasisüsteemide ühisnimetajad
Töölaua: MS Access, LibreOffice Base, Oracle Database Personal Edition , Paradox
Väikesed andmehulgad, 1 kasutaja korraga, toetab vähe OS-e.
Ülemineku: Oracle Express Edition (Oracle XE), MS SQL Server Express, Microsoft Data Engine e Microsoft SQL Server Desktop Engine (MSDE).
Eesmärgiga meelitada tavakasutajad serveriomasid kasutama, kahe vahel, tasuta.
Serveri: Oracle Enterprise Edition, MS SQL Server, IBM DB2, Teradata, PostgreSQL, MySQL, MaxDB, Firebird, Postgres Plus Advanced Server.
Rohkem andmebaasiobjekti tüüpe, suuremad andmehulgad, arenenud paralleeltöötlus, mitu kasutajat korraga, palju OS-e.
Teemad 12–13
• Füüsiline disain:
eesmärgid - Luua tehniline kirjeldus, mis arvestab andmebaasisüsteemiga, mille abil andmebaas realiseeritakse.
tegevused - Andmebaasiobjektide nimede, tüüpide täpsustamine, kitsenduste realiseerise vahendite valimine, realisatsiooni kavandamine, transaktsioonianalüüs, salvestusviiside valimine, valikuline denormaliseerimine, turvameetmete kavandamine. Võib denormaliseerida.
dokumendid - Tehniline kirjeldus
tulemused - Füüsiline andmemudel ehk tehniline lahendus, mis arvestab andmebaasisüsteemiga.

• Korteeži loogiline aadress (relvari nimi, kandidaatvõtme hõlmatud atribuutide nimed, kandidaatvõtme väärtus).
  

• Indekseerimine. Millises olukorras on neid võimalik ja õige kasutada ja millises mitte? (B-puu indeksi loomist võib kaaluda veergude korral, kus on suhteliselt palju unikaalseid väärtuseid ning mida kasutatakse sageli päringute tingimustes, aga muudetakse harva, kui tabel on suur, aga päringud tagastavad tavaliselt väga vähe ridu. Bitmap indeksit on kõige parem kasutada suure andmemahuga (kuna indeksi andmemaht kujuneb väikeseks), harva muudetavates tabelites. Bitmap indeksit tuleks kasutada veergudel, kus on vähe erinevaid väärtuseid.)
• Kas andmebaasisüsteem peaks alati eelistama päringule vastamiseks indeksi kasutamist? (ei, andmebaasisüsteem peaks eelistama tabeli läbiskaneerimist kui: tabel on väga väike – indeksi lugemine ei vähenda oluliselt loetavate plokkide arvu või kui tabel on suur. Päring tagastab suure hulga tabeli ridadest – indeksi lugemise tõttu loetakse ühte plokki korduvalt.)
• Mida tähendab fraas "B-puu", kui räägime B-puu indeksitest? (tasakaalustatud puu)
• Millistele veergudele loob enamik andmebaasisü steeme indeksi automaatselt? (primaarvõtme või unikaalsuse kitsenduse poolt hõlmatud)
• Kas indeksi loomine suurendab andmebaasi salvestamiseks vajaliku
kettaruumi hulka? (jah)
• Kuidas kiirendada suure hulga ridade lisamist tabelisse? (kustutada tabeliga
seotud indeksid, lisada read, luua indeksid uuesti)
• Mida tähendab ridade migreerumine andmebaasi sisemisel tasemel ja kas
see on töökiiruse seisukohast hea või halb? (Ridade migreerumine on see, kui rida ei mahu enam andmeplokki ära ja läheb teise admeplokki, aga see on halb, sest see muudab andmete otsimise aeglasemaks.)
• Kuidas mõjutab andmete muutmise sagedus seda, kui tihedalt tuleb
andmeplokkidesse sisemisel tasemel ridu paigutada? Harva muudetavate tabelite ja indeksite andmetele ei pea palju ruumi jätma, väga sageli muudetavate tabelite ja indeksite andmed peaks olema plokkides, kus on vaba ruumi 30%.
• Millisesse andmebaasi tasemesse (skeemi) kuuluvad erinevad
andmebaasiobjektid? (vaated välisesse, baastabelid kontseptuaalsesse, indeksid sisemisse)
• Kuidas saab Oracles luua arvujada generaatorit (CREATE
SEQUENCE) ja trigerit (CREATE TRIGGER)?
• Aktiivne, sündmustele reageeriv andmebaas – millise andmebaasiobjekti
olemasolul võib sellest rääkida? (trigerid ja/või deklaratiivsed kitsendused)
• Trigerid (Oracle nä itel ). Triger on andmebaasiobjekt, mis võimaldab andmebaasis toimunud tegevuse mõjul käivitada mingid tegevused. Ei saa luua trigereid, mis käivituks SELECT lause peale. Saab panna kas triger käivitub BEFORE või AFTER muudatust. Lausetaseme triger sisaldab lauset FOR EACH STATEMENT ja on ka vaikimisi. Reataseme triger sisaldab lauset FOR EACH ROW ja käivitub iga tabeli rea korral. OLD ja NEW näitavad muudatuse algset ja hilisemat väärtust (ainult reataseme jaoks)
• Millist tüüpi trigereid saab/ei saa Oracles kasutada? Milliste sündmuste tulemusel triger käivitatakse ja millist tüüpi sündmustega ei saa trigerit seostada? (Pole olemas SELECT trigereid ega DURING trigereid. Saab kasutada INSERT, UPDATE, DELETE korral.)
• Oracles trigeritega seotud "mutating table" probleem. (reataseme trigeriga ei saa SQL lauseid kasutades lugeda/muuta andmeid tabelis, mille muutmine trigeri käivitas. Lahenduseks on kasutada lausetaseme trigerit.)
• Millise fraasiga algab Oracles salvestatud protseduuri/trigeri/arvujada
generaatori loomise lause? (CREATE PROCEDURE / CREATE TRIGGER /
CREATE SEQUENCE)
• Kuidas nimetatakse andmebaasisüsteemis Oracle kasutatavat
protseduuride keelt? (PL/SQL)
• Millised on hea disaini printsiibid pakettide (nagu neid saab näiteks luua andmebaasisüsteemis Oracle) loomiseks ja neile vastutuste jagamiseks? Tegemist on üldiste hea tarkvara disaini printsiipidega (madal sõltuvus – low coupling, kõrge kokkukuuluvus – high cohesion)
• Milline on kõige olulisem dokument, mille alusel leitakse andmebaasiserveris talletatud rutiinid, mis tuleks andmebaasis luua? (andmebaasioperatsioonide lepingud)
• Millised on transaktsiooni neli põhilist omadust? (ACID – atomaarsus, terviklikkus, isoleeritus, kestvus/jätkuvus)
• Milliste käskudega toimub SQLis transaktsioonide kinnitamine ja tühistamine? (COMMIT ja ROLLBACK)
Teema 14
• Millistele tingimustele vastavad tabelid on kõige paremad denormaliseerimise kandidaadid? (andmeid küsitakse sageli, muudatusi tehakse harva)

• Milliseid tegevusi tehakse andmetabelite denormaliseerimise käigus ja mis on selle tulemus? 1:M seosetüübi puhul dubleeritakse mitte-võtmeveerge erinevates (baas)tabelites. Denormaliseerimise käigus dubleeritakse veerge või ühendatakse tabeleid, et vähendada päringutes vajalikku tabelite ühendamist. Denormaliseerimise jaoks annab kasulikku informatsiooni CRUD maatriks.
  Võib kas asendada normaliseeritud tabelid denormaliseeritud tabelitega või lisada olemasolevasse normaliseeritud tabeleid sisaldavasse andmebaasi uued denormaliseeritud tabelid, mis täidetakse vastavalt vajadusele - siis kui neid on vaja kasutada.
  
• Milleks denormaliseerimist ette võetakse? (mõningate päringute kiirendamiseks)
  

• Mitmendale normaalkujule tuleks tabelid viia enne, kui kaaluda mõne tabeli denormaliseerimist? ( viiendale normaalkujule)
• Millised on denormaliseerimise ohud? (pole selge, millal tuleks lõpetada; põ hjustab andmete muutmise anomaaliate tekke; võib suurendada andmete muutmiseks kuluvat aega; suurendab andmemahtu; võib minna vaja keerukamat süntaksit; võib põ hjustada vastuoluliste andmete sattumist andmebaasi; andmebaasi kontseptuaalne skeem muutub kasutaja jaoks ebaselgemaks)