Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein) Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine. Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta. Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur. Organisatsiooni kultuuri võib jagada: Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväär...
Kultuuritust ei ole olemas Kultuuri mõiste on inimeste jaoks erinev. Osad arvavad, et kultuur on kunst, muusika, kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende
TERVIS Haigus on kirbu suurune, aga härja raskune. Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. Üks õun päevas hoiab haigused meist eemal. Parem on olla rikas ja terve, kui vaene ja haige. Sinna, kuhu paistab päike, pole arstil asja. Haigus tuleb hobustega, ära läheb härgadega. Maailma Terviseorganisatsioon on aastal 1946 defineerinud tervise terminit järgmiselt: Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. TOIT Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat.. ELUVIIS
Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk siis naise surub oma rolli esiteks ühiskond ja kandev ideoloogia, teiseks fakt, et meie liigi säilimisega on naine seotud oluliselt suurema aja- ja energiakuluga, mille kõrvalt ühiskonna ja töö jaoks jääb lihtsalt vähem aega. Kolmandana, ent mitte vähemtähtsana kulub naisel aeg ja raha ka oma välimuse (naiselikkuse kapital!) eest hoolitsemiseks, ilma milleta jääks tema naisjõud nõrgaks.
2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte);
Turundust võib julgelt pidada ettevõttes üheks tähtsmaks tegevuseks, mis mõjutab kogu organisatsiooni ja ilma milleta on sisuliselt võimatu ettevõtlusturul läbi lüüa. Turundus (ing.k. marketing) ei ole käsitletav ühtse tervikuna, kuna see koosneb erinevatest nn. ülesannetest. Sellest tulenevalt on turundusel ka mitemeid definitsioone, mille sisu ja eesmärk jäävad tegelikkuses ikkagi muutumatuks. Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed
Põhiprobleemiks on Kant'i arvates sõltuvus teistest (riigivõimust, üldisest arvamusest, kirikuvõimust jne) ning oskuse puudumine oma mõistuse kasutamisel. Autori arvates on ühiskonnas liiga palju passiivseid liikmeid kel puudub tahtmine või huvi oma arvamuse avaldamisel, kuid kes on siiski pandud tegutsema eesmärkide täitmisel ilma, et nad seda ise teaksid. Artiklis seostab autor valgustamata inimest argsuse, rumaluse ja laiskusega, kuna ta on defineerinud ,,alaealist" kui mugavat inimest, kes on laisk mõtlemises ning kardab ise otsustada. Kant'i arvates lasevad inimesed meelsasti enda üle valitseda ja juhtida ennast nii, nagu teised seda tahavad. Eks see muidugi õige olegi, et inimestel on kalduvus mugavusele ja vähem mõelda on tõepoolest mugav, kuid siit ei saa tormata järeldusteni. Väga raske on ühtselt vastata küsimusele: ,,Mil määral peab
defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu, • väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon, • väljaöeldu olemus, • väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid, • väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1] Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik, pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat, hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk, etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida,
Käsiraamatu autorid usuvad, et kuni kolmeaastase lapsega rääkides kasutab täiskasvanu lihtsustatud keelt. Raamat käib ainult sõnavara kohta, seega kasutatakse lihtsustatud keelt arvatavasti ka vanemate kui kolmeaastaste lastega suheldes. Sõna hoidjakeel on tulnud soomekeelsest terminist 1990- ndate paiku selle järgi, et lapsega suhtlevad ka teised peale ema. Autor paigutab lastekeele ja hoidjakeele eraldi kui jagab need ühe registri kaheks alamvariandiks. Krista Kerge on defineerinud ajakirjas ,,Kirjakeel ja igapäevakeel" mõistet register järgmiselt: Register on ühtaegu semantiline ruum ja olukeel, keelendite olukorriti hõlmatuse ja kasutusväärtuse mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne. Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole
Intelligentsed Agendid Tegu on väga laiaulatusliku teemaga, erinevad autorid on defineerinud Intelligentseid Agente (IA) väga erinevalt, mis tekitab infotehnoloogivaldkonnaga mitte kokkupuutuvatel inimestel kindlasti palju segadust. Tooksin välja mõned definitsioonid: Intelligentseks nimetatakse agenti, kui see on võimeline sooritama paindlikke ja autonoomseid tegevusi oma loomiseesmärkide saavutamiseks. Samuti on defineeritud intelligentseid agente kui arvutisüsteemi, mis asub mingis keskkonnas ja on võimeline selles keskkonnas ellu viima
saastamist ning kaitsevad loodusobjekte. Nende töö on enamasti ennetav, otsitakse alternatiivseid võimalusi, tehakse selgitustööd. Keskonnakaitsjad korraldavad looduse ja inimese vahelisi suhteid. Rohelised propageerivad vanu teada olevaid viise, kuidas loodust säästa ning otseloomulikult järgivad neid viise ise. Keskkonnakaitsjad ei keela looduslike ressursside kasutamist, vaid püüavad kasutamist reguleerida. 4. Eesti on defineerinud ennast liberaalseks riigiks. Kasutades Eesti riigi kodanikuks olemise kogemust, tooge välja vastuolusid, mida näete liberaalse ökoloogia toimimises meil. Mis on nende sisu? Liberaalne ökoloogia leiab, et kuna loodus on inimeste jaoks kui kapital, siis seda tuleb hoolega majandada ning selleks on vaja kasutada head tehnoloogiat ja teadusuuringuid. Minu arvates pole me ökoloogiliselt just kõige liberaalsemad, kuna siin on küll loodus inimese jaoks miski, millest me
Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga, ning nende vastastikku mõju. [1] Erinevalt Nightingale kirjeldab Virginia Henderson seevastu inimest kui individuaali, kellega õed vastastikult suhtlevad. Ta väitis, et indiviid vajab abi, et saavutada tervis ja sõltumatus või spetsiaalselt rahuliku surma. Selleks, et isik saaks funktsioneerida terviklikult, peab ta suutma säilitada emotsionaalse ja füsioloogilise tasakaalu. [2] Hildegard Peplau
Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga. Lisaks arenguküpsusele mahub selle alla ka kooliks ettevalmistuse tase. Seega peab iga laps olema valmis koolieluga kohanema. Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega. Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele. 1.2 Koolivalmiduse aspektid Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime. Näitajad: · Lapse kehaline areng
) on ühetaolised (Kokovkin 2001). Erinevaid geokomplekse kõrvuti vaadeldes on näha, et nad moodustavad kogumeid, mis kujundavad suuremaid, kõrgema järgu geokomplekse. Artikli autor kirjeldab ka maastikke kui mosaiikpõrandaid, mis on kokku pandud värvilistest kivikestest (paikadest). Paika iseloomustab sisemine ühtlus ja jagamatus ning selle piires on ühetaolised pinnakatte litoloogia, mullaerim, reljeefi ja niiskuse iseloom ja biotsönoos. Paigast on autor defineerinud kui mosaiigis moodustunud mustrit, näiteks lille- ja linnumustrit. Artiklist kerkib esile põhiküsimus: kus siis see maastik on? Kuna maastikulisi piire ei saa tõmmata maastikuteaduslike meetodite abil, vaid pinnavormide, pinnakatte, taimkatte jt. piiride järgi, siis on tekkinud autoril just selline küsimus. Minu arust on selline maastiku käsitlus natukene keeruline, kuid see sobiks kindlasti maastikuarhitektidele, kuna artiklis on väga hästi maastikku piiritletud.
Peaaegu kõik modemid on selle standardiga ühilduvad ning personaalarvutitel on enamasti EIA-232 (RS-232) port modemi, kuvari, hiire ja/või järjestikprinteri külgeühendamiseks. EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232 järeltulijad RS-422 ja RS-423, mis on tahapoole ühilduvad RS-232-ga, nii et RS-232 seadmeid saab ühendada näiteks RS-422 pordiga. 2. Firewire- (IEEE 1394) on järjestiksiinil töötav isokroone liides, kus toimub reaalajas andmete saatmine ja vastuvõtmine. Seda nii arvutite vahel kui ka digitaal-audio ja digitaal-video seadmete ühendamisel arvutiga. Erinevad firmad nimetavad liidest erinevalt: FireWire (Apple), i
Aktuaalne probleem on : a- Patsiendil muret tekitav nähtud, mis vajab kohest sekkumist b- Eluohustav seisund c- Õe tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendi d- Probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Kirjelda õendusprotsessi esimest etappi Õendusabi vajaduse määraltlemine Millal on rahvusvaheline õdede päev? 12 mai V. Henderson on defineerinud õendust Õenduse erifunktsiooniks on aidata üksikisikut, kas tervet või haiget, terviseedendamisele või taastamisele suunatud toimingutes, mida ta ise suudab läbi viia, omades selleks vajalikku jõudu, teadmisi ja tahtmist. Õenduse ülesandeks on ka aiata üksikisikul enesega toime tulla nii kiiresti ku võimalik. Milline õendusmudel põhineb õenduse individualiseerimisel? Roper, Logan, Tierney mudel
või teenus oleks just talle parim valik turundusstrateegia lähtub soovitud kliendist sama palju kui tootest või teenusest endast, kui mitte rohkem. Kliendi defineerimine on piisavalt keeruline ning ettevõtjatele peavalu tekitav protsess, et see on muutunud nissiks, millelt andekamatel turundusgurudel on õnnestunud edukalt raha teenida. Brian Tracy, ettevõtlusarendaja ning ettevõtjate koolitaja, on näiteks defineerinud lihtsad sammud, mida jälgides peaks olema võimalik välja selgitada oma ideaalne ostja. Alates oma toote või teenuse vaatlemisest kliendi vaatepunktist, kuni soovitud kliendi ostuharjumuste ja eelistuste jälgimiseni2 on välja töötatud erinevaid programme ning viise, kuidas iga ettevõte peaks suutma leida 'oma' kliendid. Kas see ka alati õnnestub on juba eraldi küsimus. Enamus ettevõtjaid leiavad ühel või teisel hetkel oma ettevõtluskarjääris, et
kannatama. See ütlus, mis teda viimase piirini viis, ei pruukind olla kõikidest kõige valusam, kuid see täitis nö ,,kannatuste karika" ning lõi soodsa olukorra mässuks. ,,Veelgi selgemalt ilmneb igas vastuhakus sisalduva väärtuse positiivne olemus, kui võrdleme seda ühe sootuks negatiivse mõistega ,,vihavimmaga" nagu Scheler seda määratles. Vastuhakk on tõepoolest midagi enamat kui õiguste nõudmine sõna otseses mõttes. Scheler on väga tabavalt defineerinud viha kui enesemürgitamist, kui pikaajalise võimetuse sapist nõristumist suletud anumas. Mäss seevastu purustab kammitsad ning aitab isiksusel välja pääseda. Ta vallandab seisva vee, mis muutub tormiseks vooks. Scheler ise asetab rõhu vihameele aspektile, märkides, kui olulisel kohal on vihameel naiste hingeelus, kes on pühendunud ihale ja omamisele. Mässu allikaks on seevastu pulbitseva aktiivsuse ja energia printsiip
Sellepärast on vaimseimad inimesed ka tugevamad. 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE Friedrich Wilhelm Nietzsche oli Saksa filosoof, filoloog ja kultuurikriitik, üks 20. sajandi Lääne filosoofiat enim mõjutanud mõtlejatest. Nietzsche filosoofiale on iseloomulikud püüded paljastada motiive, mis peituvat traditsioonilise Lääne filosoofia, moraali ja religiooni taga ning olevat sellistena defineerinud kogu õhtumaist kultuuri. Nietzsche oli esimeste seas, kes arutles valgustusajal alguse saanud sekulariseerumisprotsessi implikatsioonide üle need on tema käsitluses kokkuvõetavad kuulsas sententsis ,,Jumal on surnud." Samas on Nietzsche kultuurikriitikat tihti valesti mõistetud ning tema seisukohti on kasutatud fasismi, natsionaalsotsialismi või antisemitismi õigustamiseks. 9 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.reinmets.pri.ee/
2 2. PIAGET'I TAJUTEOORIA Piaget jagas lähte-eeldust, et varases arengus "õpetab käsi silma". Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on: "Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral." (Piaget : 1954, ptk 5 ja 7) Piaget kirjeldas objekti mõiste arengus kuut järjestikust staadiumi. Nende staadiumide kaudu loovad teadmised lapse tajule struktuuri. (Butterworht, Harris : 88-91) 3 3
kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3
(Why I...). Teooria kirjeldab dünaamilist inimestevahelist suhet, milles inimene kasvab ja areneb, et saavutada teatud elulisi eesmärke (Current Nursing 2011). Teooria keskendub sellele, et õendustegevuses on rõhk inimese hoolitsusel. Õendusabi eesmärgiks on keskenduda üksikisikute ja rühmade tervishoiule. King esitas teooria esmakordselt 1960. aastal. Tema inspiratsiooniks oli 1940. aastate filosoofiaprofessor, kes küsis kas tema või keegi teine õde on defineerinud õendusakti. Selleks, et sellele küsimusele vastata, alustas ta aastaid kestnud õpinguid. Sellel tulemusena viidi lõpuni teooria, mis käsitleb õendusabi eesmärke, õdede funktsioone, võimalusi. Et õed saaksid oma teadmisi parandada ja et saaksid pakkuda head hoolitsust oma patsientidele (Current Nursing 2011). Selle teooria lõpliku versiooni avaldas Imogene King oma 1981. aastal ilmunud raamatus nimega A Theory for Nursing: Systems, Concepts, Process. See teooria pöörab tähelepanu
sisaldab ta hulka erinevaid võimeid? Tihti rõhutatakse, et intelligentsus kujutab endast eelkõige kohanemisvõimet, aga kas see peaks tähendama kõigega toimetulekut oma kultuuri piires või edukust ka võõras kultuurikeskkonnas (1: 115)? Neistki küsimustest on näha, et intelligentsuse temaatika võimaldab väga paljusid lähenemisi ja vaatenurki. Seetõttu on intelligentsust ka raske defineerida. Nimekas intelligentsustestide autor David Wechsler on seda defineerinud kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975) (1: 116). Kui suulisele pärimusele toetuvates kultuurides hinnati eelkõige neid inimesi, kes teadsid palju, siis kaasajal on teadmiste omamisest olulisemaks muutunud teadmiste kasutamine. Olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne
rakendusviisidest tänapäeval. 1. TEADMISJUHTIMINE Termini ,,teadmisjuhtimine" võttis esimesena kasutusele USA juhtimiskonsultant ja praktik Karl Wiig, keda peetakse ühtlasi ka selle valdkonna asutajaks. Karl Wiig väitis, et teadmisjuhtimine on teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ja kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. (Liiv, Kalle 2005) Tänapäevaks on teadmisjuhtimist defineerinud mitmed teadlased ja praktikud ning nende lähtekohad on väga erinevad. Kuigi teadlased ja praktikud ei ole veel ühisele kokkuleppele jõudnud teadmisjuhtimise definitsiooni osas, on sellele kui teadmiste tootmise ja arendamise mootorile leitud palju erinevaid rakendusvõimalusi. Antud peatükis vaatleme teadmisjuhtimist kui innovatsiooni tootmise vahendit, millest tulenevalt on teadmisjuhtimisel kolm väga olulist rolli:
Põhimõtteliselt kontrollib töömälu tööd. 4. Kuidas on teadvust defineeritud? Teadvust nimetatakse vaimuseisundit; ÕO10 mõtete, emotsioonide, tajude ja mälestuste omamis ja tundmist. Teadvust on raske defineerida ning paljud on defineerinud seda omamoodi. Näiteks: olendi võime subjektiivses vormis, läbielamistes ja vahetus esimese isiku perspektiivis tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Teadvus väljendub aistimises, tajumises, mõtlemises, emotsioonides,
ülevaate mõistest. Lisaks kogemustele seoses teadusartiklitega, õppisime oma aega planeerima ning arvestama ka teiste rühmaliikmetega. Aja planeerimine ning teistega arvestamine on õppetöös väga olulised oskused. „Eestvedamise“ definitsiooni uurides nägime, kui paljud inimesed on seda mõistet uurinud, Samuti oli huvitav teha eestvedamise mõiste definitsooini maatriks, kus saime väga hea ülevaate, mis fookuses on autorid mõisteid defineerinud. Me arvasime, et märksõnu nagu “isikuomadus” ja “motivatsioon” on rohkem kasutatud. Suure üllatusena tuli, et märksõna “isikuomadus” kasutati ainult 3 korda, sest eeldasime, et „eestvedaja“ puhul loevad just tema isikuomadused. Tänu antud tööle, saime mõiste “eestvedamine” definitsiooni kõik selgeks. Tulevikus, oskame seda teadmist tööalaselt ära kasutada. Nimelt me tunneksime võimaliku eestvedaja töökollektiivist ära
METSAVENDLUS 1940-1941 JA VAREM Metsavennad olid mehed ja naised, kes sõdisid relvastatult võõrvõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast, nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Tuntud metsavend Alfred Käärmann on defineerinud metsavennamõiste järgmiselt: metsavend on see, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Mõiste "metsavennad" on tegelikult juba suhteliselt vana, sõna tekke viivad osa uurijaid tagasi käesoleva sajandi algusesse, teised aga veelgi kaugemale XIX sajandisse. Nii nimetati kroonusse kutsumise eest põgenenud talupoegi. Venelaste saabudes peideti end metsadesse-
just selles mõttes, et seda oma üliõpilastöödes kasutada. Kuna mul eriti hea sõnavara ei ole, siis oli kergelt öeldes tülikas vaadata, mida mõned võõrsõnad tähendavad see on osaliselt tingitud ka halvast mälust. Kokkuvõteks ütleksin nii, et kui õpiksin oranisatsioonilise kultuuriga seotud ala või teeksin lõputööd sellel teemal, siis kasutaksin kindlasti ka Danieli artikleid. Minu meelest on ta piisavalt mitmekülgselt mõisteid defineerinud ja probleeme lahanud. Samuti 4 on tal endal hea sõnastusega artiklid, millest ka mina võiksin aru saada. Täiendav tekst (10p) a) Mis oli teie täiendav tekst? Minu täiendava teksti pealkiri oli ,,The Learning Leader as Culture Manager". Selle teksti autor on Edgar H. Schein. b) Millele keskendus täiendav tekst? Tekst keskendus juhi rollile organisatsioonis
invasiivsed liigid. Abiootilisteks häiringuagentideks on: tuli, üleujutused, tormid, samuti maavärinad ja vulkaanipursked. Samuti võib metsahäiringuid põhjustada inimene. Käesolevas referaadis räägitakse kõigepealt häiringutest üldisemalt, seejärel tutvustatakse suuremaid abiootilisi metsahäiringuid ning seejärel suuremaid biootilisi metsahäiringuid. 1 Metsahäiring Erinevad autorid on häiringuid erinevalt defineerinud. On öeldud, et häiring on väline faktor mis limiteerib taimede biomassi osalise või täieliku hävingu näol (Mitchell 2012). Veel on öeldud, et häiringud on sündmused mis häirivad ökosüsteemide toimimist ja kooslusi ning mis mõjutavad resursside kättesaadavust. Erinevaid häiringuagente on kirjanduses palju käsitletud, kolme suurimat: tule, tormi ja putukakahjustusi on uuritud palju. Samuti on uuritud ka inimtegevust metsas, mis
Riikide tunnustamine essee Jüri Liventaal on 1999. aastal defineerinud sõna riik järgmiselt: „Meie kaaseaegne riik on defineeritud organistatsioon. Organistatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist
metoodikast põhjustatud kirjaliku kõne puuded. Lugemispuuetena (düsleksia) käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi, kirjutamispuuetena (düsgraafia) käsitletakse häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi (Kõrgesaar 1990). 4 2. Düsleksia mõiste 2.1. Düsleksia definitsioonid Maailma neuroloogide föderatsioon on düsleksiat defineerinud nii see on häire, mis esineb lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja
informatsioon. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt, millest edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille
Kvantifitseerijad Mõnikord võime me soovida väita midagi, mis on tõene kõikvõimalike muutuja väärtuste korral. Näiteks olgu D(p) tomatite kogunõudlus hinna p korral, siis võib olla tõene, et D(p) > 100 iga hinna p korral hulgas S. Selles väites on väljend "iga hinna korral" kvantifitseerija. Oluline märkus: Me võime hinna tähistamiseks suvalist sümbolit kasutada: "p" on fiktiivne muutuja. Kui oleme defineerinud D(p) tomatite kogunõudlusena hinna p korral, võime näiteks kirjutada ka D(z) > 100 iga hinna z korral hulgas S. Võttes arvesse, et me alles kasutasime hinna tähistamiseks tähist p on tähise z kasutamine selles väites natuke veider, AGA selles pole mitte midagi ebakorrektset! Selles näites pole tähistuse muutmiseks põhjust, aga keerulisematel juhtudel on niisugune muutmine mõnikord paratamatu (tähistuse vastuolude vältimiseks) või lihtsalt mugav.
Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 22. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?" Sellest seisukohast vaadates eristab ta viit põhilist aspekti, kuidas erinevad teoreetikud on defineerinud infoühiskonda: · tehnoloogiline · majanduslik · elukutseline · ruumiline · kultuuriline Tehnoloogiline - kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Majanduslik - . Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? Elukutseline - Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja
4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisvat poliitikat, ilma et nad oleks kohustatud konsulteerima mõne enda naaberriigiga. Praktiline elu seadis aga piiranguid ja poliitilise rahu ja edukuse huvides oli üksteisega erinevates küsimustes kokku leppida. Keskaegsel Liivimaal rajatud territoriaalriikide haldusjaotus tugines suures osas vallutuseelselt halduslikule korrale. Kui vallutajad omavahel maid jagasid, ei defineerinud nad valdusi mingite piiripunktide kaudu, vaid lähtudes olemasolevatest kihelkondadest ja maakondadest. Näiteks leppisid 1220. aastatel Mõõgavendade ordu ja tolleaegne Eestimaa piiskop kokku, et esimene saab Sakala ning viimane Ugandi ja Kesk-Eesti väikealad jagatakse.Keskaegse Eesti piiskopkondade puhul tuleb teha vahet piiskopkonnal kui alal, kus piiskop on ühtlasi ilmalik valitseja, ja piiskopkonnal kui piiskopi kirikliku kontrolli alla kuuluval alal ehk diötseesil
eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Millist kolm arenguetappi toob välja Comte kirjeldamaks teadusliku mõtlemise iseärasusi ühiskonnast? Milises arenguetapis tekkis tema arvates sotsioloogia ja miks? Millist kaks suurt protsessi, mis peegeladvad ühiskondliku elu seadusi/seaduspärasid eristab Comte ühiskonna uurimiseks? Millist kolm ühiskonna alust? Milles seisnevad Herbert Spenseri sotsioloogia peamised ideed? Ei defineerinud Spencer sotsioloogiat kui teadust ega selgitanud täpselt selle suhet teiste ühiskonnateadustega, kui ta pöras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele.Spenceri arvates uurib sotsioloogia ühiskonna arengu seaduspärasusi ja selle koht võiks olla ajalooteaduste hulgas. Kuid sotsioloogia, kasutades ajaloolisi fakte ja tuginedes neile, uurib ühiskonna olukorda ja selle arengutingimusi ning sarnaneb tema arvates
ootamatult raskeks. Raskust lisab ka asjaolu, et hüpnoosi neurofüsioloogilised ja psühholoogised aspektid on kas vähe uuritud või koguni uurimata. Hüpnoosi täpne toimemehhanism püsib endiselt saladuses, hoolimata uutest uurimisvahenditest. Hüpnoosi võib proovitada selgitada kirjeldades hüpnotiseerimist või selle mõju inimesele, kuid see ei anna tegelikku definitsiooni. The Amercan Psycological Association (APA, Division 30) on 2003 aastal defineerinud hüpnoosi järgnevalt. Hüpnoos sisaldab tavaliselt sissejuhatavat selgitamist, mille käigus mõjutatavale räägitakse, mida sisendatakse ja milliseid kujutluspilte luuakse. Hüpnoosi tekitamine, hüpnootilise seisundi indutseerimine on vahend subjekti avatumaks kujutlusvõime kasutamiseks ja võib sisaldada arenenud sisendamise tehnikaid. Hüpnoosi kasutatakse julgustamaks ja määramaks vastet sugestioonile. Kui
arstide ja patsiendite tegevusi, nimelt on arstil vajalik informatsioon patsendi terviseloo kohta olemas, et selle kaasabil määrata talle vastav diagnoos ja ravi. Samas on patsiendil hea ülevaade oma terviseandmetest ning mugav internetikeskkond aitab tal sobivasse terviseasutusse registreerida. Süsteem on kasulik näiteks Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale, kes saavad tervishoiuresursse planeerida vastavalt e-tervise andmetele.3 Telemeditsiin Telemeditsiini on defineerinud suuremad organisatsioonid, näiteks WHO, EL, Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon (American Medical Association), mistõttu leidub ka telemeditsiini puhul mitmeid tähendusi. Kuid kokkuvõtvalt tähendab telemeditsiin inimeste ühendamist meditsiinitöötajatega, kus arst suhtleb patsiendiga kasutades digitaalseid vahendeid nagu veebilehed, e-post, telefon jne. See hõlmab ohutut meditsiiniandmete ja –info (röntgenipilt,
ümber konstrueerima selleks peavad olema materiaalsed võimalused. Marginaliseerituksegi kuna pole raha. Tänapäeval on haridus kaasamisvahendiks. Tänapäeval defineeritakse normi ja hälbivust subjektiivselt, seoses individuaalsete valikutega, mis on konstrueeritud sotsiaalses kontekstis. Ühiskonna sees ja väljas olemine tänapäeval on defineeritud moraalsuse terminites antud momendil. Marginaalsuse defineerimine: stigma või mitte (isiksuse jooned versus seos ühiskonnaga: ennast nii defineerinud) kuidas indiviidid ennast defineerivad on nende oma vaba tahe, mitte märk või silt ühiskonna poolt. Sotsiaalkonstruktsionistlik lähenemine. Rõhutab viise, milles meie sotsiaalsed tähendused, kategooriad ja väärtused ning käitumine on pigem sotsiaalselt loodud, mitte loomult antud. See on kriitiline hoiak endastmõistetava teadmise suhtes sõltuvus kontekstist, ajast, ruumist, kohast, teadmisi luuakse sotsiaalse protsessi kaudu, teadmine ja tegutsemine kuuluvad kokku
nagu intelligentsus, välja mõtles!? 3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID o Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2] o David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116] o Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2] o Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4] o Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4] 4
alluvad loovad toovad organisatsiooni oma uskumusi, väärtusi ja tajusid. Organisatsiooni kultuurid on kommunikatiivsed nähtused. Nad on tavaliselt heterogeensed, koosnevad mitmetest subkultuuridest. KOMMUNIKATSIOONI KLIIMA ORG-S. Kommunikatsioonikliima tekib ametliku ja mitteametliku suhtlemise tagajärjel olemasoleva organisatsiooni struktuuri ja juhtimistegevuse raamistikus. Dennis on defineerinud kommunikatsioonikliimat kui subjektiivselt kogetud organisatsiooni sisekeskkonna kvaliteeti: liikmete tajusid sõnumitest ja sõnumiga seotud sündmustest organisatsioonis. Pace ja Faules kohaselt on see organisatsioonisisese teabevahetuse abstraktne, tunnetuslik koostisosa, mis mõjutab organisatsiooni liikmete käitumist, ootusi, hoiakuid ja suhtlemist. Kommunikatsioonikliima kujunemist mõjutavad
..........................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast.“ (Raudla, 2002, lk 11) Demokraatiat võib liigitada erinevatel alustel
Vt ka ebausk, religioon, uskumus, usund, üleloomulik. (2) Kõnekeeles religiooni sünonüüm. 3. Defineerige, mis on müüt religiooniteaduse mõttes? müüt (kr mythos `sõna, jutt') (1) Religioosse pärimuse liik, mis muistse inimese mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimese tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomisme, viljakusm-e, loodusm-e, sotsiaalm-e, suguharum-e, veeuputusm-e, aitioloogilisi m-e, teispoolsusem-e, eshatoloogilisi m-e jt. Uku Masing on defineerinud: m on primitiivse (usundi)teaduse hüpotees ja tema iseloom tuleneb ürginimese mõtlemisest. (2) Religiooni komponent kui riituse loomulik kaaslane püha sõna püha toimingu juures. M ja riitus on tekkinud usundis enam-vähem ühel ja samal ajal, nad on tihedalt põimunud ja täiendavad teineteist. (3) Mõnel ajastul ühiskonnas laialt levinud ideoloogia, eksiõpetus või käibetõde, mis on muutunud argimõtlemise lahutamatuks osaks (nt UFO-d inimkonna päästjaina,
Esimeses osas räägitakse üldiselt konflikti olemusest, tunnustusest, tüüpidest ja konflikti põhjustest. Samuti esitatakse erinevate autorite nägemused konfliktse olukorra lahendamisest. Teises töö osas analüüsitakse autorite seisukohti, tuuakse välja tugevused, nõrkused ja antakse omapoolne hinnang. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 5 1. KONFLIKTI OLEMUS Lihtsalt ja mõistetavalt on defineerinud konflikti olemust Ruth Alas (2001:130) märkides, et ,,konflikti võib defineerida kui töötajate vahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne."
Funk ja Hopkins sõnastasid teineteisest sõltumatult teooria,mille kohaselt põhjustab mitut erinevat rasket haigust just vitamiinide pikaajaline puudumine toidust. Juba 20 sajandil hakati avastama erinevaid vitamiine ning nende mõju inimestel 4 Mis on vitamiin Raamatu ,,Vitamiinid,,(1) autorid on vitamiinide mõiste defineerinud nii: vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalamolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses.(vt lisa 3) Bioaktiivuses all mõtlesid raamatu autorid seda, et vitamiin omab teatud regulatoorset efekti metaboolsetele efektidele. Eksogeensus aga tähendab seda, et antud ainet, ehk siis siin kohal vitamiini, ei
Inimene ei ela ainult füüsilises maailmas, vaid samal ajal ka sümboolses maailmas. Selle maailma osadeks on keel, müüt, kunst, religioon. Inimene ei tunneta reaalsust vahetult, sest on ennast ümbritsenud keeleliste vormide, kunstiliste kujundite, müütiliste sümbolite, religioossete riitustega jms. Ta elab illusioonide, emotsioonide, lootuste, hirmude keskel. Ta fantaseerib ja unistab. Cassirer püüab laiendada klassikalist inimese definitsiooni. Siiamaani on suured mõtlejad defineerinud inimest termini animal rationale abil. Cassireri arvates pole see vale, sest ratsionaalsus kuulub ju igasuguse inimliku toimimise juurde. Sageli on keelt samastatud mõistusega või peetud teda mõistuse allikaks. Aga see definitsioon pole ammendav. ,,Mõistus" on tema arvates liiga ebatäpne termin inimese määratlemiseks. See on ainult osa terviku asemel. Mõistete keele kõrval on olemas emotsioonide keel, loogilise ja teadusliku keele kõrval on olemas poeetiliste kujundite keel
Nagu näha osutusid kõige vajalikumaks valusad õppetunnid. Uuringu põhjal olid nendeks valusateks õppetundideks kõige sagedamini suurte vigade tegemine, raskete ülesannetega ülekoormatus, enda ohustatuna tundmine, raske valiku või väljapääsmatuna tunduva olukorra ees seismine ja ebaõigluse all kannatamine. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimist kui tegevust on eri autorid väga mitmeti defineerinud. Järgnevalt mõned valikud: · Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. · Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi.
Martin (2007) on välja toonud rehabilitatsiooninõustaja rolle ja tegevusi ja kirjeldanud neid mitmetest kohustustest ja vastutustest lähtuvalt. Nad toovad välja, et rehabilitatsiooni spetsialist hindab kliendi vajadusi, hoolib kliendist, töötab välja eesmärgid ja isiklikud plaanid, mis vastavad tuvastatud vajadustele. Kõikides eelpool nimetatud tegevustes on olulisel kohal nõustamisoskused. Martin (2007) ja Anthony et al (2002) on defineerinud rehabilitatsiooni nõustamist kui süstemaatilist protsessi, mis aitab füüsiliste, vaimsete, arengu, kognitiivsete ja emotsionaalsete puuetega inimestel saavutada isiklikke, ametialaseid ja sõltumatu elamise eesmärke võimalikult integreeritud tingimustes, nõustamise protsessis aktiivse osalemise kaudu. 2. Rehabilitatsiooni protsess Anthony et al (2002) kirjeldavad rehabilitatsiooni kui puudega inimese toetamist ja oskuste arendamist toimetulekuks tema enda valitud keskkonnas. Sotsiaalse
Need kolm õppimistasandit on vastavuses kolme organisatsiooniliste muutuste tüübiga: ühesilmuseline õppimine viib arenguni, kahesilmuseline ümberkorraldamiseni ja kolmesilmuseline radikaalse ümberkujundamiseni. Kui areng ja ümberkorraldamine on prognoositavad ja juhitavad, siis kolmesilmuselist õppimist sisaldav radikaalne ümberkujundamine pole enam täielikult prognoositav ja võib organisatsiooni ajutiselt kaosesse viia. 1.3 Organisatsiooniline õppimine Argyris (1977) on defineerinud organisatsioonilist õppimist kui vigade avastamise ja parandamise protsessi. Selle definitsiooni puhul võib piirduda ühesilmuselise õppimisega. Snell ja Shak (1998) peavad organisatsiooniliseks õppimiseks olulist muutust protsessides, struktuurides ja indiviidide tõekspidamistes. See eeldab juba loovat või kolmesilmuselist õppimist. Probst ja Büchel (1997) peavad organisatsioonilise õppimise eesmärgiks võimalike käitumisviiside
kuritegu. Islami õiguses on iga kuritegu karistatav, aga kõiki karistusi ei ole täpsustatud.16 Araabia keeles öeldakse kuriteo kohta „jareema“, mis tähendab üle astuma reeglitest, lõhkuma ja eirama. Koraani kohaselt tähendab „jareema“ pattu, sest jumalasõnast üle astumine on kuritegu ja kuriteo toimepanemine on patt; sellepärast on kuriteo toimepanijad patused.17 Islami õigusruumi juristid ja õigusteadlased on kuritegu defineerinud teona, mis on vastuolus seadusega või sellest kõrgemal asuva käsuga, nagu jumalasõna. Islami õiguses peetakse kuritegusid ka usuvastasteks kuritegudeks.18 Islamimaades, Liibanon, Jordaania ja Süüria, kus kriminaalkoodeksi loomist on mõjutanud Prantsuse karistusõigus (Codé Pénal), on definineeritud kuritegu järgmiselt: “Karistatavaks teoks on kuritegu või õigusrikkumine, mille eest on ette nähtud karistus, kas kuriteo või õigusrikkumise eest.”19 3.2 Õiguse subjektid
annaabi.ee 
