E-tervis (0)

Eesti Infotehnoloogia Kolledž
E-Tervis
Tallinn 2014

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus
Tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevast elu märkimisväärselt ning sellest on kujunenud meie lahutamatuks osa. Tänapäeva infotehnoloogia loob aina rohkem uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtluseks, vajaliku informatsiooni hankimiseks ja ühiskonna problemaatiliste probleemide lahendamiseks. Nende võimaluste kasutamine või mittekasutamine võib mõjutada omakorda inimarengut.
Tehnoloogia areng on jõudnud ka tervishoiusektorisse. E- tervishoid on maailmas saamas järjest rohkem rakendust. Tänu e-tervishoiu kiirele arengule saavad inimesed mugavalt ja efektiivselt arstiabi .
Kirjatöös on e-tervise kohta tehtud lühiülevaade, kuid kuna e-tervisena saab käsitleda peaaegu kõike, mis on seotud tervise ja infotehnoloogiaga, on töös välja toodud olulisimad punktid.
Töö eesmärk oli uurida ja anda ülevaade e-tervisega seotud teemadest Eestis.
Kirjatöö kirjutamisel on kasutatud nii eesti kui ka inglise keelseid materjale. Kirjutamiseks on kasutatud interneti vahendusel kättesaadaval artikleid, ettekandeid ja ülevaateid, millele on töös viidatud .
Mis on e-tervis?
E-tervise (e-health) mõiste tuli kasutusele kirjanduses aastatel 1999-2000, koos teiste „e-sõnadega“ nagu e-kaubandus, e-äri ja e-lahendused. 1
Kirjanduses võib leida mitmeid autoreid, kes on on püüdnud e-tervise mõistet sisustada, kuid ehk kõige paremini tegi seda Gunther Eysenbach, kes on Journal of Medical Internet Research toimetaja . Tema definitsiooni järgides käsitles ta e-tervisena interneti ja tervishoiuteenuseid ning informatsiooni, mis hõlmab patsientide ja tervishoiutöötajate/meditsiinitöötajate omavahelist suhtlust ning asutuste omavahelisi andmevahetusi. Kuigi rohkem seotakse e-tervist tervishoiuvaldkonnaga. E-tervist on kasutatud ka telemeditsiini, terviseinformaatika, tarbija terviseinformaatika ja e-kaubanduse sünonüümina.2
Esialgu tähendas e-tervis internetis baseeruvat tervishoiuteenuse osutamist, kuid hiljem virtuaalselt kõike seda, mida seostati arvutite, meditsiini ja tehnoloogiaga. Seega e-tervis on süsteem, mis ühendab andmekogusid, kus toimub tervishoiuvaldkonna andmete töötlemine. Süsteem on vajalik selleks, et tervishoiusüsteemi tööd tõhusamaks muuta. Süsteem lihtsustab arstide ja patsiendite tegevusi, nimelt on arstil vajalik informatsioon patsendi terviseloo kohta olemas, et selle kaasabil määrata talle vastav diagnoos ja ravi. Samas on patsiendil hea ülevaade oma terviseandmetest ning mugav internetikeskkond aitab tal sobivasse terviseasutusse registreerida. Süsteem on kasulik näiteks Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale, kes saavad tervishoiuresursse planeerida vastavalt e-tervise andmetele.3
Telemeditsiin
Telemeditsiini on defineerinud suuremad organisatsioonid , näiteks WHO, EL, Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon (American Medical Association), mistõttu leidub ka telemeditsiini puhul mitmeid tähendusi. Kuid kokkuvõtvalt tähendab telemeditsiin inimeste ühendamist meditsiinitöötajatega, kus arst suhtleb patsiendiga kasutades digitaalseid vahendeid nagu veebilehed, e-post, telefon jne. See hõlmab ohutut meditsiiniandmete ja –info (röntgenipilt, vereanalüüside ja uuringute tulemused, laboritestid ja muu informatsioon) edastamist, et tagada kiire ja tõhusam abi ning raviprotsess patsiendile.4
Telemeditsiin ehk kaugtervishoid pakub inimestele tervishoiuteenuseid ja seda ilma ravijärjekordadeta, pikenevate ooteaegadega ning aega kokkuhoides. Teenuse kasutamine on muutumas üha aktuaalsemaks, kuna arstiabi kättesaadavust on mitmeti mõjutanud arstide lahkumine kodumaalt . 5
Samas sellise suhtleliselt uue valdkonna tõttu, võib ootada suuremaid lisakulutusi, sest valdkond nõuab kalleid aparaate ja arstide väljakoolitamist. Tuleks arvestada ka patsiendi ja arsti eneseväljendusoskusi, et suhtluse käigus ei tekiks vääritimõistmist.
Telemeditsiini plussid:

• Kiirus
  
• Mugavus
  
• Anonüümsus
  
• Aja kokkuhoid
  
• Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele
  
• Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti
  

Telemeditsiini miinused:

• Arsti-patsiendi suhe
  
• Informatsiooni kvaliteet
  
• Info vähesus/ paljusus
  
• Usaldusväärsus
  
• Teenuse eest tasumine
  
• Patsiendi vähene tundmine
  
• Süsteemi korrektne toimimine
  

Telemeditsiini teenus oleks oluline kergendus nii arstidele kui patsientidele. Soosiv areng tehnoloogias ja digitaalsus võivad tagada koos inimeste püüdlusega eduka läbilöögi tervishoiusektoris. Telemeditsiin on juba praegu seotud e-tervishoiuteenuste arendamisega ning kasutamisega. Nii lihtsustub arstide igapäeva töö ning patsiendile tagatakse kiire ja mugav raviprotsess.6
Eesti tervishoiusüsteem
Eesti tervishoiusüsteemi arengu algusest on möödas pea 10 aastat ning selleks on kulunud 15 miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8
Süsteem sai alguse neljast projektist. Need on digiretsept , digilugu , digiregistratuur ja digipilt. Digiretsept loodi Eesti Haigekassa poolt, ülejäänud Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt.
Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu . Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks on võimalik väljastada ka digitaalset meditsiiniseadme kaarti . Meditsiiniseadme kaart on arvutis koostatud digitaalne kaart, kus on kirjas patsiendi vajalik meditsiiniseadme nimetus ja perioodis hüvitatud maksimaalne kogus.9 10
Digiretsepti on 3 liiki, mida patsiendil on võimalik ravimi väljaostu õigustega piirata:

• Privaatne retsept – patsiendil on ainuõigus oma retsept apteegist ise välja osta
  
• Volitatud retsept – patsiendil ja tema poolt Patsiendiportaalis volitatud inimestel on õigus retsepti apteegist välja osta
  
• Avalik retsept – kõik isikud, kes on teadlikud patsiendi isikukoodist, saavad retsepti apteegist välja osta. Ostjal endal tuleb aga esitada oma isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusesse 11
  

Digiretsepi eelised:

• Paraneb arstiabi kvaliteet – arstil on ülevaade patsiendile kirjutatud retseptidest ning diagnoosidest, mis on patsiendile pandud.
  
• Apteekri töö lihtsustamine – digiretsepti abil on neil võimalik juba sisestatud ravimi andmetest leida patsiendile vajalik ravim . Enne pidi paberkandjalt sisestama arvutisse patsiendi ning arsti andmed.
  
• Lisavõimalused – patsiendid , kes põevad kroonilist haigust saavad digiretsepti tellida arsti nõusolekul ka telefoni teel. Samuti on patsiendil ülevaade kirjutatud digiretseptidest riigiportaalis (www.eesti.ee) 12
  

Digilugu ehk digitaalne terviselugu on üks osa e-tervisest. See hõlmab kogu riigi tervisesüsteemi, mis ühendab terviseasutuste infosüsteeme. Sinna peaksid olema koondunud tervishoiutöötajate poolt esitatud ravidokumendid patsientide kohta, et need oleksid nähtavad teistele raviasutustele. See nõue on 2008. aastal seadusega kehtestatud, kuid see pole veel kavandatud kujul käivitunud, kuna süsteemi ei esitata kõiki vajalikke andmeid. Näiteks 92% eriarstiabi osutajatest, mis hõlmab ka haiglaid, ei esitanud 2012. aastal süsteemi vajalikke andmeid ja need, kes esitasid, tegid seda kesiselt. Kui digilukku ei esitata piisavalt vajalikke andmeid, siis ei ole seda süsteemi võimalik kasutada igapäevases ravitöös. Kuigi 2013. aastal suurenes andmete sisestamise arv, on e- tervises vaadeldavate andmete vaatamise hulk väike.13
Digiregistratuur on e-tervise projektidest kõige halvemas seisus. Nagu ka teised projektid , algatati see 5 aastat tagasi, kuid asi kaugemale ei jõudnud. Projekti eesmärk oli koondada raviasutuste registratuuriandmed kokku nii, et patsiendil oleks vaba valik, millisesse raviasutusse eriarsti vastuvõtule valitud ajaks registreerida. Hetkel tuleb aga patsiendil või perearstil helistada haiglatesse või internetist leida endale vaba aeg eriarsti vastuvõtuks. Digiregistratuur pole rakendunud põhjusel, et raviasutustel puudub huvi. Nimelt puudub Eestis süsteem raviasutuste registratuuriandmete koondamiseks, kus patsient saaks ise valida endale sobivama aja vastuvõtuks kõigi vabade aegade seast. Seda on nimetatud tehniliselt võimatuks, kuigi sarnased võimalused on loodud turisminduses, näiteks lennu- või isegi hotellikohtade internetis broneerimisega. Hetkel oleme olukorras, kus digiregistratuur ei tööta ning selle käivitamiseks on vaja aega ja raha.14 15
Digipildi eesmärgiks peaks olema andmebaasikogum, kuhu on koondatud kõik meditsiinilised ülesvõtted patsiendidest. Hetkel on digipilt vaid viide , kus pilt peaks asuma, kuid pilti ennast süsteemis ei näe. Põhjuseks võib olla riigi poolt loodud kahe regionaalhaigla arendatud pildivahetamise ja arhvieerimissüsteem – pildipank, kus asub ligi 80% Eestis tehtud meditsiinilisi ülesvõtteid. Kuna haiglad ei toeta riiklikku süsteemi viidete esitamist , ei kajastugi digipildi andmebaasis kõikide piltide asukohad. Seetõttu on enamik kasutajaid valinud tervishoiu pildipanga, mitte riiklikult loodud andmebaasi. Kuigi digipilt justkui töötab, puudub sellel praktilisus. 16
Eesti Haigekassa
Eesti Haigekassa on 2001. aastal loodud avalik-õiguslik organisatsioon , mille ülesandeks on organiseerida ravikindlustust Eestis. Haigekassa missiooniks on kindlustatud isikutele tagada hüvitiste kättesaadavus ja ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkus, samuti motiveerida tervishoiuasutusi parema kvaliteedi saamiseks tervishoiuteenuste vallas. Partneriteks on haiglad, eriarstid ning teised tervisehoiuteenuste osutajad. Tihedat koostööd tehakse ka apteekide ja meditsiiniliste abivahendite müüjate, erialaspetsialiste ühendusete, sotsiaalministeeriumi ja teiste riigiasutustega. Haigekassa toimib solidaarsuse põhimõttel, et kõik kindlustatud isikud saavad vajalikku ravi, ka need, kes ise maksudega ei panusta. 17
Haigekassa põhiväärtused: edumeelsus, hoolivus, koostöö.
Haigekassa põhistruktuuri moodustavad 10 keskosakonda, mille ülesandeks on arendustöö ja neli piirkondlikku osakonda , mille ülesandeks on klientide ja partneritega tegelemine. Igapäevast tööd juhib organisatsiooni kolmeliikmeline juhatus: Mari Mathiesen, Tanel Ross, Kuldar Kuremaa. 18
Igal aastal vaatatakse üle ja täiendatakse 4 aasta Haigekassa eesmärkide saavutamise arengukava, mis seab arengueesmärgid tulevaste aastate arengusuundadele. 19
Eesti E-tervise Sihtasutus
Eesti E-tervise Sihtasutus loodi 2005. aastal ning asutajaks olid: EV Sotsiaalministeerium, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti Haigete Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kiirabi Liit.20
E-tervise sihtasutuse ülesandeks on EV tervishoiu infosüsteemi haldamine ja arendamine. Samuti süsteemiga kaasnevate probleemide lahendamine ja raviasutuste omavahelise koostöö organiseerimine .21
Patsiendiportaal
Patsiendiportaal on infosüsteemi veebirakendus, kus patsiendil on võimalik näha oma tervist puudutavaid dokumente ja koostada avaldusi : määrata digiretsepti väljaostmiseks volitatud inimesed, pärast surma organite loovutamisest teatamine, muuta oma terviseandmed arstidele mittenähtavaks. Portaalis on võimalik inimestel vaadata, kes on nende tervist puudutava infoga kokku puutunud. Vajadusel võib selle kohta selgitusi nõuda. Portaali saab sisse logida ID- kaardiga veebilehtedelt www.digilugu.ee või www.e-tervis.ee. 22
E-tervisetõend
Tervisetõendi digitaliseerimine idee algatajaks oli Eesti Perearstide Selts 2010. aastal. Idee eesmärgiks oli asendada paberkandjal tõendid liigi-kohaste tervisetõenditega, kus tõendiliigid olid kindlaks määratud uuringute, analüüside ja arstlikku kontrolliga, mis on vajalikud tervisetõendi saamisel. Koostöös Eesti Perearstide Seltsi, E-tervise SA, Maanteeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeruimi ja Sotsiaalministeeriumiga saavutati edu. Vabariigi Valitsus kiitis seaduse eelnõu heaks ning enam ei pea mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse saamiseks vajalikku tervisetõendit esitama paberkandajal vaid see muutub digitaalseks 1. aprillil 2015. aastal.23 24
Tervisetõendite digitaliseerimise eesmärgid:

• Ühtlustada tervisetõendite koostamist ja väljastamist
  
• Tervisekontrolli jaoks tõhusamate andmete kasutamine (vältita dubleerimist)
  
• Muuta tervisetõendite väljastamine osalejate jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja kergesti kontrollitavaks (ebaausate tervisetõendite likvideerimine)
  
• Vähendada tervislikust seisundist tulenevaid õnnetusi ja nendest tulenevaid kahjusid
  
• Tagada mootorsõidukijuhtide ühetaoline tervisekontroll, olenevalt läbiviimise kohast
  
• Riigi jaoks kindlustunne, et kõikidele mootorsõidukijuhtidele on tehtud nõutud uuringud ning neil ei esine vastunäidustusi. 25
  

Kokkuvõte
E-riigi lahendused Eestis on tuntud ülemaailmselt ja pakuvad järjest enam kõneainet. Üha rohkem pakutakse välja erinevaid e-lahendusi erinevates valdkondades ning soovitakse osaleda erinevates projektides, mis hõlmab infotehnoloogiat. Üks selline valdkond oleks tervishoid, kus soovitakse arendada e-tervise projekte. E-tervise arendamine oleks kasulik nii arstide kui ka patsientide seisukohalt ning kuna infoajastu on edasi liikunud kiiresti, on võimalik teostada mõlema osapoole soove e-tervise teenuse osas. Arendamisel tuleks jälgida ka seda, et säiliks patsiendi rahulolu ning uuendused oleksid osapooltele vastuvõetavad.
Tänapäeva meditsiin sõltub suurel määral infotehnoloogiast, kus inimesed on hakanud kasutama uusi tehnoloogilisi ja digitaalseid võimalusi tervishoiuteenuste tarbimisel. Näiteks elektrooniline tervisekaart ehk digilugu, elektrooniline retsept ehk digiretsept, digiregistratuur, patsiendiportaalid, e-saatekiri, telemeditsiin, erinevad tervishoiu portaalid ja foorumid ning haiglate infosüsteemid.
E-tervis pakub patsiendile:

• Usaldusväärset teenust
  

• Ligipääsu oma terviseandmetele ja ravile
  
• Informatsiivsust
  
• Kiiret info liikumist
  

E-tervis pakub arstile /tervishoiutöötajale:

• Informatiivset teenust
  
• Terviseinfo ligipääsu
  
• Võimaluse uuendada tehnoloogiat ja seadmeid
  
• Vähendada arstide/tervishoiutöötajate tööjõudu
  

Riigikontroll on soovitanud need e-projektid (eelkõige digilugu ja digiregistratuur) lõpule viia ja rakendada neid enne, kui asuda uute projektide loomisele. Tervishoiu teenuste osutajatelt tuleks nõuda, et nad kasutaks siiski e-tervise süsteemi. Sellisel juhul oleks Eesti kui uuenduslike ja ja julgete rakenduste lahendaja, kellel tervishoiusüsteem justkui täiuslik.27
1 http://www.eipa.eu/eEurope_Awards/eEurope_Website_Documentation%20Section/eHealth_Research%20Report_2004.pdf
2 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4261/1/zmenjamarika.pdf
2
3 http://arvamus.postimees.ee/2686304/liisi-uder-e-tervis-edulugu-voi-haige-tiivaga-lind
4 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4261/1/zmenjamarika.pdf
5 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5643/1/jaanson2013.pdf
6 http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/5643/1/jaanson2013.pdf
7 http://arvamus.postimees.ee/2686304/liisi-uder-e-tervis-edulugu-voi-haige-tiivaga-lind
8 http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/703/language/et-EE/Default.aspx
9 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile
10 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/digitaalne-meditsiiniseadme-ka
11 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/digiretsepti-liigid
12 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/digiretsepti-eelised-ja-voima
13 http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/703/language/et-EE/Default.aspx
14 http://arvamus.postimees.ee/2686304/liisi-uder-e-tervis-edulugu-voi-haige-tiivaga-lind
15 http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/703/language/et-EE/Default.aspx
16 http://www.riigikontroll.ee/tabid/168/amid/557/ItemId/703/language/et-EE/Default.aspx
17 18 19 http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/EHK_tutvustav_trykifail.pdf
20 http://www.e-tervis.ee/index.php/et/eesti-etervise-sihtasutus/eesti-e-tervise-sihtasutus
21 http://www.e-tervis.ee/images/stories/est/dokumendid/etsa_pohikiri_2011.pdf
22 http://www.haigekassa.ee/digiretsept/patsiendile/patsiendiportaal
23 https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/46187/e-tervisetoend-voib-autokoolide-tood-raskendada
24 http://www.sm.ee/et/e-tervis-ja-e-tervisetoend
25 http://www.e-tervis.ee/index.php/et/uudised/514-korduma-kippuvad-kusimused-tervisedeklaratsiooni-ja-e-tervisetoendite-kohta
27 http://arvamus.postimees.ee/2686304/liisi-uder-e-tervis-edulugu-voi-haige-tiivaga-lind
11