Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
690 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triinkaaver
Õppematerjali autor
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 1. SISSEJUHATUS Eksamitöö tugineb nelja õendusteoreetikute tööle ja teooriatele. Töös on kirjeldatud nende seisukohtasid ja teooriate keskseid mõisteid. Kuna õe amet on seotud erinevate inimestega ühiskonnas
väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sageli kasutatud ka teooria tähenduses. Selles artiklis on mõlemat terminit kasutatud
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I. kursus Natalja Vesselova ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2015 Õe amet on selline elukutse, mis on väga tihedalt seotud teiste inimestega. Eriala kohustab inimesi olema tähtsaks lüliks ühiskonnasüsteemis, sest õe töökohaks võib olla nii tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama,
aastatest. Nightingale pole ainult püüdnud arendada õdede kvalifitseeritud õpetamist vaid ka muuta haiglate sisemisi reegleid ja faktoreid, mis mõjuvad patsiendi tervist. 2 2. ÕENDUSTEOORIA Florence Nightingale ei olnud õendusteoreetik selle sõna tänapäevases mõistes. Õendus oli tema viis pühenduda Jumala teenimisele, tema religioosne kutsumus. Tema jaoks ei olnud õendus pelgalt elukutse – sellega puutuvad kokku kõik naised, kelle hooleks on haigete põetamine kodus ja samuti kõik emad, kes kannavad hoolt oma vastsündinute ja väikeste laste eest. Seega on tema sõnutsi enamus naisi õed. „Igapäevane sanitaarne teadmine, ehk õendusalane teadmine, ehk teisisõnu, kuidas hoida keha nii, et see ei jääks haigeks või et see terveneks haigusest, on oluline.” (Nightingale, 1969, lk. 3)
Kuna õde oma tegevuses keskendub sobiva õendusabi osutamisele ja juhindub klientide/patsientide olulistest vajadustest, on lihtne kaotada seos filosoofia ja õendusabi vahel - kuidas püstitab õde eesmärgid oma töös, tegutseb patsientide ja nende perekondadega, kujundab kogukonda, mõjutab praktikakeskkonda ja mõjutab tervishoiupoliitikat. Võttes aega ja leides võimalust filosoofia rolli selgitamiseks õenduse kõigi aspektide kujundajana, rikastame oma arusaamist sellest, mis õendus on, kuidas muuta lähenemisi efektiivsemateks ja kuidas toimub mõjutamine tulevikus. Üks suuremaid oskusi, mida peaks arendama, on võime kriitiliselt analüüsida teiste seisukohti ja ka oma argumente konstrueerida. Olla lihtsalt võimelised refereerima, mida teised on öelnud või leida vastavad ressursid või materjalid oma seisukohtade kinnituseks ei ole adekvaatne; filosoofiaga seotud õppimine on pisut rohkem kui teiste inimeste mõtete lihtne kogumine. Õendus nagu ka
Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU Patricia Benner on sündinud 1942. aastal Virginias
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
eetri kõrgemate sfääride jaoks. Arvustas Platoni ideedeõpetust. Eitas, et ideed saavad olla eraldi meeleliselt tajutavaist asjust. Asjad tema arvates vormist (morphe) ja mateeriast (hyle). Vorm idealistlik moment objektide juures hing või siis kvaliteet, põhjus või eesmärk. Absoluutne vorm siis justkui Jumal. Tunnetuses pani rõhku kogemusele, veelgi enam aga tunnetusele endale. Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmapilti. Bioloogias lõi võrdleva meetodi alused. Organisme juhtinuks hing (inimesel mõistuslik hing). Hellenistlik periood veel sellepoolest arstiteadusele oluline, et Aleksandria raamatukogus pandi kokku nn Corpus Hippocraticus. Antiik Rooma kujutas endast suhteliselt eklektilist ühiskonda, kogumit kogu impeeriumi raamides leiduvast know-how'st. Antud tsivilisatsioon on siiski oluline seniseid teadmisi ja inimkonna saavutusi edasiandva fenomenina. Esialgu oli Rooma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid