Printerite lisaseadmed (0)

Referaat
Autorid: Avp09
Eivo Sepp
Henri Sutting
Artur Rüütnurm
Eduard Krigulson
Matis Trolla
Margus Raudsepp
Juhendaja: Kaspar Rammo
SISUKORD
Sissejuhatus …………………. lk 3
Printerite lisaseadmed ……… Lk 4-6
Lisad …………………….. lk 7-8
Kasutatud kirjandus …………. Lk 9
SISSEJUHATUS
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter , maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerid on ühenduses meie arvutiga. Neid ühendusi on erinevaid. Nende abil saame printida seda mida tahame.
Printerid on läbi aegade arenenud väga palju. On lisandunud erinevaid lisaseadmeid, mõned on ära jäetud ja mõned on saanud ajaga kaasnevat täiendust.
Esimene printer toodeti 1953. Seda nimetati esimeseks „kiireks printijaks“. Mida sai nimetada printeriks. Aga printerite algseid on juba väga ammu leiutatud. Esimene printeri eelkäija leiutati aastal 1976. Nagu näha see ei meenuta mitte kuidagi printerit. Ja siin rääkidas lisaseadmetest siis need oleks lakitud puit ja siis võib-olla mingi kallim puit. Pannes siia kõrvale tänapäeva omaga ei anna võrreldagi neid. Isegi rakse on võrrelda esimest printerit tänapäeva omaga.
1976 a. printer esimene printer tänapäeva printer
Printerite lisaseadmed
Kõige pealt toome uurimise alla kaablid , millega saab ühendada printeri arvutiga.

RS-232-soovituslik standard 232C EIA (Electronic Industries Alliance ) poolt heakskiidetud järjestikliidese standard. Tegelikult avaldas EIA 1987.a. selle standardi uue versiooni EIA-232-D ning 1992. a. koos TIA’ga (Telecommunications Industry Association ) järgmise versiooni EIA/TIA-232-E, kuid paljud inimesed kasutavad tänaseni vana nimetust RS-232C või lihtsalt RS-232. Peaaegu kõik modemid on selle standardiga ühilduvad ning personaalarvutitel on enamasti EIA-232 (RS-232) port modemi, kuvari, hiire ja/või järjestikprinteri külgeühendamiseks. EIA-232 standard toetab kaht tüüpi pistikuid – 25 jalaga (DB-25) ja 9 jalaga (DB-9). Kuna personaalarvutite puhul pole tegelikult vaja rohkem kui 9 jalaga pistikut, siis töötavad mõlemat tüüpi pistikud võrdselt hästi. Viimasel ajal on EIA defineerinud ka EIA-232 järeltulijad – RS-422 ja RS-423, mis on tahapoole ühilduvad RS-232-ga, nii et RS-232 seadmeid saab ühendada näiteks RS-422 pordiga .

Firewire- (IEEE 1394 ) on järjestiksiinil töötav isokroone liides, kus toimub reaalajas andmete saatmine ja vastuvõtmine. Seda nii arvutite vahel kui ka digitaal - audio ja digitaal-video seadmete ühendamisel arvutiga. Erinevad firmad nimetavad liidest erinevalt: FireWire (Apple), i. LINK (Sony) ja Lynx (Texas Instruments ). IEEE 1394 asendab paljudes kohtades paraleel SCSI aplikatsioone. Seda nii odavama hinna kui IEEE 1394 kaabelduse lihtsuse tõttu.
Kõige rohkem on IEEE 1394 võetud kasutusse kõrglahutusega Audio/ Video süsteemides. FireWire't on ka traadivabasid versioone, kui ka fiiberoptilisi ja koaksiaalkaabliga ühendusi.
FireWire võimaldab arvuti külge ühendada kuni 63 välisseadet.
Vahel on FireWire port tähistatud ka "S100" või " S400 " viidates sedasi pordi kiirust Mbit/s.
Täielikku tuge IEEE 1394a ja 1394b -le võimaldavad järgmised operatsiooni süsteemid - Microsoft Windows XP, FreeBSD, Linux , Apple Mac OS 8.6, Mac OS 9, Mac OS X, NetBSD ja Haiku.

USB- hub on paljude Universaalne järjestiksiini portidega kontsentraator. Tavaliselt on arvutitel vaid mõned USB pordid , siis tänu USB hubile saab arvuti külge ühendada mitmeid USB seadmeid. Maksimaalselt kuni 127 seadet . USB hube on nii USB 1.1 kui ka USB 2.0 standardit toetavaid. USB 2.0 hubid toetavad ka 1.1 standardit. Kõik seadmed mis ühendatakse USB 1.1 külge töötavad vaid USB 1.1 kiirusega (12 MBit/s). USB 2.0 seadmed töötavad muidu kiirusega kuni 480 Mbit/s. USB hubil on üks port üleslaadimiseks (uplink) ja mitu porti alla laadimiseks (downlink).
USB port kannab endaga ka siinitoidet, tänu millele ei pea üldiselt USB hubi eraldi varustama toitega. Tavaliselt antakse USB hubi pordist toidet kuni 500 mA. Kui mõned USB seadmed vajavad oma tööks suuremat voolutugevust kui USB hub suudab pakkuda, siis sellised seadmed ei tööta siinitoitel USB hubidega. Et selliseid seadmeid saaks ühendada ka USB hubi taha, on olemas eraldi toitega USB hubid, mida toidetakse eraldi toiteplokist ja kus antakse igale pordile juba üle 500 mA voolutugevust.
On kasutuses ka USB combo hube, millel on peale USB portide ka muid porte, näiteks FireWire (IEEE 1394) pordid. Sedasi saab arvutiga ühendada läbi ühe seadme ka teise standardi seadmeid.
Kuid tänapäeval ainult ei piiritleta ainult kaabel ühendustega. On ka muid erinevaid viise kuidas ühendada enda printerit.
Üheks võimaluseks on:
Bluetooth ehk eesti keeles öelduna "sinihammas".
Bluetooth on juhtmevaba tehnoloogia , mis võimaldab elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata. See tähendab, et me ei pea ühendama pistikuid ega hoidma seadmeid otsenähtavuses. Bluetooth toimib 2,4 GHz sagedusel, mis on üsna sarnane WiFi-võrkude sagedusele.
Bluetooth on firmade Ericsson , Intel, IBM, Nokia ja Toshiba poolt välja töötatud andmesidestandard juhtmeta, raadio teel andmeside jaoks erinevate digitaalsete seadmete vahel. Erinevalt infrapuna -meetodist, mis toimib samuti ilma juhtmeta, ei vaja Bluetooth andmeside puhul suhtlevad seadmed üksteise vahele takistusteta ala.
Bluetooth on spetsiaalselt välja töötatud võimalikult odavana, et seda saaks paigutada ka sellistesse vähe maksvatesse elektroonikavidinatesse nagu juhtmeteta kõrvaklapid, mängukonsoolid või klaviatuurid. See on ka madala energiatarbega, sest kes tahaks juhtmevaba ühenduse pärast oma väikestele seadmetele suurt lisaakut. Madal energiatarve tähendab, et kuigi kaugele andmed ei levi – tehnoloogia võimaldab andmeid edastada kuni 10 meetri kaugusele kiirusega kuni 1 Mb/s. See on aga piisav näiteks arvutitöökohal kõigi seadmete omavahel juhtmeta ühendamiseks, alustades hiirest ja klaviatuurist ning lõpetades mobiiltelefoni ja printeriga .
Samuti on ka tehtud Irda ühendusega printereid, kuid need ei olnud väga populaarsed kuna selle kasutamine oli ebamugav. Arvuti ja printeri vahel pidi olema väike vahe pidid nii-öelda „silmad“ kohakuti olema. See oli kasutajale väga ebamugav, lihtsam oli kasutada juhtme süsteemi.
Järgmiseks võtame käsile lisaseadmed, mis on printeritel küljes.
Kuna praegusel sajandil areneb kõik nii kiiresti, siis peavad ka need lahedad ja ilusad välja nägema. Praegustel printeritel on palju erinevaid vidinaid küljes, mis täiustavad seda. Erinevad nupud, et meil oleks lihtsam kasutada, näidikud, viimasel ajal väga popiks on saanud LCD ekraanid , paremad on juba puutetundlikud. Selle abil saame näiteks muuta oma prinditavat faili. Näiteks pilti printides saame printerilt seadistada kõik vajaliku. Samuti hoiatavad need kui meil hakkab paber otsa saama, tint tühjaks saama, või kui on lihtsalt printimisel mingi tõrge. Muidu selleks kasutati erinevaid diood pirnikesi. Samuti juba lisaseadmete alla saame paigutada USB augu , selle abil saame mälupulgalt kohe otse printida, samuti on veel mälukaardi lugejad, populaarsem on SD-kaart. Muidugi on ka veel lisana printeritel väikesed mälud, mis suudavad talletada mällu viimaseid käsklusi. Samuti võib lugeda ka neid lisaseadmeteks- skanner ja faks, mis on printeritel küljes. Need on küll kontorikombainid.
Lisad
Firewire USB
RS-232 with USB
Kasutatud kirjandus
Google .com
Wikipedia.ee
10