Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsahäiringud (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Metsahäiringud #1 Metsahäiringud #2 Metsahäiringud #3 Metsahäiringud #4 Metsahäiringud #5 Metsahäiringud #6 Metsahäiringud #7 Metsahäiringud #8 Metsahäiringud #9 Metsahäiringud #10 Metsahäiringud #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maasika Mari Õppematerjali autor
Väike lühikokkuvõte metsahäiringutest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Biootilised ja abiootilised häiringud - nende registreerimine Eestis ja mujal Referaat õppeaines MI.0951 ,,Metsatakseerimine" Metsamajanduse magister 1. kursus Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Looduslike häiringute liigid ja mõjud...................................................................................

Dendrofüsioloogia
thumbnail
46
docx

Metsatulekahjud Eestis

"51 51 www.rescue.ee/19671. (15.02.2011). Tekkepõhjused ,,Metsatulekahju põhjuseks on 99% juhtudest tuleohutuseeskirjade rikkumine inimeste poolt." 52 ,,Kui vaadata 2003-2007 toimunud metsatulekahjude põhjusi Eestis, siis selgub, et 0,5-2% metsatulekahjudest said alguse looduslikest faktoritest (äike) ja ülejäänud metsatulekahjud olid tingitud vähemal või rohkemal määral inimtegevusest."53 Kuna häiringud, nagu metsapõlengud, on ökosüsteemi lahutamatu osa, siis võivad ja peavadki metsad süttima mõnikord inimese abita.54 Seesuguseid põhjuseid on väga keeruline avastada, ning juhul, kui põhjus jääb teadmata, võis metsatulekahju alguse saada ka looduslike tegurite tõttu. Tavaliselt jääb põhjus tuvastamata vähemalt 20-25% metsatulekahjudest. 55 Seetõttu oletab töö autor, et tegelikkuses on inimtekkelisi metsapõlenguid aastas Eestis ligikaudu 75% kõigist juhtudest.

Keskkonnakaitse
thumbnail
31
pdf

BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres

TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel ..................................................................

Rannikumere keskonnakaitse
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

majandusvõtetest. Enamik Eesti metsi uueneb looduslikult, kuid regulaarsel metsamajandusel on kooslustele märkimisväärne mõju, mille tulemusena need ei sarnane enam looduslike metsakooslustega. Paljud liigirühmad sõltuvad looduslikest häiringutest kui nende elutsükli ja paljunemise käivitajatest. Puistut asendavate häiringute intervall on Eestis keskmiselt 155 aastat (7). Võrreldes looduslike häiringutega on metsade majandamisest tingitud häiringud oma keskmiselt 80-aastase rotatsiooniga liiga sagedased, kusjuures need ei meenuta ka looduslikke häiringuid, kuna enamik biomassist viiakse raiete käigus minema. Seetõttu ei suuda paljud liigid majandusmetsades toime tulla. Selliste liikide kaitseks on loodud rangelt kaitstavad ja osalise majanduspiirangutega metsakaitsealad. Samal ajal on inimtegevuse tulemusena kujunenud ka spetsiifiliste loodusväärtusega uusi või sekundaarseid metsakooslusi, näiteks puisniidud ja palumetsad.

Metsaressurss ja -klaster
thumbnail
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha

Loodus
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku

Eestii metsa ökosüsteemid
thumbnail
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse ​On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (​Heterobasidion​) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates

Eesti metsad




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun