Ettevõtte infosüsteemid (1)

Intelligentsed Agendid
Tegu on väga laiaulatusliku teemaga , erinevad autorid on defineerinud Intelligentseid Agente (IA) väga erinevalt, mis tekitab infotehnoloogivaldkonnaga mitte kokkupuutuvatel inimestel kindlasti palju segadust. Tooksin välja mõned definitsioonid :
Intelligentseks nimetatakse agenti, kui see on võimeline sooritama paindlikke ja autonoomseid tegevusi oma loomiseesmärkide saavutamiseks. Samuti on defineeritud intelligentseid agente kui arvutisüsteemi, mis asub mingis keskkonnas ja on võimeline selles keskkonnas ellu viima autonoomseid tegevusi, mis on suunatud agendi loomise eesmärkide saavutamiseks. Lisaks eelpool mainitud kirjeldustele on öeldud, et intelligentsed agendid on mitmesugused programmid , mis suudavad omapäi teha palju lihtsaid otsuseid ja suhelda reeglina inimkeeles. Neljandaks määratluseks tooksin välja, et IA on süsteem, mis püüab saavutada mingit eesmärki või lahendada mingit ülesannet pidevalt muutuvas keskkonnas. Agent asub ise keskkonnas ja suudab tunnetada teda ümbritsevat keskkoda oma sensorite abil ja mõjutada keskkonda oma aktuaatorite abil. Milline definitsioon on siis õige ?
Neid mõisteid lugedes jooksvalt läbisid mõisted nagu; süsteem ja eesmärgi saavutamine. Järeldan sellest, (IA) on arvuti süsteem, mis täidab inimeste poolt ette antud käske, et saavutada eesmärk või teeb seda vaikimisi täites enda funktsioone, lihtsustades sellega inimeste igapäevatööd.
Arvutid tegelevad üha enam igapäevaelu ülesannetega. Informatsiooni hankimine ja ühiskondlik elu muutuvad üha enam arvutitehnoloogial põhinevaks, samal ajal kasutavad arvuteid üha enam inimesi, kellel puudub eriväljaõpe. Mõnele inimesele näiteks tekitab raskusi Internetist vajaliku info hankimine. Intelligentsed agendid saavad seda muuta, agent näiteks:

ei piira otsingut veebis ;

kasutab intelligentsema otsingu sooritamiseks märksõnastikku;

mäletab, kust on varem edukalt otsinud, võimeline oma teadmisi ajakohastama;

on suuteline teavitama kasutajat uuest informatsioonist, omades mälu, millesse on salvestatud informatsioon kasutaja viimati õnnestunud päringute kohta.
Tuleb märkida, et agendid ei pea olema tingimata vahelüliks arvuti ja kasuta vahel. Tunduvalt efektiivsemad on agendid, mis ei vaja kasutajapoolset käivitamist ja sekkumist. Agendid saavad kasutajat aidata mitmel viisil :

Teha tegevusi kasutaja soovil,

Õpetada ja juhendada kasutajat;

Aitavad erinevatel kasutajatel suhelda;

Jälgida sündmusi ja protsesse.
Vastavalt Nikola Kasabov poolt öeldule peaksid Intelligentsed agendid laienema järgmistele omadustele:

uute probleemide lahendamise eeskirjade juurde lisamine;

kohanema on-line ja reaalajas;

võimeline analüüsima enda käitumist, vigu ja edu;

õppida ja areneda vastavalt keskkonna muutustele;

mälu põhine otsin ja ladustamine.
Tehisintellekti maailmas kasutatakse juba aastakümneid eesmärkide täitmiseks planeerimise tehnikaid ehk algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele.
Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eemärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisi agente arvutioperatsioonide teostamiseks.
Intelligentsete agentide klassid

Liht refleks agent – tegutsevad ainult taju alusel. Agendi funktsioonid põhinevad olukord-käitumis reeglil. Agendi funktsioonid õnnestuvad vaid siis kui tingimused keskkonnas on täielikult mõõdetav.

Mudelilpõhinev agent – suudavad käsitleda osaliselt mõõdetavat keskkonda. Agendi hetkelist seisundit on talletatud teatud struktuuri, mida ei nähta. Mudelil põhineva agendi käitumine nõuab informatsiooni sellest kuidas maailm käitub ja töötab. Selline täiendav informatsioon täiendab Maailma Vaate mudelit.

Eesmärgil põhinev agent – on mudelil põhinev agent mis hoiustab informatsiooni tagades oodatud tulemuse. See lubab agendil selekteerida välja mitmestest erinevatest võimalustest selle ühe mis viib eesmärgini.

Kasulikkusel põhinev agent – eesmärgil põhinev agent eristab ainult eesmärgi täitmist või mittetäitmist. On võimalik mõõta kui suur on kasulikkus.

Õppiv agent – õppimine on eelis mis lubab agendil esialgu tegutseda tundmatus keskkonnas muutudes järjest kompetentsemaks kui algteadmistest väheks jääb.
Teised (IA) klassid
Vastavalt teistele allikatele mõned all agendid võivad moodustada väikse osa intelligentsetest agentidest või täiustavad neid:

Otsus Agent –mis on suunatud otsuste tegemisele;

siseagent - õigustab sensori panust näiteks närvivõrgud põhinevad agendi närvivõrgustikul;

töötlus agent – lahendab probleeme nagu kõne äratuntavus;

ruumiline agent – mis ühendab füüsiliselt reaalsusega;

maailma agent – hõlmab kõikide agentide ühendust lubamaks iseseisvat käitumist;

usutava agent - tõendab personaalsuse kaudu tehis karakteri kasulikkust;

füüsiline agent – on isik kes käitub läbi sensori käivitaja;

ajaline agent – võib kasutada ajal jooksul talletatud informatsiooni, et pakkuda instruktsioone arvuti programmile või inimolendile.
Intelligentsed agendid teevad meie elu rutiinseid kohustusi täites oluliselt kergemaks, kuid jätavad olulisemad asjade otsustamise reeglina ikka inimestele endale.