Modernism (0)

2. Modernism
2.1. Sissejuhatuseks
Modernistliku ajastu
sünniks võib pidada
juba uusaja algust, mis
on seotud uute
poliitiliste, filosoofiliste
ja eetiliste ideede
tekkega. Uusaja
alguseks peetakse
valgustusaega. http://witcombe.sbc.edu/modernism/images/modernism.jpg
2
Valgustus ­ see on periood Euroopa kultuuriajaloos 17.
sajandi lõpust kuni 18. sajandi lõpuni (u 1680-1780), mida
iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja progressi ning
traditsioonide hülgamine; tuntuimad esindajad (kes sillutasid
teed modernistlikule mõtlemisele) on Jean-Jacques Rosseau,
Voltaire, Denis Diderot, Paul Holbach.
Modernismi iseloomustavateks märksõnadeks on: MÄSS,
TROTS, EITAMINE.
3
2.2. Üldiseloomustus
Modernismi võiks
vaadelda kui omaette
paradigma. Järgnevalt
lühidalt paradigma
mõistest...
http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4
2.2.1. Paradigma mõistest
Paradigma on raamistik/mudel, mille abil
tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu.
Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju
ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on
prillid, mille kaudu maailma näeme.
Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud
paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui
teadusharu või distsipliini maatriksit, mis
koosneb järgnevatest elementidest:
5
1. sümboolsed üldistused ­ need on väljendid,
mida kasutatakse rühma liikmete poolt
edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta;
2. metafüüsiline paradigma ­ jagatud
uskumused teatud mudelitesse (nt mida
peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte);
6
3. väärtused ­ (nt avastus, mis peab olema
sotsiaalselt kasulik, selge, kergelt mõistetav);
4. näited ­ konkreetsed probleemid-lahendused,
millega õpilased oma teadustöö alguses kokku
puutuvad.
7
Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni
teadustöödes alatest aastast 1962 ning on
teadusfilosoofia üks populaarsemaid
termineid.
Võib siis kinnitada, et modernism on
paradigma või maailma tõlgendamise
raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos
valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui
levima hakkas postmodernistlik mõttelaad.
8
2.2.2. Modernistliku mõtlemise
eripärad
Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ­
ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega,
püüdes luua kaosest korda.
Teadmine on tegelikult TEADUS, mis
objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt
toodetakse ning mis võib anda maailma
kohta universaalsed tõed.
9
Teaduse poolt loodud
teadmine on tõde ning igavene.
Tõde, mida teadus loob, viib
progressini.
Inimese tegevusi ja erinevaid
institutsioone võib analüüsida
teaduse poolt ning neid
parandada.
Mõistus on tõe lõplik
kohtumõistja. http://www.missouri.edu/~rlc4hf/3%20sphinxes.jpg
10
Jean-Francois Lyotard samastab
modernismi korraigatsuse
stabiiluse või totalisatsiooniga,
mis saavutatakse
metanarratiividega, lugudega,
milles kultuur iseenesele räägib
oma tegevustest ja uskumustest.
Lyotard kinnitab, et tegelikult ka
tänapäeva ühiskond sõltub ikka
veel metanarratiividest,
vaatamata sellele, et
postmodernism (modernismile
järgnev ajajärk) sellega ei nõustu.
Jean-François Lyotard
http://www.lacentral.com/autoresgif/lyotard.jpg
11
Modernses ühiskonnas oli teadus
vastandatud mininarratiividega, st lugudega,
mis selgitavad hoopis väikeseid asju,
kohalikke sündmusi, mitte aga laiailatuslikke
universaalseid kontseptsioone.
Seega teadus oli õige teadmine ja
mininarratiiv halb, primitiivne ning
irratsionaalne.
12
Teadmine oli hea iseenese pärast. Inimene
omandas selle hariduse kaudu, et olla üldiselt
teadlik.
Enese- ja maailmatunnetus käib mõistuse
kaudu, mis ongi ainus objektiivne tunnetuse
viis.
Modernistid arvasid, et keel on läbinähtav, et
sõnad suunavad alati tähistatavale ning et
reaalsus on tähenduses.
13
2.2.3. Kokkuvõtteks
Modernistlikku mõtlemist iseloomustab usk
inimesse, kes on teadlik, sõltumatu,
ratsionaalne.
Modernistid olid ja on enamasti religiooni
suhtes vaenulikud, sest see esindab
kõikumatut antimõistust.
Inimese vabadus koosneb kuulekusest
seadustele, mis on kooskõlas mõistuse poolt
avastatud teadmistega. Igal juhul peab keegi
olema ratsionaalne.
14