Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsiooni analüüs (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Organisatsioonikultuur
Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni
peamised tõekspidamised , mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises
koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein)
Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine.
Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta.
Organisatsiooni toimimise tulemuslikkust ja töötajate ühtekuuluvustunnet organisatsioonis mõjutab oluliselt organisatsioonis valitsev kultuur.
Organisatsiooni kultuuri võib jagada:
Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne.
Süvakultuur , mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused , mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse.
Organisatsioonikultuur koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest ja teda
ei saa analüüsida üksikute tunnuste abil, milleks on normid, rituaalid , väärtused, sümbolid ,
kõnekasutus vm. Ometi on organisatsioonikultuuri tähtsaimaks komponendiks
organisatsiooni liikmetele omased väärtushinnangud (baasilised arusaamad).
Organisatsiooni väärtuste mõiste ja allikad
Indiviidid , kes ühte organisatsiooni kuuluvad, toovad sinna kaasa oma hoiakud, uskumused
ja väärtushinnangud mis moodustavad kokku väärtussüsteemi. Organisatsiooni äratuntav
identiteet (iseloom) tekibki siis, kui individuaalsetes väärtussüsteemides on piisavalt
kattuvust ja ühist arusaama. Sellisel viisil kujuneb välja väike hulk üksteisega seotud
väärtuseid üheainsa konkreetse väärtuse asemel. Need moodustavadki organisatsiooni
väärtussüsteemi. Organisatsiooni väärtused pole asjad iseeneses ega saa eksisteerida
organisatsiooni liikmetest sõltumatult. 
Enda poolt valitud organisatsioonikultuuri analüüsis selgitan välja ettevõtte tunnused, väärtused, põhiväärtused, funktsiooni ja mikrokliimat ehk õhkkonda.
Organisatsioonikultuuri analüüs
Valisin oma alnüüsi jaoks ettevõtte, mida olen kõrvalt näinud toimimas juba umbes 7-8 aastat. Tegemist on pereettevõttega ja lisaks on palgatud töötajaid ka väljaspoolt pereringi. Seega saan analüüsida ka sugulaste vahelist töökäiku ning kuidas erineb see võõraste inimeste delegeerimisega.
Organisatsiooni tunnusteks on:
  • Ühine eesmärk
  • Personali koolitamine , arendamine
  • Kindel tegutsemisviis
  • Vastutulelikkus
  • Kokkuhoidev personal

Konkreetse ettevõtte üheks esimeseks väärtuseks on kindlasti koostöö. Ilma selleta organisatsioon garanteeritult ei toimiks. Tegemist on hooaja kaupu müüva ettevõttega ning müük toimub aastas vaid viiel kuul. See tähendab, et need viis kuud on väga kiired ja pingelised ajad ettevõttes, mis elatakse üle vaid koostööd tehes ja kui kõik annavad hooaja õnnestumiseks oma panuse. Siinkohal on tähtis roll ka juhil, kes peab planeerima tööde järjekorra ja täitmise korra. Organisatsioon hoolitseb selle eest, et kõik liikmed saaksid üheselt aru mis on eesmärgiks ning kuidas selleni jõuda.
Teiseks tähtsaks väärtuseks pean ka organisatsiooni usaldusväärsust. Nii ettevõtte töötajad kui ka kliendid saavad usaldada organisatsiooni. Töötajate puhul on usaldusväärsus muidugi vastastikune. Ettevõtte juhtkond peab saama usaldada töötajaid ja vastupidi. Eelnevalt on mainitud , et ettevõtte tegutseb hooajaliselt ning aastast vähemalt 2 kuud pole tööd pakkuda. Kuid töötajad saavad olla kindlad, et neile on ettenähtud palk ka puhkeajal mis kindlustab juhile et personal naaseb uue hooaja algul tööle. Samuti usaldavad juhid et töötajatele antud ülesanded saavad sooritatud ning pole vajadust enam kontrollida. Siinkohal võiks mainida, et pereringi usaldatakse rohkem kui töötajaid väljaspool pere.
Kliendid teavad ettevõtet kui usaldusväärset ettevõtet kust soetada kvaliteetset kaupa. Organisatsioon ei tee müüdava kaubale kvaliteedi osas allahindlusi ning kõik peab vastama ettevõtte poolt loodud nõuetele. Kui hiljem siiski tekib kliendil probleem siis tullakse kõigile vastu ja leitakse ühine lahenus. Organisatsioon on tegutsenud juba 17 aastat ning kvaliteet on alati juhtidele tähtis olnud.
Organisatsioonil on ka mitmeid põhiväärtusi. Siinkohal toon välja enda poolt valitud kaks tähtsamat: Avatus ja vastutulelikkus.
Ettevõttes toimub suhtus avatult ning ei teki igapäeva kokkupuutes juhi-alluva tunnet. Kõiki koheldakse võrdselt ning pereliikmeid hoitakse üldiselt isegi kõrgemal standardil. Tööga kaasas käivad juhendused ja korraldused toimivad vabas vormis igapäevaselt. Minu arvates aitab see hästi leevendada aukartust ja igapäeva töö formaalsust. Juhtkond on tekitanud platformi, kus kõik saavad vabalt kaasa rääkida ja avaldada ideid või mõtteteri. Keegi ei tee teiste ideid ja arvamusi maha ning kuulatakse üheselt kõiki, olgu need pereliikmed või mitte.
Vastutulelikkust pean ma samuti tähtsaks. Oragnisatsioon hoolib oma töötajate ja nende tervisest. Töö on väga füüsiline ning alati kui on kellegil vaja arsti juurde minna antakse selleks vaba aeg. Väga positiivne on see, et kõik on juhtkonnaga läbiräägitav. Kui kellegil töötajatest on probleem püütakse sellele lahendus leida. Olenemata kas probleemid graafikuga või palgaga.
SWOT -analüüs märksõnadega
Tugevused:
  • Kvaliteetne toode
  • Pikaajaline tegevus
  • Kogenud juhtkond
  • Avatud suhtlus kogu ettevõttega
  • Töö ei ole rutiinne
Nõrkused:
  • Tunnustamine
  • Raske füüsiline töö
Võimalused:
  • Koostöö suuremate ala ettevõtetega
  • Kokkuhoidev meeskond
Ohud:
  • Töötajad võivad lahkuvad suure koormuse tõttu

Autori mõtted ja kokkuvõte
Ettevõttel on palju tugevusi kuid alati on arenemis võimalusi. Arvan, et üks suurimaid häid omadusi ettevõttes on avatud suhtus. Siinkohal ei muudaks ma midagi, sest kõik saavad üksteisega hästi läbi ja omavaheline suhtlus toimib.
Pakuksin välja parema tunnustamise süsteemi. Ettevõttes on raske ja kiireloomuline töö ning kõik on alati nii tööhoos, et tunnustamine jääb väga tihti tahaplaanile. Alguseks sobiks väga hästi kasvõi nädalas korra komplimendi tegemine kui keegi midagi hästi teeb või kui kellegil on olnud hea idee. Seda tuleks rakendada nii töötajatele kui ka juhtidele. Kuna suhtlus on väga vaba, ei näe ma selle rakendamises probleemi.
Lisaks olen märganud ka motivatsiooni puudust väljaspoolt palgatud tööjõus. On loogiline, et perering on rohkem motiveeritud, sest nad on hingega asja juures. Kuid kahjuks mõni käib vaid palga pärast tööl ja pole huvitatud ettevõtte käekäigust. Siinkohal aitaks laialdasemalt tööülesande lahtiseletamine, miks on see tegevus vajalik ning mille alseks see on. Kindlasti aitab ka eelmainitud tunnustamine, mis ei pea alati rahas väljenduma. Kui töötaja tunneb end väärtuslikuna siis paranevad kindlasti tema töötulemused.
Vasakule Paremale
Organisatsiooni analüüs #1 Organisatsiooni analüüs #2 Organisatsiooni analüüs #3 Organisatsiooni analüüs #4 Organisatsiooni analüüs #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BeeZ9 Õppematerjali autor
Organisatsioonikultuur

Organisatsioonikultuuri defineerinud järgmiselt: organisatsioonikultuur on organisatsiooni
peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises
koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks. . (E. H. Schein)

Organisatsioonikultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja keelatud, milline on õige ja milline vale käitumine.
Organisatsioonikultuur kujuneb välja organisatsiooni loomise käigus ja hiljem on seda raske muuta.

Sarnased õppematerjalid

Organisatsioonikultuur
9
docx

Organisatsioonikultuur

...................................................................................6 5.2 Organisatsioonikultuuri tüübid R. Harrison`i järgi........................................................6-7 5.3 Charles Handy...................................................................................................................7 5.4 Organisatsioonikultuuri tüübid C. Handy`i järgi...........................................................7-8 6. Selver AS-i organisatsioonikultuuri analüüs...........................................................................8 6.1 AS Selver missioon..........................................................................................................8 6.2 AS Selver põhiväärtused..................................................................................................8 6.3 Organisatsioonikultuuri analüüs autori nägemuse põhjal...........................................9-10 Kokkuvõte................................

Ühiskond
Organisatsiooni kultuuri mõiste
14
doc

Organisatsiooni kultuuri mõiste

............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 2 SISSEJUHATUS 3 Iga organisatsioon kujutab iseäralikku kultuuritüüpide kombinatsiooni. Tüübist sõltub: otsuste tegemise viis, töötajate motiveerimine, kohase juhtimisstiili valik, väärtuste ja uskumuste valik ja arusaamad töö olemuse ning inimloomuse kohta. Organisatsiooni kultuur määrab: Kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis ei ole ning milline on õige, milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab

Organisatsiooni käitumine
Organisatsioonikäitumine
15
pdf

Organisatsioonikäitumine

Organisatsioonikultuuri kujunemist mõjutavad tegurid Väärtuspõhine juhtimine Organisatsioonikultuuri tüpoloogiad Sotsialiseerumine organisatsiooniline pühendumus töökohaga seotus tööst haaratus töörahulolu Töökohaga seotus Tööst haaratus Töörahuolu ja kokkuvõtte Tööjõustamine ehk töökohandamine Organisatsioonikäitumine- Õpetus inimesteja rühmadekäitumisestorganisatsioonis, eesmärgiga parendada organisatsiooni sooritust ja efektiivsust (Robbins, Judge 2009; Mullins 2013). Kaasaegsed suundumused (1)Tehnoloogia areng-Toetab produktiivsust-Muudab ametikohti-Koolitusvajadus; hoiak muutusesse ja õppimisse-IKT muudab suhteid ja käitumismustreid-Töötajatel „kõvem hääl“. (2) Globaliseerumine •Inimesed eri regioonidest seotud: majanduslikult; sotsiaalselt; kultuuriliselt •Organisatsioonikäitumisega seotud küsimused: •Kuidas juhtida ja töötada efektiivselt uues reaalsuses?

Organisatsioonikäitumine
Ettevõtte tutvustus
20
docx

Ettevõtte tutvustus

Meie arvates on kõige täpsem kasutada ettevõtte kirjeldamisel kitsamat määratlust, kuna jaekaubandus üksi on väga lai mõiste. Määramatusega kohanemiseks tuleb ettevõttel kohaneda keskkonna keerulisusega sisekeskkonna eristumise abil. Selle tulemusel keskenduvad erinevad sisestruktuuri elemendid erinevatele keskkonna aspektidele, kas siis puhverdamise või piiride laiendamise abil. Rakvere Maksimarket kasutab oma ettevõtte määramatusega kohanemiseks pigem puhvreid ehk organisatsiooni kaitsmist väliskeskkonna kahjustavate mõjude eest, kui piiride laiendamist. Ettevõtte kasutatavad puhvrid: 1. Spetsiaalsete ametikohtade loomine. Töötaja vastutab oma kindla ülessande eest, kuid samas eeldatakse tööalast mitmekülgsust. 2. Müügipinna ja sortmendi jaotamine toidu- ja tööstuskaubaks, mille eest vastutavad erinevad isikud. 3. Ettevõtte müügialase informatsiooni edastamiseks kasutatakse kliendilehti,

Majandus
Inimeste juhtimine organisatsioonis Edgar Schein
22
pdf

Inimeste juhtimine organisatsioonis Edgar Schein

Tallinn 2015 KES ON EDGAR SCHEIN? Edgar Henry Schein sündis 1928. aastal Šveitsis. Ta elas ja õppis USA-s. Ta käis Harvard University (lõpetas 1952 sotsiaalpsühholoogia), Stanford University (lõpetas 1949), University of Chi- cago. Tema konsultatsiooni töö keskendub nsultatsiooni ja kar- jääri dünaamika. Tema endiste ja praeguste klientideks on suured ettevõtted nii USAs kui ka välismaaorganisat- sioonikultuur, organisatsiooni areng, protsess kol, näi- teks Digital Equipment Corporation, Ciba-Geigy, Apple, Citibank, General Foods, Procter & Gamble, ICI, Saab Combitech, Steinbergs, Alcoa, Motorola, Hewlett-Packard, Exxon, Shell, AMOCO, British Petroleum, Con Edison, the Economic Development Board of Sin- gapore, ja International Atomic Energy Agency Schein on olnud viljakas teadlane, kirjanik, õpetaja ja konsultant. Peale tema arvukad artiklid erialases ajakirjanduses, ta on kirjutanud neliteist raamatuid - 2015

Juhtimine
Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused
21
doc

Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused

Grupp ­ baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon ­ seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja ­keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks

Majandus
Suhtekorralduse eksami materjal
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele

Suhtekorraldus
Organisatsiooni käitumise eksami küsimused vastused
17
docx

Organisatsiooni käitumise eksami küsimused/vastused

1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad?  Teaduslik juhtimine (F. Taylor) –Töökoht peab olema ettevalmistatud, töötaja peab olema oskustega  "Hawthorne´i" uurimused (E. Mayo) –väärtustab inimsuhteid. Edu alus-meeskonnatöö, grupitöö, suhtlemise tähtsus, sellest tulenevalt paranevad töötulemused.  Ideaalne organisatsioon (M. Weber) – teoreetik, praktik, Preisi päritolu. Ratsionaliseeritud, standardiseeritud. On Kanti põhitõdedega. Seadus täitmiseks. Austus kõigi ametikohtade vahel.  Ohio Ülikooli uuringud (liidristiilid) – liidristiilid, juhi käitumise stiilid. Autorikraatlik, demokraatlik, minnalaskev –passiivne (ei võta teravaid otsuseid vastu nt. omaniku käsutäitja.)  Juhtimine eesmärgi kaudu (P. Drucker) – juht püstitab eesmärgid organisatsioonile

Organisatsiooniline käitumine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun