Minu laps läheb kooli (koolivalmiduse kujundamine) (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Eelkoolipedagoogika osakond
Triin Paur
EAL-3kõ
MINU LAPS LÄHEB KOOLI
Referaat
Õppejõud: MA Kerstin Kööp
Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
2
SISSEJUHATUS 3
1.KOOLIVALMIDUSE KUJUNEMINE 4
1.1 Kooliküpsus ja koolivalmidus 4
1.2 Koolivalmiduse aspektid 4
2.ÕPPIMINE ENNE KOOLI 5
2.1Õpitegevusega harjumine enne kooli 5
3.KOOLI MINEK 8
3.1Kui vanalt minna kooli? 8
3.2 Milline kool valida? 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS

Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli.
Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis.
Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid , ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks üleminekuks kooli.

KOOLIVALMIDUSE KUJUNEMINE

1.1 Kooliküpsus ja koolivalmidus

Tulva (2008) järgi keskendub kooliküpsus lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga. Lisaks arenguküpsusele mahub selle alla ka kooliks ettevalmistuse tase. Seega peab iga laps olema valmis koolieluga kohanema .
Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi (Tulva, 2008, 12). Lisaks peab laps olema valmis ka suhtlema ja tegutsema eakaaslastega.
Viivi Neare (1998) on defineerinud koolivalmiduse mõistet järgnevalt: koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ning kõrgemale tasemele õpitegevusele.

1.2 Koolivalmiduse aspektid

Koolivalmidusel on 3 aspekti: psühho-füüsiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt.
Psühho-füüsiline aspekt- olulisel kohal lapse tervis, koormustaluvus ja töövõime.
Näitajad:

• Lapse kehaline areng
  
• Erutus - ja pidurdusprotsesside tasakaal, liigutuste valitsemise oskus
  
• Motoorne areng
  
• Tervislik seisund
  

Vaimne (kognitiivne) aspekt- laps peab oskama kooli minnes kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; tähelepanu ja vaatlusvõime teatav arengutase.
Laps saab õppetööga paremini hakkama, kui tal on välja kujunenud terviku tajumine ehk mõtestatud taju (st oskust pildi järgi jutustades näha asju omavahelises seoses, ei nimeta kujutatud üksikult; silmamõõdu areng). Selleks, et laps saaks tuleks toime koolis, on eelduseks tähelepanu koondamise võime. Mõtestatud taju areng võimaldab alustada teadmiste süstemaatilist omandamist. Kooli minnes peab laps oskama ka pisut arutleda ning leidma nähtusi põhjusi.
Sotsiaalne aspekt
Sotsiaalse koolivalmiduse oluline näitaja on õppetööks motivatsiooniline valmisolek, mis väljendub lapse soovis õppida, omandada uusi teadmisi, emotsionaalses eelsoodumuses täita täiskasvanu nõudmisi.
Laps lülitub koolis teise sotsiaalsete suhete süsteemi, kus talle esitatakse uusi nõudmisi ja ootusi. (Neare, 1998, 5-7)

ÕPPIMINE ENNE KOOLI

Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda. Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima.
Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng koolieelses eas on erakordselt arendav, selleks tuleb täiskasvanutel luua ainult tingimused (Uudelt & Rikson, 2010).
Negatiivselt mõjub aga täiskasvanu sundimine või lapse hirmutamine kooli või õpetajaga. Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav (pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike).

Õpitegevusega harjumine enne kooli

Õpitegevuse korrastamine toimub vastavalt lapse vanusele ja rakendades sobivaid õpimeetodeid.
Koolivalmiduse üheks näitajaks on kujutlusvõime areng. Kujutlus on seotud mõtlemisega, lapse mõtlemisoperatsioonide arenguga. Arendavaks tegevuseks on muinasjuttude lugemine ja jutustamine. Muinasjutud pakuvad palju mõtlemisainet.
Piiratud kujutlusvõime puhul, tekib huvi puudus. Lapse kujutlusvõimet ja arengut pidurdab telesaadete ja koomiksite vaatamine.
Lugemisoskus - tänapäeval üks populaarsemaid teemasid lapsevanemate seas. See ei ole ainult tähtede ja häälikute kokkupanek.
Lugemise erinevad astmed :

Mehaaniline lugemine- lugemisoskuse madalaim tase. Mõte suunatud lugemistehnikale.

Lugemine subjektiivse mõtlemise astmel- lisandub arusaamine.

Lugemine objektiivse käsitluse tasemel- lugemine suunatud lugeja teadvusele, loetava kujutlusele. Loosse sisse elamine. Loo sisu analüüsimine ja mõtestamine.

Produktiivne lugemine- iseenda õpetamine. Loetu analüüsimine ja järelduste tegemine.
Keeleline suhtlemine - eelkoolieas tähtsal kohal kõne areng.
Laps vajab keelelist suhtlemist täiskasvanuga. Lugemaõppimise puhul on oluline lapsega vestelda, arutleda ja küsimusi esitada kirjanduspala kohta. Sellist meetodit on oluline kasutada ka rühmas, keele ja kõne valdkonnas.
Lapse iga küsimus väärib tähelepanu. Igale tõstatud probleemile on vaja kindlasti reageerida, vajadusel lase lapsel oodata, kui aeg selleks ei ole õige.
Lapse kõne arendamine koolieelses eas on väga tähtis kooliks ettevalmistumisel. Õppimine põhineb keelelisel suhtlemisel ning keel mõjutab lapse intellektuaalset arengut. (Kera, 2004, 67- 71)

KOOLI MINEK

Kui vanalt minna kooli?

Tänapäeva vanematel on arusaam, et kuueaastaselt kooli minev laps on perekonna au ja uhkus. Märkamata jääb aga tõsiasi, et laps ei pruugi valmis olla kooli koormuseks. Kuueaastaste laste puhul tasuks vanematel hoolega mõelda, et äkki oleks ikkagi õige lapse lapsepõlve pikendada.
Mõnikord juhtub ka olukordi, kus laps on vanuse järgi koolikohuslane, kuid ta pole kehaliselt, vaimselt või sotsiaalselt valmis kooliga liituma. Sellisel juhul tasuks vanemal mõelda koolipikenduse taotlemise peale, kuna sellise lapse kooli panek võib tekitada lapsele suuri lööke. Koolipikenduse saamine pole häbiväärne ega taunitav . (Ots, 2008, 48)

3.2 Milline kool valida?

Viimasesse rühma minnes algab vanematel „paanika“. Küsimusi tekib erinevaid: millisesse kooli panna laps? Milline kool on kõige parem? jne.
Mille järgi valivad lapsevanemad kooli? Kindlasti on esikohal järeltulija huvid. Tähtsaks peetakse ka kooli mainet, asukohta, lähedust kodule (mõeldes sellele, et laps saaks hommikul kauem magada ).
Kooli valides tuleks lähtuda pikemast perspektiivist, mitte pelgalt emotsioonidest. Igal koolil on omad head ja vead. Samas, igas heas koolis (ei mõtle ainult eliitkoole vaid ka maakoole) omandab laps vajalike koolitarkusi, kui tal endal on huvi õppida ja areneda.
Kooli valides on vanema ülesandeks tutvuda kooliga, ruumidega, sööklaga, võimlaga jms. Tutvuda tuleks kindlasti ka õppealajuhatajaga, võimalusel ka klassijuhtajaga.
Mõelda tasuks kindlasti sellele, et ei ole olemas ideaalkooli, kuid hea kool võib pakkuda lapsele ideaalilähedast õpikeskkonda. (Ots, 2008, 55-58)

KOKKUVÕTE

Laps on kui õun, mis küpseb ja küpseb, kuni saab kooliks valmis. Kooliks saab ta valmis läbi mitmete aastate.
Tänapäeva vanematel on suur ülesanne, leida oma võsukestele parim kool õppimiseks. Tihti, eriti suurlinnades, soovivad vanemad panna oma lapsed eliitkoolidesse. Kuid kelle jaoks? Enamjaolt on kooli nimetus ja maine oluline vanemale, mitte lapsele. Seega on hariduse omandamise koht üks suur küsimärk. Haridust saab omandada igas heas koolis, kui laps seda vaid soovib.

KASUTATUD ALLIKAD

Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Tallinn: Ilo.
Lapsest saab koolilaps . Materjale koolivalmidusest ja selle kujunemisest. (1998). Koost . E. Kulderknup. Tallinn: Eesti Haridusministeerium .
Ots, L. (2008). Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada. Tallinn: Tallinna Raamatutükikoda.
Uudelt, K. & Rikson, K. (2010). Koolivalmidus. [2011, november 14].
http://www.lasteaed.net/2010/11/20/koolivalmidus/