Kultuuritust ei ole olemas (0)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

sisaldavad nad oma põhjas viiteid teisele. Igas keeles sisalduv algne «võõras» saab dialoogi käigus «teiseks», mis tähendab seda, et igas identiteedis on ühtlasi ka midagi «teist». See jäljeks redutseerunud «teine» on ühtlasi embrüonaalseks sillaks erinevate kultuuride vahel. Hulga sajandeid valitses vastandus Deutsch­Undeutsch, ehk maamehe jaoks saks ja mittesaks. Rahvusest, täpsemini ehk rahvustundest, mida tollal ei olnud olemas, olulisem oli sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus

Filosoofia

78

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

v teine mõtteviis sisaldab, et te oskaksite seda hiljem kultuuriteoreetiliste tekstidega iseseisvalt töötades ära tunda, oskaksite erinevaid autoreid ja 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 12 seisukohti omavahel võrrelda ja kujundada omaenda arusaama kultuurist. Kultuuri ei ole võimalik üheselt defineerida: Chris Barker tuletab meile oma raamatus Cultural Studies: Theory and Practice (2000) meelde, et ei ole olemas ühte ,,õiget" kultuuridefinitsiooni. Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse.

Kultuur

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

olevusest, kultuurikandjast. Võrdlev teadus, mis püüab jõuda sügavamate tunnetusteni inimese olemusest. Veel lähedam suhe on kultuuriantropoloogiaga- mille huviobriit on inimene ja tema käitumismustrid, tavad. Ühelt poolt püütakse leida üht universaalset miskit, mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt püütakse esile tuua ainulaadsust, mis teeb ühe kultuuri teise suhtes unikaalseks. 4) religioon, sotsioloogia jne. Õppimisvõimalused Eestis- mujal maailmas on olemas eraldi õppetoolid ja institutsioonid. Aga kuna Eesti on väike, siis saab õppida TÜ-s geograafia osakonnas. Ja TLÜ, kus loodi 2007 maastiku ja kultuuri keskus. Sissejuhatus kultuurigeograafiasse- inimesed on loomult geograafid: meil on teadmised ja uudishimu erinevate ruumide kohta. Aja jooksul muutub arusaam ruumist (väikelaps-vanainimene). Huvi kohtade vastu, kus on midagi teisiti. Tihti vajati informatsiooni teiste maade kohta majanduslikel ja vallutuslikel eesmärkidel

Kultuurigeograafia

15

doc

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

20

docx

Antropoloogia põhivoolud

elutust ja mis põhjustab une, transi, haiguse, surma; kes on need kujud, kes ilmuvad silmade ette magades ­ religioon on katse seletada unenägusid ja hallutsinatsioone Hing, vaim ­ sõnad keeles, mis on universaalsed Kirjaeelsetes kultuurides tekkis hinge idee püüdest maailma seletada, praktilksed ühiskonnad, mis tugunesid ratsionaalsele mõtlemisele Teooria maagia tähendusest ­ tugevalt seotud Frazeriga ­ leidis, et on olemas 3 peamist mõtteviisi: maagiline, religioosne, teaduslik James George Frazer (1854-1941): Sotlane, kuid veetis enamus elust Cambridge ülikoolis, erudiit Maagiat ja religiooni käsitlevad teosed, entsüklopeediate sissekanded Folklore in the Old Testament (1918), Toteism and Exogamy (1910), The Golden Branch Mõjutatud Tylorist 19. saj peamine evolutsiooniteoreetik ­ huvitusid religiooni päritolust ning uskusid, et see

Antropoloogia

42

docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

Euroopa rahvakeeltes (saksa, ingl, prants) kinnistub sõna 'kultuur' alates 17 sajandist. Esmalt juurdub Saksamaal, kus esimestest kasutab seda Leibniz. Arusaam kultuurist kui tervikust ­ seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. ­ Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. ­ Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed. Arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olemas ühtedel rahvastel ja puudub teistel, sündis 17. sajandi Lääne-Euroopas, esmajoones Prantsusmaal. ­ Kultuur tähendab käitumis- ja kõlblusnorme. ­ Kultuursed ehk tsiviliseeritud rahvad vs. barbaarsed rahvad. Kultuur vs tsivilisatsioon Eristus kahe kultuuriareaali vahel: kui "kultuur" on ennekõike saksa mõiste (Kultur), siis "tsivilisatsioon" on pigem prantsuse ja inglise mõiste (Civilisation, Civilization)Saksa Kultur viitab inimese või rahva vaimsetele,

Kultuuriajalugu

26

docx

Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud

Inimkonda ühendab: PRINTSIIP: Inimkonna psüühiline ühtsus ehk biopsühholoogiline võrdsus. Miks võib ühe distsipliini raames uurida kogu maailma rahvaid? Indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, aga inimpopulatsioonidel on kõigil võrdsed võimalused kultuuri luua. Kõik rahvad võivad kultuuri luua. Adolf Bastian 1860: kõigil rahvastel on ajalugu. Varem arvati, et kõikidel rahvastel pole ajalugu. Kuid, kas on olemas selliseid kultuuriuniversaale, mis on omased kõikidele maailma kultuuridele? Huvitav on see, et selliseid universaale on vähe. On bioloogilised universaalid. Bioloogilise ja kultuurilised universaalid: Endogaamia ja eksogaamia tavad, need on olemas kõigis maailma ühiskondades. Endogaamia on kogum tavasid, mis määratleb selle, millise grupi sees peab inimene abielluma. Eksogaamia tavad on need, millisest grupist väljastpoolt peab inimene abielupartneri valima. Need eksisteerivad kõrvuti,

Kultuur

17

docx

Populaarkultuuri teooriad

Kultuuri tarvitades, teise konteksti pannes, me loome selle teistmoodi.. Nt kõigile meeldib "50 halli varjundit" samas mõni saab lugeda seda iroonilise pilguga. 6.Popkultuur on rahva enese loodud ja ei ole ülevalt peale surutud. Sell-out ­ algne meie loodud stiil on sisestatud kommertsi, nt mingi underground punkbänd teeb sony'ga lepingu ja siis saab tuntuks jne. Muusikatööstus moonutab muusikat mitte ei loo seda. Samas oleneb sellest, kas see puhtana on varem olemas või luuakse hoopis seal sees. Vastandamine. Popkultuur pole kõrgkultuur, seega on madalkultuur. Rahva enda oma pole, seega on peale surutud. 05.09.2013 M. Arnold Populaarkultuuri käsitlemisel on klassiaspekt täitsa olemas. "Kultuurianarhia", anarhia tänapäeva mõistes popkultuur. Kultuur on tema jaoks teadmiste varamu. "Kultuur on parim, mis on maailmas mõeldud ja öeldud." "Kultuuri kohalolek peab kindlustama jumaliku korra valitsemise maailmas"

Kultuur

Kommentaarid (0)