Teatri-iidoli nimetus pärineb sellest, et erinevaid näidendeit on mitmeid ja neid on võimalik omavahel kombineerida, samamoodi nagu on võimalik kombineerida erinevaid filosoofiaid. Teatri-iidol on elujooksul teaduslikult omaks võetud ja mitte kaasa sündinud. Esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet Mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku. Võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest. Esimene reegel: Tähtis on kõike eitada mida ei olda ise kogetud(aistitud). Üleliia ei tohiks arutleda ja omada eelarvamusi kahtluste osas. Liigne kahtlemine ei ole hea. Otsustustes peaks peituma ainult see, mis on selgesti arusaadav ja ei tekitaks kahtlusi.
(Massey University, 2012.) 2. Akadeemilist kirjutamist võib defineerida kui vormi tõlgendavast proosast, mis peaks olema täpne, poolametlik, umbisikuline ja objektiivne. Akadeemiline kirjutamine põhineb analüüsil – akadeemiline kirjutamine on ideede lahkamise protsess, eesmärgiga suurendada lugeja arusaamist kindla asja kohta. See kasutab deduksiivset arutluskäiku, poolametlikku kirjakeelt ja kolmanda isiku vaatevinklit(umbisiklik). Deduktiivse arutluskäigu kasutus – kirjatükisi algusosas lahatakse tees(juhtmõte) ja sellele järgnevad toetavad näited ja detailid, eesmärgiga anda edasi keerulisemad ideed arusaadavamal viisil. (Tutor Vista.) 3. „Akadeemiliste tekstide kirjutamine, nagu kirjutamine laiemalt, on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. See tähendab, et igaüks saab oma kirjutamisoskust parandada. Mõistagi ei piisa oma kirjaliku väljendusoskuse
arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega.
ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II meditatsioon algus): esitage mõlemad viisid ning võrrelge omavahel „Arutlus meetodist“ IV osa ja II meditatsiooni alguses toodud argumentatsiooni? selgitage lühidalt: kuidas saate sellest printsiibist aru
Kui üksmeel puudub, on tegu argumendiga; kui üksmeel on olemas, võib tegu olla seletusega. 5. Millisel juhul on argument kehtiv ning millisel juhul korrektne? Kehtiv argument on selline, kus üleminek eeldustelt järeldustele on sooritatud õigesti: eeldustest tõesti järeldub järeldus. Korrektne argument on niisugune, mis on kehtiv ja kus lisaks ka eeldused on tõesed. Reaalelus muidugi huvitab eeskätt korrektne argument. 6. Milles seisneb deduktiivse ja induktiivse argumendi erinevus? Deduktiivse argumendi all mõistetakse sellist mõttestruktuuri, kus eelduste tõesus kindlalt ja paratamatult tagab järelduse tõesuse. Kui eeldused on tõesed, on loogiliselt võimatu, et järeldus oleks väär. Induktiivse argumendi võib määratleda kui sellise, kus eelduste tõesus teeb järelduse kehtimise tõenäoliseks või tõepäraseks. 7. Mis vahe on vaidlusel ja lahkarvamusel?
vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1
autori arvates kõige aluseks, kuid ei pidanud oma kaasaja filosoofiat kuigi täiuslikuks. Enda täiustamiseks, oma filosoofiliste vaadete kujundamiseks ning maailma mõistmiseks reisis Descartes palju ning peabki reisimist oma saavutuste eelduseks. II Oma meetodi all peab Descartes silmas vabanemist kõigi eelnevate aegade jooksul tekkinud eelarvamustest ning oma mõtete struktureeritud ja sihikindlat korrastamist. Autor toob välja neli meetodi põhireeglit, milles võib märgata deduktiivse meetodi tunnuseid. Descartes leiab, et kõiki probleeme on võimalik teaduslikult lahendada, selleks tuleb leida vaid õige lähenemine ehk meetod. III Uue meetodi ülesehitamiseks lõi ta endale uue moraali, mille põhipunktideks on: järgida ühiskonna- ja religiooniseadusi; olla oma tegudes alati kindel ja vankumatu; saatuse muutmise asemel püüda muuta ennast ning oma soove ning pidada meeles, et inimese võimuses on üksnes tema mõtted.
selles kui palju on neil ennist omandatud taustainfot ja kui treenitud ning vastuvõtlik on nende mõistus. 2. Mõtlemise meetod seisneb esiteks selles, et ei tohi teha teha otsuseid enne kui need on hoolikalt läbimõeldud. Teiseks tuleb jagada uutitav võimalikult paljudesse osadesse ning seejärel uurida neid lihtsaimast raskemateni. Viimaseks tuleb koostada selge ülevaade veendumaks, et mida ei jäänud vahele. Seega näeme, et tegu on deduktiivse meetodiga, kuna algul me tegeleme üldiselt asjaga jaotades ta teatud osadeks, ja seejärel tegeleme üksikasjalikult nende osadega. 3. Descartes põhjendab seda, et ma olen esiteks sellega, et kui me julgeme millegis kahelda, tõestab meie endi olemasolu ja teiseks kui ma mõtlen, järelikult ma olen. 4. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. 5
tundmine alati nii lihtne kui tundub . Enamasti eeldatakse inimestelt , kes pärinevad mõnest ilma formaalse koolihariduseta kultuurist , ülesannete sooritamisel nõrgemat taset , kui koolihariduse omandanud inimestelt . Mälu-uuringute tulemused tõestavad aga ,et see ei vasta tõele, vaid eri kultuuriruumidest ja haridustasemega inimestele jäävad paremini meelde erinev informatsioon. Suhteliselt palju on uuritud kultuurierinevuste ning eelkõige koolihariduse mõju süllogismide (deduktiivse mõtlemise ülesanne ) lahendamisele . Uuringud on näidanud , et ilma koolihariduseta inimesed lahendavad süllogisme teisiti kui kooliskäinud inimesed .Taju- ja mälu-uuringute tulemused tõendavad , et traditsioonilist ehk formaalse koolihariduseta kultuuri esindavate inimeste võime ülesandeid lahendada sõltub osaliselt sellest, kas ülesande sisu haakub nende igapäevase tegevusega või mitte . Niisiis võib kultuurierinevute
2. Sõna - võõrsõna, omasõna 3. Arv - ratsionaalne, irratsionaalne 4. Valitseja - president, kuningas 5. Kutse - kirjalik, suuline 6. Maja - kortermaja, eramaja, ridaelamu 7. Kool - algkool, põhikool, keskkool, ülikool 8. Puu - okaspuu, lehtpuu 7. DEFINEERIDA MÕISTED 1. Hing - see, mis elustab keha 2. Põhjus - objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed. 3. Aksioom - väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks. 4. Aeg - sündmuste omavaheline kaugus. 5. Aatom - väikseim osake 6. Vaim - olendi tundeelu 8. DESKRIPTEERIDA MÕISTED 1. Olemus - see, mis põhjustab asja olemist iseendas 2. Jumal - ülim üleloomulik olend 3. Toime - 4. Surm - organismi elu lõppemine 5. Jõud - vastastikuse mõju mõõt 6. Ruum - mahtuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed 7. Elu - töötavate orgasimide kogum 8. Vaim - olendi tundeelu 9
Teatriidol. Neljas iidol on meisse rännanud mitmesugustest erinevatest mõtteviisidest ja filosoofiatest. See tähendab, et me ei sündinud sellega vaid see on sisenenud meisse ajajooksul. Nad on meisse selgesti juurdunud ning nendest on keeruline lahti öelda. 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. reegel. Mitte kunagi ei tohi pidada midagi tõeliseks senikaua, kui pole seda asja evidentselt tunnetanud. See tähendab, et tuleb enne veenduda selle asja enesestmõistetavuses ja ilmsuses.
tunnetatavatest asjadest ehk probleemi lahendamise käik tuli järk-järgult üles ehitada. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Hulknurga pindala leidmisel tuleks hulknurk jagada osadeks, mis on meile tuttavad, näiteks kolmnurgad ning seejärel läbi kolmnurkade pindalade summa leida uuritava hulknurga pindala. Üldine: Deduktiivse meetodi puhul tehakse järeldusi üldisest üksikule, liigutakse nii öelda ülevalt alla näiteks: kõik inimesed on surelikud, ma olen inimene järelikult olen surelik. Induktsioon erineb deduktsioonist selle poolest, et induktsiooni puhul tehakse järeldusi deduktsioonile vastupidiselt, liikudes üksikult üldisele ehk üksiku objekti omadus kantakse edasi kõikidele teistele objektidele ilma nendega tutvumata näiteks: see paprika
1) faktikirjeldus e normikoosseisesitatud vigaselt normikoosseisu kirjeldus tuleb esitada täpselt nii, nagu see on seaduses sätestatud; 2) faktiväide e teo kirjeldus selle tehioludesei osutu asjakohaseks, st ei tulene faabula asjaoludest (tehioludest) e vastaja koostatud teo kirjeldus moonutab tegu; 3) õiguslik otsustus e conclusio on väär juba moondunud eelduste tõttu või meelevaldne. ========================================================== Ülesanne. Sõnastage deduktiivse subsumptsiooni otsus sooritaja ja tema teo kohta Barbara figuurile tugineva kahe premissi (faktikirjeldus ja faktiväide) ning õigusliku otsustusena (conclusio). Metoodiliselton sellekssoovitavteostadakõigepealttaandaminemetalausena õigusnormi loogilise struktuuri ,,kui...siis...vastupidiseljuhul,, kohaselt, samuti teha vajaduselõigusnormi struktuuri analüüs (liht-võiliitnorm; liht-võiliitkoosseis;
tõlgendus kindla ilmavaate raames? Mida tähendab, et infoühiskonnas on oluline info kvaliteet mitte kvantiteet*allikaid väga palju,aeg on kallis:P? Seletage kuidas statistika võib negatiivselt mõjutada kultuuri ja haridust*oh, prosto. Mida tähendab metodoloogiline ja kontekstuaalne normatiivsus?sisene ja väline Mida tähendab kirjeldav, seletav ja põhjendav uurimistüüp? Milles seisneb induktiivse*objektiivne,täpne,valim,avalikkustamine ja deduktiivse *väärtused,rahastamine,pettus,valelikkus,eetika uuringu erinevus? Milliseid "komistuskive" on uurimistöös*liiga palju küsimusi,millele vastata,eelnevalt äratehtud töö tegemine jne? Mida tähendab vastastikune seos? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim*selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel ? Milliseid valimi tüüpe
metsavendi vaprateks ja teises reeturlikeks; samamoodi: esimeses lauses peetakse kommunisti reeturlikuks, teises vapraks. Autluste põhitüübid 1 Tänapäeva loogikas on üldiselt näidatud, et väitelausete struktuur on märksa keerulisem, kuida siinse sissejuhatava kursuse raames piisab kui teada sellist esitust. Ka nt kõigiaegade üks suurimaid filosoofe Immanuel Kant (1724-1804) lähtus väitelausete sellisest käsitlusest. Arutlused jaotuvad induktiivseteks ja deduktiivseteks. Deduktiivse arutluse puhul toimub järeldamine üldiselt väitelt osaväitele: Kõik inimesed on surelikud Sokrates on on inimene ______________________ Sokrates on surelik Induktiivse arutluse puhul järeldatakse üksikult üldisele: G. Bush on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Mickey Mouse on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama Colin Powell on ameeriklane ja leiab, et Iraaki peaks pommitama ... _______________________________________________________
Popperi järgi algab teadus oletusest, mitte vaatlusest. Popper väitis, et kuigi pole võimalik tõestada, et homme päike tõuseb, on meil vaba voli säärane teooria esitada. Kui päike ei peaks tõusma, siis on tõestatud, et see teooria on väär, kuid seni pole see teooria vääraks osutunud. 2. Milleks on vaja teha eristus tunnetuse (inglise keeles knowledge) psühholoogia ja tunnetuse loogika vahel? 3. Kirjeldage palun deduktiivse kontrolli meetodit. Peaks olema selline meetod, kus meil on teada teatud üldine seaduspära ning selle alusel kontrollime igat üksikut vaatlust, et kas viimane vastab sellele seadusele. 4. Milles seisneb demarkatsiooniprobleem? Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5. Kuidas positivistid selle lahendasid? 6
) Seega arvan, et tegemist on detuktiivse meetodiga, sest esimeses reeglis otsitakse tõest eeldust ning edasi (teises-neljandas) tehakse kõik, et seda uurimist lihtsustada ja kergendada. Kõige lõpus tehakse üldised ülevaated ja täielikud loetelud, et neist tõesed järeldused teha saaks. Kaine inimaru ehk mõistus eristada tõde valest ja võime hästi otsustada. Kuna meil ei ole samad seisukohad ja seetõttu erinevad ka meie arvamused. Võrreldes kainet inimaru ja selle rakendamist deduktiivse meetodiga, on minu arvamus, et kuna inimesed juhivad mõtteid erinevaid radu mööda ja vaatlevad erinevaid asju, siis mõistetakse asju erinevalt. Inimestel võib olla erinevates etappides tunne, et nad on jõudnud tulemuseni, kui sama aegselt kellegi teise jaoks see veel ei tulemus.
varjatud argumentidega nõustuda; inimesed ei tarvitse olla üksmeelel, kas argumendid ikka on paikapidavad; argumendiahela iga lüli peab töötama (sh eeldus) mitte ainult enamik neist. Seos Induktiivne seos Mittetäielik induktsioon Täielik induktsioon Deduktiivne (formaalloogiline) seos Kui kõik eeldused on tõesed ja mittevasturääkivad ning deduktiivne arutlus on õigesti tehtud (korrektne deduktsioon), siis on ka järeldus tõene. Probleemid deduktiivse seosega kui valitud argumentide hulk ei ole piisav, siis ei õnnestu tõestust konstrueerida; üleliigsete argumentide kaasamine võib tõestamise liiga keeruliseks teha; ei pruugi olla võimalik kontrollida argumentide paikapidavust; argumentide hulk võib olla vastuoluline (keeruline kontrollida); tõestuses kasutavate reeglite korrektsuse kontroll nõuab omakorda nende kõigi tõestamist. 9
Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Õige! Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. 7 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? a Õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. 8 William James'i arvates a Õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). 1 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? a Ei ole õige Ükski kollane asi ei saa olla roheline. b ? Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi
Selleks, et olla kindel et sa oled õigel teel, oleks vaja kõik kirja panema loeteludesse ja ülevaatesesse. See aitab ka sellele et ei unustaks olulisi asju ära teha. Kindlasti pane oma lahenduskäik kirja, et kontrollida kas kõik on tehtud õigesti, kas sa pole midagi unustanud. Kui uut asja alustatakse üldiste nähtuste vaatlemisest ja liigutatakse üksikasjade mõistmise suunas, siis on tegu deduktiivse meetodiga. See on esitatud Descartese reeglites. Deduktiivset mõtlemist võib nimetada kaineks inimaruks. Kuna Descartese mõtlemise järgi, kaine inimaru ei ole see, kas on inimesel õigus teiste inimeste võrreldes, vaid see et inimene jõudis oma otsusteni oma kindla mõtlemise tee kaudu. Descartes arvas, et pole küllalt omada head mõistust, vaid peaasi on seda hästi rakendada. PARANDUSED 3.2 Miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta
ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 3. Milles seisneb induktsiooniprobleem? Näited. Induktsiooniprobleem seisneb küsimuses, mis ikkagi õigustab induktsiooni kasutamist. Probleemi lahendamiseks on püütud rajada induktiivset loogikat. Karl Popper püüdis induktsiooniprobleemist mööda minna, väites, et induktsiooni otseselt õigustada ei saa, küll
Teistsuguse lähenemise järgi säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Kõik küsimused võib jagada kolme liiki: küsimused, millele saab anda vastuse kogemuse põhjal, kas praegu või tulevikus (nt kas Eestis elavad kauem mehed või naised mis on selle põhjuseks), ka igapäeva elu tekitab küsimusi, millele saab vastata kogemuse põhjal; küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutlemise abil, lähtudes teoreemidest ja arutlustest (nt kohtuniku arutlused, lähtudes õiguaktidest); küsimused, millele ei saa vastata ei kogemuse ega deduktiivse arutlemise põhjal. ( nt kas elul on mõte, kas minevik eksisteerib, mis on õige ja ebaõige, mis on õnn). Kokkuvõtteks võib naljaga pooleks öelda, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? See nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi.
Tagajärjed sõltuvad põhjustest, seega kui vaadata üle põhjuseid ja neid korrastada, saab muuta ka tagajärgi. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs – (alg)osadeks lahutav uurimine Süntees - (alg)osade ühendamine, nendest terviku koostamine 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Induktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üksikult üldisele. Deduktsioon – arutlusmeetod, millega liigutakse üldiselt üksikule Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Teooria peab olema kontrollitud teadusliku meetodiga. Rangelt võttes ei saa induktiivse meetodiga jõuda kindla tõeni, see on ainult tõenäosus. Deduktiivset arutlust kasutades - kui peab paika eeldus, peab paika ka järeldus. 9. Mis on teooria? Hüpotees, mis on leidnud kinnitust. Teadmiste, kogemuste ja praktika loogiline üldistus. Teooria all mõistetakse süstemaatilist ehk sisemiselt kooskõlalist seoste kogumit, kus teatud asjaoludele antakse hinnang või selgitus
• Päring – HL, millel on ainult keha e. vähemalt ühest negatiivsest literaalist koosnev disjunktsioon. Øpäring Prologis on otsingut käivitav käsk, näiteks ?- isa(juku,X). Suletud maailma eeldus: tõene on ainult see väide, mille tõesuse saab Prolog programmis tuletada olemasolevatest faktidest. NB! Faktide puudumine tähendab faktide mittekehtimist so faktide puudumine ei tähenda määramatust! 4.2 Resolutsiooni meetod Resolutsioon - Horni lausete kujul oleva deduktiivse süsteemi tuletusreegel. ØValem Δ ⇒ D kehtib parajasti siis, kui tema eitus ¬ (Δ ⇒ D) ≡ Δ ∧¬ D on vasturääkiv. ØHorni lause tõestamiseks tõestatakse, et positiivse literaali eituse konjunktsioonist eeldusdisjunktidega saab tuletada vastuolu. Øst temast saab tuletada tühja disjunkti. Tühja disjunkti tuletamiseks kasutame klassikalise loogika reegli modus ponens üldistust - resolutsiooni reeglit (RR).
Argumentatsioon Argumentatsiooniks nimetatakse väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamist teistele väidetele tuginedes. Argumentatsioonis võime eristada kahte komponenti: tees, väide midagi argumenteeritakse, argumendid, väited, mille abil argumenteeritakse. Argumentide ja teesi vahel võib olla seos induktiivne ja deduktiivne.14 Induktiivse seose puhul tõesed argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust ( vähemalt selle silmis, kes argumenteerib). Deduktiivse seose puhul on tõeste eelduste puhul ka tees tõene. Sellist argumentatsiooni nimetatakse demonstratiivseks. Argumentatsiooni eriliik on tõestus. Tõestust on loogiliselt korrektne argumentatsioon, mis tugineb tõestel eeldustel (argumentidel). Aga kes garanteerib argumentide tõesuse? Võidakse vastu vaielda: kui argumentideks võtta faktid, siis on ju argumentide tõesus garanteeritud.15 Selline vastuväide on aga puudulik vähemalt kahel põhjusel
lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näitega Baconilt iga iidoli kohta (välja arvatud teatri iidol) 5. Descartes: 1. esitage meetodi neli reeglit ja selgitage, kuidas saate aru reeglite nõuetest / mõttest. Selgituse juures mõelge sellele, kuidas lahendatakse geomeetrias hulknurga pindala ülesannet 2. mis mõttes on tegemist deduktiivse meetodiga? Vastamisel arvestage, et peamine reegel on reegel 1 ja reeglid 2-4 moodustavad omaette terviku + võrrelge seda Descarte?`i seisukohaga kainest inimarust ja selle rakendamisest (Arutlus meetodist I osa 1 lõik) 1. Aprioorne on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusega. Seejuures ei saa seda võtta nii sisekogemusega ega ka väliskogemusega, milleks on füüsika algtõed
tunnetatud vastuolu), kuigi neid võib paberil kirjeldada. Reaalselt on olemas: ressursid ja nende kasutamiseks vajalikud tingimused. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on
teatava usaldusväärsuse, kuid samas käsitletakse seda tihti kui pigem probleem, sest sama uurimuse läbiviimine naturaalses keskkonnas võib anda hoopis teise tulemuse ja paneb tulemuste valiidsuse küsimärgi alla. Vaatamata sellele on eksperimendi abil võimalik saada kõige parem tulemus põhjuslike seoste uurimisel. Selle taga on tugev kontroll ja korralikult planeeritud juhuslikkuse elementidega disain. 3.4 Teoreetiline uurimus Teoreetiline uurimus võib olla nii induktiivse kui deduktiivse lähenemisega. Nendest esimese puhul on aluseks eelnevad empiirilised uurimused (meta-teooria). Teise puhul tuletatakse uus lähenemine eelnevalt kirjeldatud aksioomidest, eeldustest ja oletustest. Saunders et al (2009, 149) tsiteerivad Gouldingi arvamust, mille järgi teoreetilise uurimuse parim kasutusala on käitumisviisi prognoosimine või põhjendamine, pannes rõhku uue teooria kirjeldamisele. Teooreetilise uurimuse aluseks ei ole esialgse teoreetilise raami moodustamine,
induktsiooniprintsiibi aluseks pime usk. Popper järeldas, et induktsiooniprintsiipi ei saa rahuldavalt õigustada. Analoogiliste argumentidega kritiseeris ta ka looduse ühetaolisuse printsiipi. Erinevalt Bertrand Russellist leidis Popper, et teadus ei vaja induktsiooniprintsiipi, vaid toimib oletuste ja ümberlükkamiste printsiibil. Oletused ja ümberlükkamised David Hume juhtis tähelepanu sellele, et vaatlustest ei saa deduktiivse loogika abil järeldada üldistuse tõesust. Popper aga juhtis tähelepanu sellele, et kuigi niiviisi ei saa kindlaks teha üldistuse tõesust (seda verifitseerida), on niiviisi võimalik järeldada üldistuse väärust (see ümber lükata, kummutada ehk falsifitseerida). Seda nimetas Popper falsifikatsiooni ja verifikatsiooni vaheliseks asümmeetriaks. Sellel põhineb Popperi falsifikatsionistlik teadusekäsitus. Teadus ei alusta mitte vaatlustest, nagu induktsionist väidab, vaid oletustest
Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik taandada mingitele vähestele põhimõistetele, mis toimiksid aksioomidena. See ei võimaldaks piisavat teavet õigusnormi kohta ega empiirikat. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. (Pawlowski, H.-M. Einführung in die juristische Methodenlehre. Heidelberg, 1986. Nagu on viidatud Narits, 2004, lk 92.)
tõeväärtus on määramatu, sest Ükski inimene ei ole kümnevarbaline - ei kehti, (Kalahari kõrbes elavatel suguharu liikmetel on tõepoolest ainult kaks varvast), siis otsustus: Mõned inimesed ei ole kümnevarbalised - jääb loogikas määramatuks. 3.A&I; E&O on ALLUVAD ehk SUBORDINAARSED Neli juhtumit: a) kui üldine ( A, E) on kehtiv, siis on kehtiv ka osaline (vastavalt I ja O). See seos on formuleeritud Aristotelese aksioomis deduktiivse mõtlemise põhilausena: kõike, mida jaatatakse kogu klassi kohta, jaatatakse iga üksiku kohta, mis sellesse klassi kuulub ja vastupidi, kõike, mida eitatakse kogu klassi kohta, eitatakse iga üksiku kohta, mis sellesse klassi kuulub. Näiteks, Ükski jalgpallur ei 11 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati
uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. 10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut
Ei ole õige Mahakirjutaja ei tea õiget vastust isegi siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) K Ei ole õige on kõik tõed kogemuse alusel tõestatavad L Ei ole õige on kõik tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad ? õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut? O ? Skeptik ei nõustu ühegi väitega P Ei ole õige Skeptik eitab näiteks asjade olemasolu siis, kui neid ei tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9
(kodanikuük tugevus, usaldus) Deduktsioon: Tahan Putnami teooriat testida Eesti puhul. Võtan ta teooria, kogun vastavad andmed inimestevahelise usalduse ja kodanikuük. liikmesoleku kohta. Analüüsin andmeid ja ei leia mingit seost võimude usalduse ja sotsiaalse kapitali vahel. Panen Putnam'i teooria kahtluse alla (ja pakun uue seletuse) Hüpoteesidest taas Hüpoteesid seostuvad: kvantitatiivse uurimisstrateegia ja deduktiivse lähenemisega Miks kasutatakse hüpoteese just kvantitatiivis? Kvalitatiivse uurimisstrateegia puhul eriti hüpoteese ei kasutata Kvalitatiiv tihti induktiivne, vahel ka deduktiivne (kuid enamasti ilma hüpoteesideta) Kvantitatiiv enamasti deduktiivne ja hüpoteesidega 5. LOENG KVANTITATIIVSE UURIMISTÖÖ ALUSED Märksõnad Palju uuritavaid juhtumeid Üldistamine suure pildi nägemine, Üldiste mustrite ja seoste välja toomine
lähedased mõisted. Organiseeritus e korrastatuse aste – mida organiseeritumaks on süsteem kvalitatiivsete muutuste läbi muutunud, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada. Rangelt aksiomaatiline süsteem pole õiguses võimalik, sest see nõuaks kindla arvu aksioomide olemasolu. Kui taandada õigus vähestele põhimõistetele, mis funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia. Seepärast pole ideaali vaja väärtustada. Positiivse õiguskorra ühtsus on esiti õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. Ka õiguskord on sotsiaalne kord. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi
See komisjon asus ette valmistama oma ettepanekuid matemaatika õpetamise kohta. Need ettepanekud olid järgmised: 1. Süstemaatiline deduktsioonil põhinev geomeetriakursus ei tohiks alata mitte VI, vaid VIII klassis, sest õpilased ei ole oma arengus valmis deduktiivseteks aruteludeks. Enne seda tuleks õpetada geomeetria eelkursust, kasutades enam induktiivset meetodit. Teised õppeained eeldavad mitmete geomeetriliste kehade (ruumigeomeetria) tundmist, aga deduktiivse kursuse raames jõutakse nendeni alles lõpuklassides (varem õpetati eesti koolis kehi 7. klassis). 2. Matemaatikat tuleb õpetada ühtse õppeainena (nn fusionismi printsiip). 3. Iga klassi jaoks tuleb koostada üks terviklik matemaatikaõpik. 1957. a koostati matemaatika programmi projekt, see kooskõlastati NSVL Pedagoogika Teaduste Akadeemias ning saadi luba oma õpikute kasutuselevõtuks. 1958/59. õ-a ilmuski esimene katseõpik V klassile, edasi
4 jäetakse hagi rahuldamata). Üldreeglina lasub tõendamiskohustus igal isikul, kes esitab konkreetses kohtuasjas nõudeid või vastuväiteid. Subsumeerimise olemus seisneb selles, et võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga. Süllogism on kaudne järeldus, deduktiivse järelduse vorm milles vähemalt kahest antud otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus ja milles vähemalt üks antud otsustustest peab olema üldine. Süllogism ei ütle midagi väite õigsuse kohta, kuid see annab meile skeemi loogiliste järelduste tegemiseks kahe esitatud väite põhjal. Õigusliku otsuse põhjendamise nõue igaüks, kelle õiguseid riigivõimu teostamisega riivatakse,
Kaks põhilist viisi on induktsioon (üksikutest faktidest või omadustest tuletatakse üldised väited) ja deduktsioon. Täielikuks induktsiooniks nim. Meetodit kui üldistav väide mingi nähtuste hulga kohta on tuletatud kõigi selles hulgas leiduvate nähtuste vaatlemise põhjal. Mittetäielik induktsioon ehk ekstrapolatsioon, mingi osa antud liiki nähtustel teatud tunnuse kindlaksmääramisel tehakse järeldus, et sama tunnus on ka ülejäänud antud liiki nähtustel. Deduktiivse meetodi puhul toimitakse vastupidi üldisest väitest järeldatakse üksikfaktid (ntks Aristoteles ja süllogistika). Õigusfilosoofia ülesanne on, tema teema on *õige õigus*, seda võib nimetada ka *õiglaseks õiguseks* või *õigluseks*. Tekib 2 põhiküsimust: mis või milline on õige otsus? Ja kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse? ÕIGE MÕTLEMINE Õigusfilosoofia peab töötama välja kriteeriumid positiivse õiguse ,õigsuse`
191013), teeb selgeks, et formaalloogika ei tegele inimeste vai- mu omadustega ja veel vähem materiaalsete objektide omadus- tega, vaid lihtsalt võimalusega kombineerida propositsioone loo- giliste partiklite abil analüütilisteks propositsioonideks ja nende analüütiliste propositsioonide vahelise formaalse suhte uurimi- sega, mille põhjal ühte saab teisest tuletada. Nende protseduur seisneb formaalloogika propositsioonide esitamises deduktiivse süsteemina, mis põhineb viiel primitiivsel propositsioonil, mis seejärel ühele taandatakse. Seega läheb loogiliste tõdede ja tule- tusprintsiipide vaheline eristus, mida nõuti aristotellikus loogikas, põhjalikult kaotsi. Iga tuletusprintsiip esitatakse loogilise tõena ning iga loogiline tõde võib täita tuletusprintsiibi osa. Aristotel- ese kolm "mõtlemisseadust", samasusseadus, välistatud kolman- 10
andmeid. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Deduktsiooniks nimetatakse ka deduktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse deduktiivset arutlust järgivana. 5 3. 1947 Bell Telephone Laboratories, William Shockley, Walter Brattain, and John Bardeen demonstrate their new invention of the point-contact transistor amplifier. Punkt-kontakt transistor võimendi. 1949 Maurice Wilkes assembled the EDSAC, the first practical stored-program computer, at Cambridge University.
Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika) 3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida. Filosoofia väärtus: Olemas 2 liiki väärtuseid: 1) Instrumentaalväärtused (N: tõukoer teistele näitamiseks) 2) Iseväärtused (N: krants armastus tõeline hinnatakse teda enda pärast) = FILOSOOFILINE VÄÄRTUS. Filosoofia distsipliinid:
Induktsioon - seostub kõige otsesemas mõttes õppimisega. Deduktiivne mõtlemine liigub üldiselt üksikule. Alustatakse tuntud ning kõigi poolt omaksvõetud ideest või eeldusest. Seejärel võrreldakse eelnenud teadmisi konkreetse olukorraga ja tehakse sellest järeldused. Üldine idee kontrollib ja vormib või mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda. Meie üldine kogemus toob meid loogilise ning mõistliku järelduseni. Deduktiivse mõtlemise loogiline suund on, et tuntud faktid viivad konkreetsele järeldusele. Kui deduktsioon võimaldab jõuda üldis(t)elt tõ(ded)elt üksiku tõeni (n: kõik varesed on mustad; kui see on vares, siis järelikult see on must), siis induktsioon lubab üksikute vaatluste seeria juurest jõuda ühe üldise tõeni (see on vares ja ta on must; ka see on vares ja ta on must; järelikult kõik varesed on mustad). Deduktsioonil on ka üks suur puudujääk
pakkuda, kui indiviid peab selle eest makstavat hinda liiga kõrgeks. Maksud on kui kodanikkonna poolt makstav hind ühiste vajaduste rahuldamise eest, mille optimaalse taseme saavutamiseks tuleb arendada demokraatlikke otsustusmehhanisme. Maksude käsitlemine hinnana on maksustamise võrdsusprintsiibi aluseks. 36.Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus? Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse positivistliku teaduse olemus seisneb avaliku sektori süsteemses kirjelduses nii reaalse nähtuse kui ka mudelkujutisena. Ajaloolise lähenemisviisi korral on uurimise objektiks avaliku sektori rahanduslike institutsioonide ja protsesside arengukäik, sotsiaalmajandusliku lähenemisviisi puhul selgitatakse välja ühiskondlike jõudude ja jõuvahekordade mõju
enam pakkuda. Siiski on paljude hüviste puhul indiviidi saadav heaolu raskesti tunnetatav (näiteks riigikaitse). Maksustamisprintsiibi puhul võiks kõne alla tulla mõned kaudsed maksud nagu näiteks riigilõiv mingi teenuse eest (printsiipi konspektist ei leidnud, arutlesin ise). 36. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse kui positivistliku teaduse ja selle nelja lähenemisviisi (ajaloolise; sotsiaalmajandusliku; teoreetilis-deduktiivse ja ökonomeetrilise) olemus? ASÖR positivistliku käsitluse olemus seisneb avaliku sektori kui reaalse nähtuse ja mudelikujutise kirjeldamine. Ajaloolise lähenemisviisi korral uuritakse AS rahanduslike protsesside ja institutsioonide ajaloolist arengut. Näiteks uuritakse avaliku sektori eelarve sissetulekute muutust ajas nii absoluutsuurusena kui ka suhtena ja struktuurselt. Sotsiaalmajanduslik ASÖR lähenemisviis selgitab ühiskonnas valitsevate jõudude ja nende
JÄRELDAMINE Mõttetegevus mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks, et jõuda tulemuseni (järeldustele). See tegevus peab olema suunatud vähemalt ühele eesmärgile. Tegevus ei tohiks minna vastuollu loogika reeglitega - Eristatakse deduktiivset ja induktiivset järeldamist - Deduktsioon on loogiline operatsioon milles suundutakse üldiselt konkreetsele - Deduktiivsel järeldamisel määratakse kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. Deduktiivse järeldamise urimisel toetutakse loogikale, eelkõige propositsioonilisele. - Deduktiivse järeldamise kolm tüüpi: tingimuslik järeldamine, järeldamine valikuprobleemis, süllogismide lahendamine - Induktiivne lähenemine suundub konkreetselt üldisele, mille käidus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest - Tingimuslikul järeldamisel on üks eeldustest tingimuslik väide kui A, siis B. Teine
Baconi meetod seisnes materjali kogumises, eksperimentide tegemises ja saadud admetest järelduste tuletamises. Põhiolemuselt on see induktiivne meetod. Bacon ei kujundanud omaenda süsteemi, vaid tegi ettepaneku luua asutus, mis töötaks välja uusi süsteeme. Selleks sai Londoni Kuninglik Ühing (1662). Descartes uskus puhta intuitsiooni sähvatusse, arvas selge mõistusega saavat avastada kõike, mis eales tunnetatav on. Eksperiment oli tema meelest ainult deduktiivse mõtlemise abinõu. Oma algdeduktsioonist cogito, ergo surn järeldas ta, et peab eksisteerima täiuslik olend. Bacon ja Descartes andsid eksperimentaalteadusele haritud ringkondade silmis raamatu- tarkusega võrdse tähenduse. Teaduslikud huvid tehnikas Pikka aega arvati et filosoofia abil on võimalik kõike täiustada. Sageli osutusid uue filosoofia huvid seotuks kaubanduse ja tööstuse vajadustega. Laevandus ootas astronoomia arendamist,
orgaanilises ühtsuses. Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest. LISAKS: Eristusena võib tuua välja filosoofilise ja teadusliku teooria eripära. Filosoofiline teooria kätkeb endas pigem ideid, kirjeldusi, arusaamu, kuid neid pole võimalik otseselt tõestada. Ei hõlma empiirilist infot nagu teaduslik teooria. Samuti erinevad need ka induktiivse- deduktiivse lähenemise skaalal. Teooria definitsioone: · Sidus, ühtne rühm kontrollitud väiteid, mida üldiselt peetakse tõesteks ning mida saab kasutada printsiipidena, mille abil seletada ja ennustada fenomene. Näiteks: Einsteini relatiivsusteooria. · Teaduse või kunsti haru, mis tegeleb selle põhimõtete või meetoditega eristatuna selle praktikast. Näiteks muusikateooria. Metodoloogia
Eeldus on erialaline truism (vastava eriala asjatundjate poolt üldtunnustatud). Eelduseks on argumenteerija või tema tunnistaja meeleline kogemus (lisaeeldusel, et üks või teine ei ole ebausaldusväärne). 12. Argumendi eeldused peavad olema relevantsed ehk asjakohased – mida see tähendab? Millistel tingimustel (kokku 5) saame öelda, et empiiriline diskursus on tõepärane? Argumendi eeldus on relevantne: - Deduktiivse järelduse eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed paratamatult. Kui eeldused ei ole relevantsed, siis kõnesolev järeldus ei kehti. Mõistagi on võimalik, et kehtiva järelduse alusesse on meelevaldselt lülitatud mõni tõestamiseks mittetarvilik lause. Tõestuses mittetarvilik lause on mitterelevantne. - Induktiivse järelduse empiirilised eeldused on järeldusotsustuse suhtes relevantsed ehk asjakohased siis, kui:
teaduse üldiseks meetodiks. Järeldus on mõtlemise vorm, mille tulemusena saadakse ühest või mitmest omavahel seotud otsustusest uus otsustus. Näiteks: Kõik laululinnud laulavad. Ööbik laulab. Järelikult on ööbik laululind. Järeldusi saab teha kahtviisi: üksikult nähtuselt üldisema suunas (induktsioon) ja üldisemalt nähtuselt üksiku suunas (deduktsioon). Võib ka öelda, et induktiivse lähenemise korral lähtutakse eksperimendist ja jõutakse teooriasse ning deduktiivse lähenemise korral lähtutakse teooriast ja jõutakse eksperimendini, mis peab kontrollima teooria õigsust. Näiteks gaaside seadused: pV = const. , p / T = const. ja V / T = const. avastati katseliselt ja neid ühendades jõuti gaasi oleku võrrandini pV = / m RT. Kuid lähtudes ideaalse gaasi kineetilisest teooriast on võimalik tuletada gaasi oleku võrrand ilma mingite eksperimentideta. Kui võtta selles mõni muutuja konstantseks, saame
annaabi.ee 
