Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika test (0)

1 Hindamata
Punktid




Mõisteõpetuse ülesanded
1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS 
JA JUHUSLIK TUNNUS:
maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja.
puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. 
raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat.
kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv.  2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. 
NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL
Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane.
Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem 
mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2. Raud, element, metall, aine.
Aine, elemest, metall, raud; sest aine on kõige laiem mõiste ja raud kõige kitsam 
mõiste. 3. Maakera, planeet, päikesesüsteem, kosmos.
Kosmos, päiksesüsteem, planeet, maakera; sest kosmos on kõige laiem mõiste ja 
maakera kõige kitsam mõiste. 4. Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik.
Raamat, sõnastik, ladina keele sõnastik; sest raamat on kõige avaram mõiste ja 
ladina keele sõnastik kõige kitsam mõiste. 5. Eesti ajaleht, Päevaleht, ajaleht.
Ajaleht, Eesti ajaleht, Päevaleht; sest ajaleht on kõige avaram mõiste ja Päevaleht 
kõige kitsam mõiste. 6. Ajalooõpetaja, keskkooliõpetaja, ülikooli lõpetanu, õpetaja.
Ülikooli lõpetanu, õpetaja, keskkooliõpetaja, ajalooõpetaja; sest ülikooli lõpetanu on 
kõige avaram mõiste ja ajalooõpetaja kõige kitsam mõiste. 3. AHENDADA JA ÜLDISTADA JÄRGMISED MÕISTED sajand - aasta - kuu jahimees - kalur - kala õigusteadus - õigus - subjektiivne õigus geomeetria - planimeetria - ruut


nähtus - elekter - pistik emotsioon - kurbus - pisar 4. ANALÜÜSIDA DEFINITSIOONID
1. Pahe on vooruse vastand.
Sisaldab ringi. 2. Elu on eluliste funktsioonide summa.
Definitsioonis on kasutatud mõistet. 3. Sõdur on vapper inimene, kes on valmis isamaa eest surema.
Ebatäpne definiotsioon. 4. Teadmatus on pime juht.
Definitsioon pole tasakaalus. 5. Teadmatus on teadmiste puudumine.
Pole tõene definitsioon, sest kasutatakse eitust, liiga kitsas definitsioon. 6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma.
Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha.
Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED
Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks.
Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks.
Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks.


Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud.
Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks.
Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed.
Liigitus on täpne ja toimub ühel alusel. Inimesed on targad ja rumalad.
Liigitus ei toimu ühel alusel. Õppeained jagunevad obligatoorseteks ja fakultatiivseteks.
Liigitus toimub ühel alusel. 6. LIIGITADA MÕISTED
1. Riik - demokraatlik, monarhlik
2. Sõna - võõrsõna, omasõna
3. Arv - ratsionaalne, irratsionaalne
4. Valitseja - president, kuningas
5. Kutse - kirjalik, suuline
 6. Maja - kortermaja, eramaja, ridaelamu
7. Kool - algkool, põhikool, keskkool, ülikool
8. Puu - okaspuu, lehtpuu 7. DEFINEERIDA MÕISTED
1. Hing - see, mis elustab keha
2. Põhjus - objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud 
tagajärg või -järjed.
3. Aksioom - väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud 
väidete tuletamiseks.
4. Aeg - sündmuste omavaheline kaugus.
5. Aatom - väikseim osake
6. Vaim - olendi tundeelu 8. DESKRIPTEERIDA MÕISTED 1. Olemus - see, mis põhjustab asja olemist iseendas
2. Jumal - ülim üleloomulik olend
3. Toime - 
4. Surm - organismi elu lõppemine
5. Jõud - vastastikuse mõju mõõt
6. Ruum - mahtuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed
7. Elu - töötavate orgasimide kogum
8. Vaim - olendi tundeelu
9. Aeg - sündmuste järgnevuslik korrastatus
Loogika test #1 Loogika test #2 Loogika test #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grrrete Õppematerjali autor
Erinevad loogika mõisteõpetuse ülesanded.

Sarnased õppematerjalid

Mõisteõpetus
13
doc

Mõisteõpetus

Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust

Eesti keel
Loogika konspekt 1-5
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

· seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;

Loogika
Loogika konspekt
44
docx

Loogika konspekt

Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika,

Loogika
Loogija ja juriidiline argumentatsioon
94
docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

Loogija ja juriidiline argumentatsioon LOENG 1 Loogika – logos - teadus õigest mõtlemisest. Mõtlemisreeglid. Väidete põhjendamise teadus. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Loogika on kõige lähedasem matemaatika. Loogika on normatiivne teadus, mis määrab mõtlemise reeglid. Meil on vaja loogikat väitluskunstiks. Argumenteerimisoskus, teadustöö tegemises jne.Loogika aitab paremini pidada kõnesid. Jaguneb: Formaalseks-see millega meie tegeleme, matemaatiline loogika; dialektiline loogika-tegeleb seoste ja dünaamikaga. Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm.

Loogika ja juriidiline argumentatsioon
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

Õigus
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

Matemaatika ja loogika
Õigusteaduse eksam
52
doc

Õigusteaduse eksam

Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.

Õiguse alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun