Konspekt raamatust "ülevaade psühholoogiast" lk 105-111 (1)

Konspekt (raamat lk 105-111)
Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast .
Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond mõjutab tema aju ja käitumise seoseid .
Vaimsete protsesside omandamist juhib parem ajupoolkera . Alles siis kui protsess on omandatud , hakkab selle elluviimist juhtima vasak ajupool .Seda fakti kinnitavad ka kirjaoskamatute tervete inimestega tehtud uuring. Niisiis avaldavad keskkonna mõjud aju ja käitumise seostele toimet isegi ühe ka sama oskuse või teadmise kasutamisel . Kultuurikeskkonna mõju inimeste vaimsetele operatsioonidele saab uurida ainult teades , et uuritavate kaasasündinud bioloogiline võimekus on olnud ühesugune .
Üsna palju on uuritud eri kultuuridest pärit inimeste suutlikkust ära tunda piltidel kujutatud asju.On selgunud , et see võib osutuda väga raskeks niisuguste kultuuride esindajail , milles puudub pilditraditsioon. Läbi viidud uuringute käigus ilmnesid neil katsealustel tajumisprobleeme. Näiteks võib tuua ühe Etioopia suguharu uurimise.Katsealuste ette pandi paber ,millel olid pildid. Vaatajaid huvitusid aga hoopis uudsest materjalist – paberist palju rohkem kui sellest mis oli paberi pinnal. Kui aga uudne materjal asendati juba tuttavaga : pildid joonistati riidele, pöördus uuritava tähelepanu õigesse kohta .Siiski pole pildilt asja ära tundmine alati nii lihtne kui tundub .
Enamasti eeldatakse inimestelt , kes pärinevad mõnest ilma formaalse koolihariduseta kultuurist , ülesannete sooritamisel nõrgemat taset , kui koolihariduse omandanud inimestelt . Mälu-uuringute tulemused tõestavad aga ,et see ei vasta tõele, vaid eri kultuuriruumidest ja haridustasemega inimestele jäävad paremini meelde erinev informatsioon.
Suhteliselt palju on uuritud kultuurierinevuste ning eelkõige koolihariduse mõju süllogismide (deduktiivse mõtlemise ülesanne ) lahendamisele . Uuringud on näidanud , et ilma koolihariduseta inimesed lahendavad süllogisme teisiti kui kooliskäinud inimesed .Taju- ja mälu-uuringute tulemused tõendavad , et traditsioonilist ehk formaalse koolihariduseta kultuuri esindavate inimeste võime ülesandeid lahendada sõltub osaliselt sellest, kas ülesande sisu haakub nende igapäevase tegevusega või mitte . Niisiis võib kultuurierinevute psühholoogia anda erilise panuse inimeste vaimsete mehhanismide mõistmisse.
Psühholoogilised testid on kultuuriliselt koormatud.Kultuurierinevuste uuringud näitav et üldiste vaimsete omaduste väljatoomiseks võib olla vajalik eri kultuuride puhul erinevate ülesannete kasutamine.Kultuur on mittepärilikul teel edasiantavate teadmiste see osa ,mis on kodeeritud märkidesse.
Võrdlev psühholoogia tegeleb inimese ja loomade informatsioonitöötluse ja käitumise võrdlemisega.Loomade uurimine võimaldab mõista , kas ja kui palju inimene loomadest erineb.Lisaks tehakse loomadega niisuguseid uuringuid , mis poleks inimeste puhul mõeldavad.
Loomade ja inimeste võrdlev uurimine on välja toonud sarnasusi nii tajus ,mälus,kui ka mõtlemises.Kõigi niisuguste uuringute puhul on aga üks oluline probleem : loomade ja inimeste testimise situatsioon ja tingimused ei saa juba põhimõtteliselt sarnaneda.Nimelt peavad omavahel sarnanema esitatav stiimul, oodatav vasus ja see motiiv ,miks uurmisalune soovib ülesannet lahendada.Ent loomauuringute tõlgendamise raskustest hoolimata on võrdleva psühholoogia saavutused väga olulised. Samuti saab loomauuringute alusel hinnata ,kas ainult inimesel mingi võime või oskuse esinemine on tingitud inimese ja teiste loomade bioloogilistest erinevustest või teistsugusest elukeskkonnast.