Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Induktsioon , deduktsioon ja nende kriitika
Kanti poolt
Kant :
  • Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev
    ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada.
  • Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest. Analüütiline otsustus ei avarda meie teadmisi subjektist, vaid väljendab juba teadaolevat subjekti üldmõistet ehk analüütiline otsustus võimaldab meil lihtsustada ja liigendada meie teadmisi subjekti kohta. Sünteetilised otsustused põhinevad kogemustel ja väljuvad subjekti mõiste piiridest. Sünteetiliste otsustuste abil on võimalik subjekti mõistet avardada, anda talle omadusi ja kirjeldusi, mis tema üldmõistes puudusid. Analüütiline otsustus on näiteks kõik kehad on ulatuvusega ning kuld on kollane metall. Kummagi näite puhul ei vaja me muid kogemusi, piisab nende objektide üldmõiste teadmisest, mis sisaldab seda, et kehad on ulatuvusega või kuld on metall ja ta on kollane. 7+5=12 on aga sünteetiline otsustus kuna 7 ja 5 ühendamine võib meile anda palju võimalikke vastuseid, pole öeldud kuidas me need arvud ühendama peaks. Kogemuse teel võime veenduda, et seitsmele viis ühikut lisades saame tõepoolest arvu 12. Sünteetiline otsustus on ka lühim tee kahe punkti vahel on sirgjoon kuna sirgjoon ehk sirge kirjeldab kvaliteeti mitte pikkust. Kogemuse põhjal me avardame sirge üldmõistet, lisades et sirge võib ühtlasi olla ka lühim tee kahe punkti vahel. Kokkuvõtteks: sünteetiline tunnetus avardab ja lisab midagi uut subjekti sisule, analüütiline tunnetus lihtsalt seletab subjekti ja aitab meil subjekti mõistest paremini aru saada samas midagi mõistele lisamata.
  • Kogemusotsustused omavad objektiivset kehtivust ehk on üldkehtivad, see tähendab kõik inimesed tunnetavad mingeid objekte ühtemoodi. Tajuotsustused on subjektiivsed, ei saa nõuda, et kõik inimesed teatud objekte sarnaselt tajuvad. Kuigi mõlemad otsustused on kogemuslikud ehk empiirilised erinevad nad teineteisest. Otsustus tuba on soe saab olla vaid tajuotsustus kuna on subjektiivne, kuigi minu jaoks võib tuba soe tunduda ei ole see kõikide inimeste jaoks ühene, leidub palju neid, kelle jaoks tuba on jahe. Õhk on elastne on aga üldkehtiv ehk kogemusotsustus kuna ei sõltu subjekti seisundist ning kõik inimesed seostavad omavahel õhku ja elastsust . Erinevuseks tajuotsustuse puhul pole taju seotud mingi kindla mõistega(kui päike paistab kivile, muutub see soojaks ), kogemusotsustuse puhul aga on(päike soojendab kivi - päikesepaiste on seotud kivi soojenemisega). Lisaks on tajuotsustused subjektiivsed, kogemusotsustused aga objektiivselt, kõigi jaoks paratamatult kehtivad.
    Bacon :
  • Esimene tabel õige induktsiooni meetodis on kohaloleva tabel. Sinna tabelisse kuuluvad nähtused, mille puhul meetodiga uuritav omadus esineb(näiteks soojust võib anda päikesekiired, tuli). Tabeli abil välistatakse kõikide nähtuste need omadused, mille poolest nad teineteisest erinevad ning fikseeritakse ühised ehk kohalolevad omadused. Teine tabel on puuduva ehk kõrvalekalduva tabel. Tabelisse kuuluvad nähtused, mis on esimese tabeli nähtustega sarnased(kuu kiired, sootulukesed), kuid millede puhul uuritavaid omadusi ei esine(ei anna soojust). Selle abil tehakse tabelis kindlaks juhtumite paratamatud omadused. Kolmandas, astmete ehk võrdluste tabelis vaadeltakse juhtumi omaduste muutumist ajas(soojuse kasvamine/vähenemine). Esimene tabel näitab, millised tunnused on nähtusel olemas, teise tabeli ühised puuduvad tunnused on samuti nähtusel olemas ning kolmas tabel näitab kuidas uuritava nähtuse omadus võib muutuda.
    Descartes :
  • Meetodi esimeseks reegliks oli kahtlemine kõiges, mis ei olnud enesestmõistetav ehk otsuste tegemisel mitte järelduda eelarvamustest vaid vaimule selgetest asjadest, mida ei ole võimalik kaheti mõista. Teiseks reegliks oli uuritava probleemi jagamine mitmeks osaks, et teda oleks lihtsam lahendada. Kolmas reegel nägi ette mõtete juhtimist kindla korra järgi, esemeid tuleb tunnetada vastavalt nende lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest ehk probleemi lahendamise käik tuli järk-järgult üles ehitada. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Hulknurga pindala leidmisel tuleks hulknurk jagada osadeks , mis on meile tuttavad, näiteks kolmnurgad ning seejärel läbi kolmnurkade pindalade summa leida uuritava hulknurga pindala.
    Üldine:
    Deduktiivse meetodi puhul tehakse järeldusi üldisest üksikule, liigutakse nii
  • Induktsioon-deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt #1 Induktsioon-deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaigas Õppematerjali autor
    Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt. Vastasin küsimustele, hindeks pluss

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 5 Kant - Induktsioon, deduktsioon

    Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb

    Filosoofia
    thumbnail
    4
    docx

    5 filosoofi - Descartes, Bacon, Platon, Hegel, Kant

    ) Analüütilise ja sünteetilise otsustuse erinevus Kõigi analüütiliste otsustuste ühisprintsiibiks on vasturääkivuse seadus. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde . Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus. Kogemusotsustused on alati sünteetilised. Analüütiline ainult seletab ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetiline aga on avardav ning rohkendab antud sisu. Kant eristab tunnetusi tunnetusallika järgi kaheks. Tunnetusallikas on see, kust on tunnetus pärit. Tunnetus, mis sõltub kogemusest, on a posteriori, samas kui tunnetus, mis on kogemusest sõltumatu, on a priori.Kogemusest tulenev otsustus a posteriori, millel on empiiriline päritolu. A posteriori tunnetuse kindlaks tegemiseks tuleb pöörduda kogemuse poole ning tingimused tulevad selle kõigus välja. Metafüüsilist tunnetamist iseloomustab see,

    Filosoofia
    thumbnail
    14
    docx

    Näimises pole süüdi mitte meeled

    Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.

    Filosoofia
    thumbnail
    4
    doc

    Filosoofia KT parandus

    A priori tunnetus on puhtast arust, ilma meeli kasutamata. A priori ei eelda kogemusi. Analüütiline otsustus mõtestab millegi lahti, kuid ei lisa midagi, ta on a priori. Selline objekt, mille mõismiseks pole vaja eelnevat kogemust. Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud). Sünteetiline otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, teda täiustama. Sünteetiline otsustus on a prosteriori ning tema mõistmiseks on meil vaja eelnevaid kogemusi. Kuid sünteetilisel otsustusega kaasneb ka erand(arvude liitmisel). Arvude x ja y liitmisel saame me kokku nende summa (x+y). Kuid selle vastuse saamiseks peame me kasutusee võtma abivahendid. Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende

    Filosoofia
    thumbnail
    4
    doc

    Filosoofia kursuse põhiteemade vastused koos küsimustega

    1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus ­ koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad ­ kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga

    Filosoofia
    thumbnail
    3
    docx

    Filosoofia kodutöö küsimused

    1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus ­ koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi

    Filosoofia
    thumbnail
    14
    doc

    Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa

    Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus

    Filosoofia ajalugu
    thumbnail
    64
    docx

    Klassikaline saksa filosoofia

    Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda

    Filosoofia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun