Mõisted VITIS VINIFERA- METSIK VIINAMARJATAIM PHYLLOXERA- VIINAMARJATÄI BOTRYTIS- VÄÄRISHALLITUS CHATEAU- VEINIMÕIS BORDEAUX`IS CLOS- VEINIMÕIS BURGUNDIAS DOMAINE- VEINIMÕIS HISPAANIAS MIS EN BOUTEILLE- VILLITUD MÕISAS CRU CLASSE- KÕRGEMAD KVALITEETKLASSID CUVEE-SEGATUD VIINAMARJASORTIDEST VEIN VILLAGE- VEINIKÜLA VENDAGE TARDIVE- HILINE VIINAMARJAKORJE RESERVA- TAMMEVAADIS HOITUD MIINIMUN 3-4.A
12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. 13. saj. levis see üle Euroopa. Romaani kiriku põhistiiliks on basiilika. Kirik ehitati läänest itta. Basiilika sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem, altar idapoolses otsas Nelitis pikihoone ja risthoone lõikumiskoht, teiselpool nelitist on kooriruum, kooriruumi lõpetas poolümar apsiid. Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal. Gooti kirikud: Chartes'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal, Roueni katedraal,
,,Nibelungide laul" on saksa rahvuseepos millel polegi õiget autorit. Eepose peategelaseks on sakslaste ideaaliks kujunenud kangelane Siegfried, kellel oli tavaliste inimeste ees mitmeid eeliseid: Ta nahk oli kaetud sarvkihiga, tal oli nähtamatuks tegev võlunahk ja maailma kõige teravam mõõk. Sarvkihiga kaetud naha sai ta supeldes tapetud lohe veres. Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.
Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu, mis ees- kui ka tagaküljel. Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga väikesel peeglil kui abielu tunnistajana. · R. VAN DER WEYDEN vähem detailsust ja ruumilisust, rohkem tundelisust. Tegutsenud Burgundias maalikunstnikuna õukonnas. "KRISTUSE RISTILT VÕTMINE" dünaamiline ja emotsionaalne Kolgata grupp, jalge ees ema Maarja, Punases rüüs toetab Maarjat Johannes, Kristus on surnud. · HUGO VAN DER GOES "PORTINANI ALTAR" peenmaalitehnikas ja väga detailitäpne. Tekitas Firenzes sensatsiooni. Keskmine tahvel kujutab karjaste kummardamist. · H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid
„Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva. Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni: eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil külmad toonid. „Arnolfini abielupaar“- Itaalia ärimees Arnolfini koos tulevase naisega. Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise. „Madonna kantsler Roliniga“- Rolini kingitus Burgundias asunud katedraalile. Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis
,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste kommete ja müütide ning pealetungiva daamikultuse koosmõjul ning Siegfriedi eesmärgid näitavad sel ajal oluliseks peetud väärtusi. I lugu On pärimustest teada meil muistseist aegadest, töist, kuulsaist kangelastest ja imesaagadest, neist rõkkab rõõmuhüüdeid, neis kaebust on ja nuttu. Noist meeste suurist püüdeist nüüd mõneti võib teha juttu. Burgundias kord võrsus üks üllas tütarlaps ja kuskil maal ei loetud teist võrdselt nägusaks; ta nimi oli Kriemhild, tast kasvas tore neid. Kuid sestap tema tõttu sai surma suur hulk sangareid. See kaunis piiga oli kui armas taevaand. Ta nimel kasvüõi elu eks mehed panustand. Üksainus iluilming - nii oligi ta just. Ta voorused veel tõstsid ka kogu naissoo ülevust. Kolm kuningat ta ihu ja au eest seisid head -
Omanik A.Part, kasutades oskuslikult oma ehitusinsenerioskusi, andis majale nii vormi kui sisu, abiks paar omakülameest. "Georgi Söögitoa" I korrus mahutab kuni 100 istekohta ja tohutu vanavara kollektsiooni. Tubakasõpradele suitsuruum, suvel mõnule-miseks terrass. Privaatselt saab peolauda tellida II korrusele, kuhu mahutame kuni 50 inimest. Samas piljardi-huvilistele ameerika pool`i laud. Reisist või peost väsinuile koiku kõrvalruumis. Majavein on kääritatud Prantsusmaal, Burgundias A.Bichot veinikeldris.Päeva roogadeks on kodused toidud soodsate hindadega. Võimalik tellida peie- ja peolaudu. Vajadusel korraldame teeninduse Teie soovitud kohas. Gruppidele pakume hommiku-ja lõunatoitu. Toitlustusteenindust osutame Ebavere Puhkespordikeskuses ja Tamsalu Spordikompleksi II korruse „Krista Kohvikus“. „Georgi Söögituba“ hoiab au sees Georg Lurich`i nime, korraldades tema sünni-aastapäeval aprillis rammumehevõistlust „Georgi Kange“.
Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit
ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik. Inglismaal nt Durhami katedraal. Prantsusmaal Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale
lauluvorm oli madrigal -- 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia – 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält. Väljapaistvaim helilooja oli pime muusik Francesco Landino. KÕRGRENESSANSS (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland). Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420-1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia). Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem tekstiga seotud
hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid, Itaalias Pisa torn; ka kloostrirajatisi ja kodakirikuid (löövid ühe katuse all); profaanarh. tähtasad kastellid 4nurksed kindlustused, kus oli siseõu ja 4 nurgas tornid, peatorn e. donjon Prantsusmaa: palju koolkondi, sidemed nõrgad; Lõuna-Pr.: antiigi järgimine, Süüria ja Bütsantsi elemendid; saalkirikud(üks liigendamata ruum), ka kodakirkud, Toscanas ja Burgundias palju antiiki protorenessanss; Saint-Gilles kirik, Arles (Burgundia); Lääne-Pr.: kuppelkirikud, tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia-Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal; idamaade mõjud; Fort Perigeux, Notre-Dame-la-Grande (skulptuuridega fassaad); Kesk-Pr.: Auvergne koolkond empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel); Notre-Dame-la-Porte kirik, Le Puy katedraal, Burgundia koolkond basiilika; Cluny klooster suurim romaani kirik (5lööviline)
Poliitiliste sündmuste jaoks. Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10
Läänefassaad. Saint Pierre kirik Angouleme'is. 1101-1128. Interjöör. Erandlikult on traveed kaetud Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's. u. 1180-1190. Tornlinnus, nn. donjon Dinant'is. kuplitega. 11.-14-.saj. Ristvõlvidega kaetud kesklööv. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias, Prantsusmaal. 12. saj algus. Sainte Madeleine kloostrikirik Vezelay's Burgundias. Läänefassaad. Sainte Madeleine kloostrikirik Gislebertus. Vezelay's. Ristvõlvidega kaetud Ingel. 12. saj algus. Vezelay kesklööv. kloostrikiriku portaal. Gislebertus. Gislebertus. Gislebertus.
Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega. Vaate ei täidetud aga korralikult, see muutus sageli veiniäädikaks ja seda oldi sunnitud kiiresti ära tarbima. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad tegid märkmeid, kirjutasid üles ja süstematiseerisid veinisorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Nüüdses Burgundias panid nad kirja nn "asukoha klassifikatsiooni", mis on siiani osaliselt kasutatav. Tänu munkade kirjaoskusele laienes veinivalmistamise kunst kloostrite kaudu kogu Euroopasse. Kirikute suhtumine veini oli lõhestunud - ühelt poolt ei oldud rahul veini mõjuga inimesele, teisalt vajati seda aga armulaua jaoks. Kirikule oli vein püha: Noa rajas viinamarjaistanduse kohe kui ta oli ankru kinnitanud. Jeesuse üks esimestest imetegudest oli vee muutmine veiniks
häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulvaid ballata`sid (refrääniga laul). Kõrgrenessanss (15. saj) 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland). Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420-1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia).Kujunes välja uus kõlaideaal
- Crac des Chevaliers ( Kotkapesa kompleks, Assüüria) Kalat el vähe, paremini säilinud reljeefid sissejäigu ümber. Hörn) · Reljeef-peamine -saalkirik ( P-Prantsusmaal, L-Itaalias, Basiilika valgmik) *Viimse päeva kohus, Jeesus kohtumõistja * Cluny kloostri kirik ( suurim romaani stiilis kirik sel ajal,basiilika, Tähtis eeskuju Arles ( Marseille´i) lähedal Vincent van Burgundias, (Pr) Gogh -omapära- 2 transepti idaküljel, pühendatud pühakutele -nelitis-kõrgpunkt ida küljes, transepti ja peahoone ristumiskoht või *Paradiisist väljaajamine kõrvaltorn) -fragment Hildesheimi toomkiriku pronksukselt 11.saj al. -muidu keelatud, paganatele ustele.
astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d'Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal. Kodusõda Inglismaal trooni pärast: Rooside sõda 1455-1485 Louis XI ühendas Prantsusmaa Lamcaster(punane) York (valge) Henry Tudor ( H VII)Lamcasterist 118.a. tudorite dünastia. XV saj. = Saksa Rahva Püha Rooma riik. Keisritiitel erinevate aadlisuguvõsade käes autoriteeti kasutati pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa: Batu-khaan (mongoli-tatari juht) vallutas Vene vürstiriike
• Ketserid - kritiseerisid katoliku usku • Lääne-Euroopa • Kuulutustöö FRANTSISKLASED • 1223 ordureegel • Franciscus Assisist • Paljajalu käimine, pruun rüü • Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine • 13.saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED • 1216 ordureegel • Dominicus • Munkadel 3a õpinguid • Valge rüü, must mantel • Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford • 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine • Konfirmatsioon • Abiellumine • Armulaud • Pihtimine • Haigete salvimine • Viimne võidmine • (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad • Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga
"Rikkad itaalia kodanlased võtsid küll üle burgundlaste moe: taljesse töödeldud kuued, tihedalt liibuvad sukad, laiad seelikud, kuid andsid sellele uue näo vastavalt renessaniinimese hoiakule. Romaani stiili rangus, gooti kunstlikud kõrgusse pürgivad jooned asendati nii meeste kui naiste uhke kuid vaba oleku ja liikumisega. Ei vaevatud end kunstlike poosidega ega riietusesemetega, mis piirasid head ja vaba enesetunnet. Ka nüüd jäi riietuse mudeliks kolmnurk, kuid teistsuguselt kui Burgundias. Meeste kuued tõmmati küll taljes kokku, kuid seejärel nad avardusid allapoole jällegi. Naised püüdsid rõhutada õlgu ja rinda. Nii kujuneb renessansiaja riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka, riietus laienes taljest ülespoole ja allapoole" (Tilk, 2009). Riietus pidi rõhutama sirget ja saledat vöökohta. Nii mees kui naine olid uhked, hoidsid peab püsti, vaatasid otse ning jälgisid ja nautisid ümbritsevat elu. Kuid see reegel ei kehtinud abielupaari puhul
Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks
suurena ka prestiizi pärast. Kui palju oli rahvaarv, seda me tegelikult ei tea. Rahvaarvu muutumist mõjutasid: kliima ja selle muutumine, epideemiad. Sõjad, abieluline käitumine. Varakeskajal rahvaarv püsis või Euroopa hõredalt asutatud aladel oli kahanev. 1013 sajand, rahvaarv kasvas 23 korda 13. Sajandi lõpus hakkas kliima halvenema ja rahvaarvu kasv pidurdus. 1/3 eurooplasi elas Burgundias, Madalmades ja Reinimaal. 14 sajandi kekselt kuni 15 sajandi II pooleni kahanes ning seejärel hakas taas tõusma. U aastal 1500 on musta surma aegne tagasiminek ületatud, kuid epideemiad ja põllumajandusolud olid endiselt halvad, kust tuli rahvastiku kasv? : > toitumisolud paranesid, sest põllumajandus suutis vähema tööjõuga toota rohkem, vanad põllumaad muudeti karjamaadeks> saadi rohkem liha
Püha Galle´i klooster Shveitsis. Ainult kartusiaanid (Chartreux) tegid oma muudatusi, kuna Püha Bruno tahtis luua kõrbesse eremiitidele eritingimused eraldi kongidega, kust väljuti vaid teenistuse ajaks. Kloostrid ehitati eraldatud maaalale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Kloostri ümber asusid elama ilmalikud teenrid. Klooster ümbritseti müüriga eraldumise mitte kaitse eesmärgil. Mõned kloostrid olid ka kindlused (nt MontSaintMichel Normandias, Tournus Burgundias, Mont Athos Kreekas). Kloostril oli kahekordne müür. Sissepääsu taga oli külalistemaja ja almustemaja, majapidamishooned (aidad, tallid, laudad, veskid, pagarikoda, töökojad jne, eemal arstipunkt). Teise müüri taga olid isoleeritud ruumid ainult kloostrielanikele. Keskel oli aatriumist kujunenud siseõu klausuur, ümbritsetud avatud galeriidega ehk ristikäiguga, keskel kaev või tiik. Põhjapoolse ristikäiguga oli ühendatud kirik. Transeptis otseühendus
Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. NÄITED Romaani ehituskunstist: ITAALIA - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes PRANTSUSMAA - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. SAKSAMAA - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud EESTI - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn INGLISMAA: Toweri linnus NÄITED Gooti ehituskunstist: Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. SKULPTUUR
Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. (lk. 94-95) 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise
aristokraatia tuhandetele hobustele. teise välja ülejäänud osas kasvatati otra, uba, hernest, läätse ja ristikheina. Kolmas osa oli kesa. Uus põllukultuur 18. sajandil oli kartul, mida kasvatati ainult sigade toiduks. Tol ajal ei olnud kartulil seda maitset, mis nüüdseks sordiaretusega on saavutqtud ja inimesed ei olnud harjunud seda toiduks kasutama. Kolmeväljasüsteemist eraldi kasvatati viinamarju, eriti Lõuna-Prantsusmaa mäenõlvadel, aga ka Champagne'is ja Burgundias. Viinamarjakasvatus hõivas küll rohkem tööjõudu, kuid andis ka väiksemalt pindalalt suuremat tulu. Erinevalt Põhja- Prantsusmaast, kus peamine veo- ja tööloom oli hobune, kasutati Lõunas selleks põhiliselt härgi. Talupojad ja feodaalid Talurahva majandusliku ja sotsiaalse seisundi määras sügavalt juurdunud feodaalkord. Omandisuhted pidi määratlema lause: ei ole maad ilma senjöörita. Erinevalt Ida-
Osa üsna kalleid veine valmistatakse spetsiaalselt selleks, et juua neid värskelt, ja seda nauditavamad need on, sest mõni aasta laagerdunult tunduvad need veinid veidi teistsugused, kuid mitte paremad. Maailma parimad punaveinid Punast veini valmistatakse vahelduva eduga paljudes maailma eri paikades. Mõnda piirkonda tuntakse juba palju aastaid tippkvaliteetsete veinide tootjana, teised on selle staatuse kätte võitnud alles hiljuti. Näiteks Clos de Vougeot' viinamarjaistandus Burgundias rajati 14. sajandil. Sellele on antud Burgundia kõrgeim klassifikatsiooniaste Grand Cru. (Bordeaux's on kõrgeimaks astmeks Premier Cru, 1855. aasta klassifikatsioonisüsteemi järgi. Selle taseme näiteks on võrratu Chateau Latour.) Võrdluseks võib tuua, et Stag's Leap 1973 Cabernet Sauvignon, mille Prantsuse kohtunikud hindasid maailma parimaks veiniks, on valmistatud palju nooremas veininduspiirkonnas, California Napa orus
Võlvide kandmiseks tuli seinad ehitada massiivsed ja piilarid jämedad. Seetõttu jäid ka aknad väikesks ja kitsad löövid müürimasside vahel hämaraks. Bambergi toomkirik, Saksamaa. Wormsi toomkirik, Saksamaa. Notre-Dame-la-Grande kirik, Lääne-Prantsusmaa. Vararomaani e. Ottode ajal (kuni 11.sajand) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel koor nii idas, kui läänes. Lääne-Prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Ida-Prantsusmaal (Burgundias) olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsistertslaste emaklooster. Tsistertslased nõudsid lihtsaid, ilma tornideta kirikuehitisi. Benediktlaste kloostrikirik Clunys - omal ajal suurim kristlik pühakoda. Viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirikja arvukalt kabeleid. Cluny kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega, külgköövid ristvõlvidega. Põhja-Prantsusmaal (Normandias) ja Inglismaal ehitati kahe löönetorniga ja nelitistorniga kirikuid
Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja
Veini valmistamise kunsti hoiti siiski elus kloostrite seinte vahel. Kloostrite levik viis selleni, et nendest said peamised veini valmistamise kohad, kuna veini oli vaja nii sakramendi kui majanduse ülalpidamise jaoks. 4 2. ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID Itaalia tähtsamad veiniregioonid on järgmised: Piemonte Loode – Itaalias asuvast Piemonte piirkonnast pärineb suur osa Itaalia veinidest. Nagu Prantsuse Burgundias, on ka Piemonte veini maitse ja aroom tihedalt seotud Piemonte kulinaariaga – veini ja roogade koosmõju iseloomustab ainuomane tugev rikkalik maitse ja aroom. Piemonte tähendab itaalia keeles „mägede juures“ – mägedeks on Alpi mäed. Vaid 5% Piemonte istandustest asun tasandikul, ülejäänud paiknevad mägedes või nõlvadel. Iga nõlva asend horisondi suhtes on erinev – see ka põhjus, miks igas viinamarjaistanduses on ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta
Luxembourgi loss ja Saint-Gervais kirik, mille autoriks Salomon de Brosse (1562-1626). Omanäoline suund, mis prantsuse arhitektuuris arenes, on alus sellele, mis prantsuse arhitektuuris edasistel sajanditel toimuma hakkas. (Vaga 2004: 476) XV sajandi Prantsuse skulptuur on jõuliselt realistlik, mille tuntuim rajaja on Claus Sluter. Prantsuse plastika hakkab vabanema gootikast ning areneb iseseisvalt ega saa palju mõjutusi Itaalia skulptuurikunstist. Burgundias domineeris läbi XV sajandi Claus Sluteri stiil. Selle üheks parimaks näiteks on Claus de Verwe’i ja Antoine Le Moiturier’i hertsog Jean Kartmatu 1464 valminud hauamonument. Ohtralt on töid, mis kujutavad Surma (surnupealuusid, luukeresid, lagunevaid kehasid). Eelistatakse Kristuse kannatusloo stseene. Burgundia stiil levis enamikes Prantsuse provintsides. Lisaks Burgundia stiilile arenes Île-de-France’is, Touraine’is,
kuid Robert ja mungad olid veendunud, et see koht on just sobiv nende kloostrile selle juurdepääsmatuse ja ebaatraktiivsuse tõttu. (Knowles 1969: 68) Uus koht sai nimeks Citeaux (Tobin 1995: 36). Algusaastad olid tsistertslastele karmid. Kiiresti vahetusid ka abtid kohe peale kloostri rajamist sai abtiks Roberti asemel Alberic ning 1109. valiti abtiks Stephen Harding. (Lawrence 2001: 173) Bernard sündis 1090. aastal oma isa lossis väikeses linnas Burgundias pere kolmanda lapsena (Tobin 1995: 48). Räägitakse, et tema ema olevat Bernardi oodates näinud und, "nagu kannaks ta oma ihus haukuvat kutsikat". Üks munk olevat siis emale seletanud, et see tähendab seda, et lapsest saab oivaline jutlustaja. Pole teada, kas tegu on tõestisündinud looga või legendimotiiviga, aga igal juhul hakkasid vanemad Bernardile algusest peale planeerima vaimulikukarjääri. (Prinz 2006: 160) Oma varase hariduse sai
Madridi ümbruses ja Andaluusias nimetatakse Laireniks. Bacchus üks tähtsamaid Saksamaa mahuviinamarja sorte, Rieslingi ja Silvaneri ristand koos Müller-Thurgauga. Mari valmib hilja ja seetõttu on vein enamasti ülihappeline ja madala puuviljasusega. Inglismaal on Bacchus tähtsuselt neljas kasvatatav marjasort ning veinid on suhteliselt täidlased, sõstrase aroomi ja maitsega. Chardonnay Kogu maailmas kõige sagedamini viljeldav valge viinamarjasort. Tipp- viinamari Burgundias ja Champagne'is, väga populaarne ka Uues Maailmas. Tänapäeval võidab Chardonnay üha enam populaarsust ka Ida-Euroopa maades. Austrias kannab nime Morillon, Jura piirkonnas aga Melon d'Arbois. Kohaneb kergesti iga pinnase ja kliimaga. Chardonnay'st saadud veinid on kompleksed, puuviljased, mahlased ja tasakaalustatud happega. Neis on sageli tunda vanillinüanssi ja kollast küpset õuna. Burgundias annab
Sissekäik enamasti läänes, portaale kolm keskmine teistest suurem. Perspektiivportaalid koosnesid kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevast portaalist. ROMAANI STIIL · Ümarkaar ustel, akendel, silindervõlvil, ümarad ka sambaid ühendavad kaared jne. · Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne. · Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid, värviline kivi · Tähtsamad kirikud o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit.
Rooma keisririik ja selle hästi korraldatud trantspordivõrk ei soodustanud mitte üksnes veinikaubandust, vaid ka viinapuude levikut. Juba enne roomlaste tulekut olid kreeka kaupmehed toonud viinapuud Lõuna- Prantsusmaale, kuid pax Romana viis need kogu Prantsusmaale ja Hispaaniasse ning võis ergutada metsviinapuude kasutamist Saksamaal. Meie ajaarvamise 3. sajandi lõpuks valmistati veini paljudes paikades, mida praegu peetakse traditsioonilisteks viinamarjapiirkondadeks: Bordeaux´s, Burgundias, Moseli orus ja Jersis. Sealt hakati veiniga varustama Roomat ennat. Selles levikus etendas olulist osa murrang veini trantsportimisel. Kõige varasemateks vedelikuanumateks , kus hoiti veini, olid pikad kitsad savivaasid, mida nimetati amforateks. Aga 2. sajandil pKr ilmus Prantsusmaale uus vedelikumahuti, mille olid leiutanud keldid. Keltide puutünnid kujutasid endast tehnoloogilist edusammu, mis aitas levitada odavat massiliselt toodetud veini Rooma keisririigi rahvahulkadele. 1
valmis tal kolm tööd. 8 1946. aasta sügisel on Viiralt tagasi Pariisis linnas, kus tema väljendust mööda ,,särab Kunsti päike". Siin algab tema viimane loominguperiood. 1947. aasta töödes on uudseks jooneks süveneb intiimsus, mis avaldub niihästi vähedlases formaadis kui ka kujutatava vahetumas esitamises. Kolm lehte teeb ta selle aasta augustis- septembris Civry-sur-Sereini külas Burgundias. Metsistunud pargile sarnlev ,,Maastik hobustega" (ofort) oma pitsilise koega on kõrvutatav Fontenay-aux-Roses'is jäädvustatud ,,Maastikuga Pariisi lähedal". Civry's valmib ka kaks portreed: ,,Régine" ja ,,Marc" üks oma tütarlapsesaladustesse tõmbunud, teine poisikeselikult aval ja rahutu, üheks fooniks renessanslik kaaristu, teisel puhanguline maastik. Elava pilguga kiindub vaatajasse ,,Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel). Iseäranis ,,Marc" annab tunnistust maalilis-
tegeles adoptioaanliku õpetuse küsimustega ja mõistis selle kketserlusena hukka. Kui kõik ettevalmistused avaaride vastu olid lõpetatud, algas Saksimaal ülestõus. Kas saksid, saratseenid ja avaarid olid sõlminud ka eelnevaid kokkuleppeid, ei ole võimalik tõestada. 793. aastal, nagu oli toimunud Saksimaal ülestõus, toimus veel sündmusi, mis panid Frangi kuninga võitmatuse tõsiselt proovile. Itaalias, Burgundias, Provence'is ja mõnes Prantsusmaa piirkonnas, seega Frangi riigi võtmealadel, puhkes katastroofiline näljahäda. Nagu teatavad Mosellani annaalid, püüdsid inimesed oma nälga kustutada kõige viletsama prügiga ning oli isegi nii olnud, et vend õgis venda ja ema õgis lapsi. Avaaride võitmise või õieti nende hävitamise jättis Karl oma poja, kuningas Pippini, Friuli markkrahvi Erichi ja naisevend Geroldi, Baieri asehalduri hooleks. Sõjasaak oli enneolematult rikkalik.
chanson prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga meloodilised ja sentimentaalsed ning teised kiiretempolised ja lõbusad. Enamasti on need armastuslaulud tõsised ja poeetilised või frivoolselt naljatlevad. 2.4.2. Guillaume Dufay, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, jt. Guillaume Dufay u 1400-1474, I pk, tema elu oli jagatud peamiselt Cambrai (Burgundias) ja Itaalia linnade vahel, rändav eluviis mõjutas tema loomingut. Säilinud ligi 200 teost, nende hulgas 8 missatsüklit. On suutnud oma muus.s prantsuse rütmitehnika ja inglise muus. kooskõlad geniaalselt ühendada itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Tuntuim teos "Nuper rosarum flores" (Äsja rooside õisi...). Gilles Binchois u 1400-1460, I pk, loomingus domineerivad prantsuskeelsed ilmalikud laulud.
5 müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime. Ristservjoonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1) teravkaared, 2) roidvõlvid 3) tugipiidad ja tugikaared. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm ) Teravkaart esines osaliselt juba romaani arhitektuuris, peamiselt Burgundias. Teravkaare rakendamise üks eeliseid oli see, et oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus aga sama. Väga tähtis on ka asjaolu, et teravkaare surve on tema väiksema pinge tõttu suunatud rohkem allapoole ja vähem külgedele. Teravkaare rakendamine võimaldas niisiis ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre.Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm )
Kõik kloostrid olid üksteisest sõltumatud, kloostris eneses oli abt kõige suurem autoriteet ning munkadelt oodati, et nad jäävad kogu eluks sellesse kloostrisse, kuhu nad olid mungatõotuse andnud. 2 Lääne Euroopa munkluse väljakujunemise teist staadiumi iseloomustab põhimõtteline uuendusliikumine, mis sai alguse 10. saj-l, kuid jõudis haripunkti ales 11. saj lõpul. See oli seotud Cluny kloostriga Burgundias. Cluny süsteem nägi ette, et erinevad kloostrid on omavahel seotud, seda kahte tüüpi sidemetega._ Tihedam side valitses Cluny kloostri ja sellele alluvate harukloostrite vahel. Nende priorid määras kohale Cluny abt, kes võid neid ühtlasi ka vallandada. Selliste prioraatide munki loeti Cluny munkadeks ja seal andsid ka nad oma mungatõotuse. _Lõdvem side valitses Cluny ja nende kloostrite vahel, mis järgisid Cluny kloostrielu reegleid ja kombestikku, olemata otseselt tema alluvuses
kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310-1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. · Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil Geograafiliselt hõlmab see termin- madalmaad- tänase Belgia, Põhja-Prantsumaa ja Hollandi. Burgundia. Ta korjas rikka riigina endasse kunstnikud üle Euroopa ja purunedes paiskas nad jälle laiali. Aga erinevatest riikidest pärit kunstnike kooseksisteerimine Burgundias soodustas erinevate kultuuride segunemise (Näiteks: muusikas- Itaalia- ilus, laulev meloodia, Prantsumaa- mõistuspärasus, ratsionaalsus, Inglismaa- tertsi- ja sekstiintervallide kõlaideaal) ja Euroopa sai üldiselt mõistetava universaalse stiili, mis on renessansskultuuri ideaaliks. John Dunstable- väljapaistvaim inglane, kes muusikat mõjutas ja kelle loomingut peetakse Madalmaade stiili otseseks eelkäijaks
Romaani ajastu skulptuur ja maalikunst Skulptuur oli lahutamatult arhitektuuri teenistuses. Kirjaoskamatu rahvas sai kivisse raiutud reljeefidelt tundma õppida Vana Testamendi sündmusi, Jeesuse elu ja pühakulugusid. Kõige enam kaunistati portaale. Seinad kaeti maalidega, mis võivad meile tunduda naiivsed ja kohmakad, kuid tol ajal ei olnud eesmärgiks loodust matkida, vaid elamusi väljendada. Nimeta romaani ehitisi Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaal: Vézelay katedraal Burgundias, Notre-Dame-la-Grande'i kirik Poitiers' linnas; Arles'i kirik, Touluse kirik. Inglismaal: Toweri linnus Nimeta romaani ehitisi Itaalias ja Saksamaal Itaalias: Püha Markuse kirik Veneetsias, Pisa toomkirikSaksamaal: Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Gootika Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15. -16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik
Laiemaid lööve kateti ristvõlvidega. Ristvõlv oli küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövid jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Itaalia - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn; San Miniato al Monte kirik Firenzes Prantsusmaa - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. Saksamaa - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Eesti - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn Inglismaa: Toweri linnus Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku
RIESLING Sellest klassikalisest saksa sordist valmistatakse hõrke valgeid veine kõikjal üle maailma. Veinid võivad olla vahemikus tuhkkuivast ülimagusani. Need on kerged ja vähese alkoholisisaldusega, kuid tugevamaitselised ning pikaealised. Milline ka ei oleks veini laad, tasakaalustab kõrge happesuse alati veini nüansirikkus. Suurepäraseid ülimagusaid veine valmistatakse väärishallitusega nakatunud Rieslingi marjadest. GAMAY Camay viinamarjadest valmistatav Beaujolais on Burgundias erilise kaubandusliku tähtsusega, sest see annab enam kui poole kogu piirkonna veinitoodangust. Enamasti on need lihtsad, kerged puuviljamaitselised punased veinid, mis on mõeldud värskelt joomiseks. Veinil on omapärane pirnilõhn, mis on veinivalmistamise protsessi tulemus ja vaarikamaitse. Paremaid Beaujolais´sid on võimalik ka laagerdada. Mõne nädalaga valmiv Beaujalais nouveau on harilikult pigem reklaamimull kui hea vein. Veinid jagunevad suures plaanis: · Valge · Roosa
Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse
aristokraatia ja alamaadli liit tugeva kuningavõimu vastu. Seetõttu on muutub Poolas kuningavõim nominaalsemaks, alates 1505. a peavad kõik kuninga korraldused olema heaks kiidetud seimis ja sellega kaasneb ka vetoõigus kõigile saadikutele piisab ühe vastuseisust mingile otsusele, et blokeerida kogu seimi töö. 2) Prantsusmaal ei kutsutud kokku üleriiklikke generaalstaate, tegutsesid edasi seisuste esindused Bretagne'is, Burgundias, Provence'is ja Languedocis. Vabariigid varauusaegses Euroopas- 1649. aastal kuulutati Inglismaa vabariigiks. Absolutism Prantsusmaal- Eeskätt on see Richelieu teene, et Louis XIII avas Prantsusmaal absolutismiajastu, mille tipuks kujunes Louis XIV valitsusaeg. Louis XIV piiras hugenottide poliitilisi ja usulisi vabadusi. Lipukiri ''üks kuningas, üks seadus, üks usk''. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua
Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. ,,Kuidas Siegfried maha löödi". Eepos algab sellega, kuidas Kriemhild Burgundias Wormsi kuningakojas üles kasvas. Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg
olulisemad dünastilised abielusidemed. Personaalunioonid. 1386- Krevo unioon- Poola ja Leedu poliitilise ühinemise algus 1397- Kalmari unioon- Taani, Rootsi ja Norra vaheline. 1592- Rootsi ja Poola vahel 1611- Poola-Leedu ja Venemaa vahel (Sigmund III tahtis ise asuda Venemaa trooniline) 1714- Inglismaa ja Hannover Seisuste esinduskogud varauusaegses Euroopas. Varauusajal kaotasid seisuste esinduskogud oma tähtsuse. Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux Inglismaal- parliament Hispaanias ja Portugalis- cortes Sitsiilias- parlamento Skandinaavias- riksdag Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp
Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli “Valitseja” 1513 (ilmus 1532) sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna Desiderius Erasmus (1466-1536) võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta Euroopa tuntuim humanist, õppis Pariisis ja Torinos, elas Burgundias jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina (kroonprints Karl V nõunik), hiljem Inglismaal (Cambridge’i professor), Šveitsis teiste poolt järgitud rajast kõrvale. Erasmuse olulisemad tööd Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes
aastat, paremal juhul 70. aastat ning paremal juhul on need häda ja viletsus." Igast 1000 sündinust suri: 1. Alla ühe aastasena 150 300 last. 2. Alla kahe aastasena 100 200 last. Rahvaarvu kasv hakkas pidurduma alates 13. sajandi lõpust. Põhjusteks alanud kliima halvenemine, majanduse ekspansiivse kasvu võimalused on ammendunud. Mõnedel viletsamatel aladel põllud liiga kurnatud, harimeseks sobimatud 1maad /3 hülja eurooplasi elas Burgundias, Madalmaades ja Reinimaal. Kriis pole nii üleüldine kui kõlab, rahvastiku ja majanduse langus aga mitte väga suurtel aladel. ? Hiliskeskajal Ida Euroopas parem elu, rahvastiku kasv, regioonikeskne sisseränne või on läänest lihtsalt rohkem infot? Aasta 1500 on laias laastus musta surma aegne tagasiminek ületatud. Hiliskeskajal sõjad endiselt laastavmad, epideemiad, põllumajandusolud halvemad. Kust tuli rahvastiku kasv?! 1
(493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt). Algselt oli barbarite riigi formaalselt (Lääne-)Rooma koosseisus föderaatidena. Odoaker (elas 433- 493; valitses 476-493 )Germaani väepealik, kes teenis Lääne-Rooma keisri ihukaitses. 476 kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ja kuulutati
annaabi.ee 
