Madalmaade kunst 15.sajandil (0)

MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL
15.saj jätkus väljaspool Itaaliat skulptuuris, kuid eriti arhitektuuris hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst , mis hakkas väärtustama nähtavat maailma.
Maalikunst Madalmaades:
Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus .
Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse.
Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik , moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed.
Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal . Palju ka väiksemaid maale jõukate kodanike koduseintel. 15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid . Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit.
Jan van Eyck - Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias:
Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24-st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus , Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar . Siseküljes „Talle kummardamine“, kus tall on keskel altaril, ees kummardavad inglid, tagaplaanil müstiline „Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva.
Jan van Eyck kasutas värviperspektiivi, mis lõi sügavillusiooni:
eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil külmad toonid.
„ Arnolfini abielupaar“- Itaalia ärimees Arnolfini koos tulevase naisega. Peegli peegeldusest näha ilmselt ka autor van Eyck ise.
„Madonna kantsler Roliniga“- Rolini kingitus Burgundias asunud katedraalile.
Rogier van der Weyden - Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla . Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost.
„Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised.
„ Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus.
Hugo van der Goes - tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika.
Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks.
Hieronymus Bosch - pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale:
vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol.
„Naarilaev“
„Püha Antoniuse kiusamine“
„Kadunud poeg“
Kasutatud allikad:
Jaak Kangilaski, (2004), „Kunstikultuuri ajalugu 11. Klassile“, Tallinn: Printon.