Karoling, meroving, romaani (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

III Romaani ajastu

III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa ­ kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord

Kunstiajalugu

8

doc

Romaani arhitektuur

(Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone  ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine

Kunstiajalugu

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj  Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva

Kunstiajalugu

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

Arhidektuur • 10.-12. saj. Igal suuremal piirkonnal (pr.m., ing.m., saks.m. it.) omapära • Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika • Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept) • Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik.

Kunsti ajalugu

12

doc

Romaani kunst

Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12

Kunstiajalugu

4

docx

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised

Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana

Kunstiajalugu

19

rtf

Keskaja kunst

o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte. 4. Karolingide ajajärk. · Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära o Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis. · Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad · Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants · Arhitektuur o Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid o Karl Suure pearesidents ­ Aacheni lossikabel Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas

Keskaja kunst

11

rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal; kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone - ristimiskabel (baptisteerium)ja eraldi seisev kellatorn, nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)