Romaani ja gooti kunst (0)

Romaani ja gooti kunst
Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks. Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat.
12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos.
Arhitektuur – suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta , altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid , mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid . Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid.
Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi.
Lagi . Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus . Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna võlvid olid raskes , siis olid ka seinad paksud.
Portaal ehk kiriku uks. Neid oli tihti kolm ja keskmine oli teistest suurem. Ehitati ka perspektiivportaale – mitu kahanevas järjekorras üksteise taga paiknevat portaali. Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene.
Romaani stiil – üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi.
Tähtsamad kirikud – puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad . Kasutati värvilist marmorit.
Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile.
Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit.
Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraažid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi.
Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared.
Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame’i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt.
Skulptuur – sellel oli keskaegses kirikus tähtis roll: rahvast usuliselt harida ja kasvatada. Kuna rahvas oli kirjaoskamatu ja ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru, siis pidi skulptuur olema ilmekas ja andma edasi täpselt kujutatava sisu.
Romaani skulptuur oli kohmakas ja kujutati väga ebaloomulikult habet ja juukseid. Tundeelu anti aga edasi väga haaravalt.
Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme.
Maalikunst – üsna hea ülevaate annab miniatuurmaal . Seinamaalingud on enamasti hävinud. Eriti külluslikult maaliti esitähti ehk initsiaale. Maal sarnanes skulptuuriga ja figuurid olid antud pinnaliselt. Riided olid aga voogavad. Taust oli sinine või kuldne ja seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik . Gooti ajal tekkis uuesti tahvelmaal. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Väärtuslik ajaloo- ja kunstimälestis on Bayeux ’ vaip.