Romaani ja gooti stiil (0)

Pärast Rooma keisririigi lagunemistarenes Ida-Roomas välja 6.sajandil tugev Bütsantsi kultuur, mis elas edasi kuni 17.sajandini vanavene kunstis. Lääne-Euroopa jõudis aga kõikehaarava ühtse stiilini alles 10.sajandil ­ Romaani stiil. Põhilised konstruktsioonid pärinesid küll Vana-Rooma ajast, aga vaimult oli hoopis teistsugune. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga , pakkuda kaitset. Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist . 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. * Arhitektuur . Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid , kus asus altar. Kooriruumi põrand oli tavaliselt kõrgendatud. Keskaja kiriku arhitektuuri iseloomustavad väga jämedad sambad, mida nim piilariteks. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid, Romaani kirikul oli torne palju. Vanasti ehitati kellatorn hoonest eraldi ­ nt Pisa torn. Torn oli pelgupaigaks. Keskaja kirikuehitajate kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine. Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi . Pikapeale õpiti uuesti ehitama vanaajal tuntud silinder-ja ristvõlvi. Toetuseks lisati vööndkaared. Võldis olid rasked ning sellepärast olid romaani kirikutel paksud seinad, kaitses. Gooti stiilil olid muutused lae ehitamises. Keskajal nim kiriku uksi portaalideks. Tavaliselt oli portaale 3, keskmine teistest suurem. Portaalide kujundust peeti tähtsks, kujutati piiblistseene jne. ROMAANI STIIL(10-12 saj). Oluline tunnus on ümarkaar ­ iseloomulik ustele, akendele, siseruumis silindervõlvile. Üldjoones kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne, väikesed aknad. Lõuna-Euroopas oli romaani stiil kergem ja dekoratiivsem. Nt Veneetsia Püha Markuse kirik(bütsantsi mõjudega, seda kirikut ehitati sajandeid ). Saksamaal nt Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirik . Inglismaal nt Durhami katedraal . Prantsusmaal Cluny kloostri kirik Burgundias(säilinud osaliselt) Põhjamaine romaani stiil oli palju robustsem. Eestis vähe säilinud aint paar romaani stiilis kirkut. Nt Valjala kiriku ümarportaal. GOOTI STIIL.(12-14 saj.) Peetakse kunstisaavutuse tipuks, suuremad, uhkemad kirikud. Iseloomulik: Teravkaar. Suudab kanda suuremat raskust kui ümarkaar, sai gooti kiriku põhitunnuseks. Roidvõlv ­ lagede raskuse vähendamiseks suurepärane leiutis. Võtsid võlvisiilude raskuse enda peale. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus ­ jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale . Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad , neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken . Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem ­ skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika . Aja jooksul ühiskonna jõukus kasvas ja kirikuid hakati veelgi rohkem kaunistama. Aina keerukamaid võlve tehti. Kirikute välisilme muutus suursugusekmaks ­ detailid rikkalikud, teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared(Inglismaal eeskätt) Tähtsamad gooti kirikud: Prantsusmaal asuvad tuntuimad põhjaprovintsides. Nt Jumalaema kirik Pariisis, Reimsi katedraal. Saksamaal: Kölni toomkirik. Inglismaal: Yorki , Lincolni katedraal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt. Suurim gooti kirik ehitati Milanosse. Skultpuur. Ülesanne oli rahvast usuliselr harida ja kasvatada. Rahvas oli kirjaoskamatu, sp pidi skulptuur olema jutustav ja ilmekas, andma edasi eisu. Anatoomiline õigsus oli teisejärguline. Romaani skulptuur ­ kohmakas . Nagu Mesopotaamias, kujutati ebaloomulikult habet ja juukseid. Kuid emotsioone andis hästi edasi, nt Kristuse kannatusi. Usuga seotud kõik. Gooti skulptuur ­ Realismisuunaline areng, avaldub eelkõige nägude kujutamises. Mõnikord tehti kindlate isikute portreid. Figuurid olid pikemad ja saldeamad. Kõige tuntumad skulptuurid kuuluvad Prantsuse kõrggooti kirikutele. Romaani ja gooti maalikunst olid omavahel ühtsemad kui skulptuur. Keskaegsest maalikunstist annab hea ülevaate miniatuurmaal ­ raamatuillustaratsioonid. Seinamaale vähe alles. Eriti uhkelt old maalitud raamatu esitähed, mis pidid andma vihje jutu sisule . Gooti ajal tekkis emsakordselt pärast vanaaega uuesti tahvelmaal . Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltaritele. Tähtis ajaloo-ja kunstimälestis on Bayeux' vaip 11.sajandist. See asub Prantsusmaal asuvas Bayeuxis ning sinna on tikitud kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale.