Renessanss muusika (0)

Renessanssmuusika
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik , millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid , eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all.14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste , kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus , et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus– sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused , leiutati trükikunst.Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele.Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust.
Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi:
1. Vararenessanss - XV sajand
2.Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530 )
3. Hilisrenessanss , mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristiliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600.
Vararenessanss (14. saj)
Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika .PrantsusmaaSuurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon .Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel.Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett .Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul.Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k `uus kunst `(1320- 1380 ), alusepanijaks filosoof , ajaloolane , matemaatik , muusikateoreetik Philippe de Vitry. Teda peetakse ka uue notatsioonisüsteemi leiutajaks. Ars nova väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette , teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks.
Itaalia. Trecento
Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal – 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest. Teine populaarne lauluvorm oli caccia – 3-häälne, rahulik alumine hääl toetab kahte elavat kaanonis laulvat ülemist häält.Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid, ehtitaalialikult laulvaid ballata`sid (refrääniga laul).
Kõrgrenessanss (15. saj)
15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik (praegune Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland ). Burgundias õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami , Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid. Aastatel 1420 -1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paistati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond (Austria ja Põhja-Itaalia).Kujunes välja uus kõlaideaal – tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad (varem kvart, kvint ja oktaav), mis saavad hilisema muusika harmoonia aluseks.Muusika oli rohkem tekstiga seotud (rütm hakkab lähtuma sõna rütmist ja muusika püüab emotsionaalselt edasi anda tekstis toimuvat).Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline , laulev meloodia .Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum žanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne , enamasti vaimuliku sisuga.Vaimuliku muusika kõrval oli endiselt väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon . Kaanoni laulmisest kujunes välja omalaadne intellektuaalne mäng, kus tuletamise reeglid anti mõistatusena.Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele on temalt säilinud umbes 20 missat, hulganisti motette ja ilmalikke laule. Tema muusikat iseloomustavad vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus.Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete – kurbus, rõõm, lein – väljendust.
Hilisrenessanss (16. saj)
Itaalia
Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Kultuurimetseenlus muutus prestiižiküsimuseks.Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola , villanella, balletto , madrigal. Hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid oli Orlando di Lasso ( Orlandus Lassus), keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks . Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada – sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid , magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke.Akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina . Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik (üle 100 missa, üle 400 madrigali ). Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.
Saksamaa
1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (NB! Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi.
Inglismaa
16. sajandit on nimetatud Inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat.väljapaistvamad heliloojad olid John Taverner, Thomas Tallia, William Byrd (missad, motetid).
Kasutatud materjal
1. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/renessansiajastu_muusika_kaidikobar.ht m
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika