ia us o Südamehaig o Südame o Krambid Kõrvaltoimed: o Lihastes nõrga used o Bradükardia halvatuse seiskumin o Suukuivud o Anafülaktilin o Tahhükardia tekitamiseks. e o Näopunetus e šokk o Õhetus o Blokeerivad
KKB Dihüdropüriniidid – toime peamiselt Dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, näo- veresoontesse. Mitte-dihüdropüridiinid – naha õhetus, perifeerne turse, tahhükardia. Verapamiil: toime peamiselt südamesse. Mitte-dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, Diltiaseem: toime südamesse/veresooned kõhukinnisus, bradükardia, AV blokaad. Diureetikum Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): inhibeerivad Na, Cl transporterit distaal- Enamus on seotud vedeliku ja ioonide d ses tuubulis. Suureneb Na, Cl, K, vee tasakaalu häirega. Hüpokaleemia – mõju eritumine, vähene Ca eritumine. südamele (arütmiad), ajule ja lihastele.
aktivatsioonil. 10. Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaudse toimega ehk mida see otsene ja kaudne toime tähendab? Otsese toimega adrenergilised ravimid seostuvad postsünaptilisel membraanil adrenergiliste ravimitega (nt. adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergilised ravimid mõjutavad neurotransmitterite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamii). 11. Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? Südame seiskumine ja bradükardia; hüpotensioon; ägedad allergilised seisundid; hüpovoleemilise shoki korral on teisejärgulised ravimid (vedeliku asendamine, vajadusel vasopressor). 12. Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma adrenergiliste ravimite kasutamist? Bronhiaalastma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ülemiste hingamisteede viirushaigused – sümptomaalne leevendus. Teised: emaka kontraktsioonie vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele,
– Aktiveerivad retseptoreid efektorelundi rakkudes, efektide ilmnemiseks ei ole otseselt vaja adrenergilisi närve. – Adrenaliin (epinefriin), noradrenaliin (norepinefriin), isoproterenool – Ahendab artereid, veene, arterioole, kapillaare (1-mimeetiline toime) – Tõstab nii arteriaalset kui venoosset vererõhku – Vere juurdevool südamesse suureneb, mis põhjustab südametegevuse reflektoorset aeglustumist (bradükardia) – noradrenaliini manustamisel – Katehoolamiinid tugevdavad (suurendavad) südame kontraktiilsust ja kiirendavad löögisagedust. – Vaatamata sellele tekib sageli bradükardia („peak pressor response“) adrenaliini ja noradrenaliini manustamise järel. Selle teke sõltub hüpertensiivse vastuse tõttu tekkivast vagusnärvi toimest üle baroretseptorite refleksmehhanismide. (Veresoonte pinge tõus (Vererõhu tõus) põhjustab südamesse
Vähendavad müokardi hapniku tarvidust. · Ärevusega kaasnevate somaatiliste nähtude (südamepekslemine, lihaste treemor) vähendamiseks. · Glaukoom, türeotoksikoos, migreeni profülaktika. · Täiendava ravimina hüpertroofilise kardiomüopaatia ja feokromotsütoomi korral -BLOKAATORITE VASTUNÄIDUSTUSED · Bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. · Kardiovaskulaarne puudulikkus. · Sinuatriaalne blokaad, atrioventrikulaarne blokaad. · Tugevalt väljendunud bradükardia ja/või madal vererõhk. -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED · Bronhospasm · Bradükardia ja südamepuudulikkus · Hüpoglükeemia · Koormustaluvuse langus ja füüsiline kurnatus · Jäsemete jahedus · KNSi poolt depressioon, unetus, halvad unenäod -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED:BRONHOSPASM · Eelneva patoloogia puudumisel on oht suhteliselt väike. · Ohtlik bronhiaalastma, kroonilise bronhiidi, emfüseemi esinemisel.
parasümpaatilise toonus. Hingamise arütmias ei ole midagi patoloogilist. Kõige tugevamini on see väljendunud 7-9 ja 16-18 vanustel lastel. 2)tahhükardia-südame pekslemine, südamerütmi kiirenemine üle 80 löögi minutis. Üle 100 tugev tahhügardia. Füsioloogiline tahhügardia tekib nii füüsilise kui emotsionaalse pinge korral. Patoloogiline tahhügardia võib olla põhjustatud südamelihase puudulikkusest. On iseloomulik ka kilpnäärme ületalitlusele. 3)bradükardia-rütmi aeglustumine alla 60-e löögi minutis. Füsioloogiline bradükardia esineb vastupidavusalade sportlastel. Parasümpaatiline NS saavutab suure ülekaalu, sellest tulenevalt uitnärvi erutus on tavalisest suurem. Patoloogiline bradükardia võib olla põhjustatud erutuse juhtivuse häiretes erutuse tekke ja juhtesüsteemides. 4)ekstrasüstol-väljaspool normaalset kokkutõmmetesagedust tekkinud süstol(kokkutõmme). Sellele järgneb kompesatoorne paus. Ei ole patoloogiline
arenguanomaaliate kirurgiline ravi. SNS võib esineda normaalse südamega noortel inimestel ja on sel juhul ilmselt paranenenud müokardiidi püsivaks jääknähuks. Töömuskulatuuri funktsioon taastub, kuid haige vaevused siinussõlme talitluse nõrkuse tulemusena tekkinud rütmihäiretest jäävad püsima. SNS juhtivaks tunnuseks on siinusbradükardia sagedusega 40-59/min, vahel isegi aeglasem. Sageli kaasub bradükardiaga sinuatriaalne blokaad ja aeglase siinusrütmi foonil ekstrasüstolid. Bradükardia võib vahelduda kodade virvenduse, laperduse või kodade paroksümaalse tahhükardiaga (bradükardia-tahhükardia sündroom). Siinussõlme funktsiooni kustumisel võib tekkida virvendusarütmia, mille puhul on südamevatsakeste rütm ka aeglane - alla 70/min, vahel isegi 30-40/min. Niisugusel juhul ei taasta siinusrütmi ka elektriline kardioversioon. Sellest võib omakorda areneda südamepuudulikkus. SNS diagnoos on küllalt kindel tugeva siinusbradükardia korral, mis
kumuleerub luudesse ja hammastesse ning põhjustab hammaste värvumist pruuniks ? Tetratsükliin 9) Milline i/v anesteetikum omab kõige väisemat kardiovaskulaarsüsteemi kõrvaltoimete profiili? Etomidaat 10) Millised II. tüüpi diabeedi ravimid pigem tõstavad kui langetavad antud valikutest patsiendi kehakaalu? Tiasolidiindioonid (pioglitasoon) 11) Milline kõrvaltoime ei ole enamasti iseloomulik β-2 adrenomimeetikumidele? Bradükardia 12) Atropiin põhjustab... Südame löögisageduse kiirenemist 13) Sümpaatilise närvisüsteemi innervatsiooni südames vahendavad peamiselt? β1- adrenoretseptorid 14) Suurema tõenäosusega võivad bronhospasmi põhjustada... β1+β2 – adrenoblokaatorid 15) Kõige efektiivsemad mao happesekretsiooni pärssivad ravimid on... Prootonpumba inhibiitorid 16) Milline ravim on kasutusel seenemürgistuse esmaabis?
Lokaalsed sümptomid Kliinilised sümptomid On põhjustatud kapillaaride endoteeli kahjustusest, võivad kesta 23 ööpäeva. Valu; Turse; Verevalumid; Regionaalsete lümfisõlmede suurenemine. Kliinilised sümptomid Süsteemsed sümptomid Varane anafülaktiline reaktsioon hüpotensioon, sünkoop, angioödeem, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine; Hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna.
Õendustoimingud Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg
Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis. See on inimesele väga häiriv, sest süda on täiesti rütmist väljas. Ekstrasüstol väljaspool normaalselt kokkutõmmete korral tekkinud süstol.
Kontsentriline Ekstsentriline · Lai His'i kimbu vasaku sääre blokk Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline · Sügav S-sakk Parema vatsakese hüpertroofia ET paremale T-sakk · Vatsakeste repolarisatsioon · Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline Südame rütm · Siinus rütm igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS · Koer siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia · Kass siinus rütm Siinus bradükardia · Südame sagedus alla 60 löögi/min · Vaagus närvi toime Siinus tahhükardia · Südamesagedus üle 140 löögi/min · Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest · Siinus sõlmest ei teki impulsse Pikk paus, järgneb päästelöök
• ärevuse vähendamine • näärmete sekretsiooni pärssimine • reflekside allasurumine • amneesia esilekutsumine • üldanesteetikumide toime tugevdamine 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus Fluotaan X arütmia,bradükardia Propofool X annusest sõltuv hüpotensioon Enfluraan X Epilepsia sarnane hoog, müokardi infarkt. Etomidaat X Oksendamine, RR tõus/langus, tahtmatud lihastõmblus
tunduda, et patsiendi jaoks on loobumine lihtne siis see pole nii. Nad ei suuda seda ilma toetuse ja mõistmiseta. Kuna patsiendil on desorientatsioon kohas, siis ei pruugi tema vastused olla ka tõesed. Võib-olla küsiks võimalusel küsimusi ka lähedastelt tuttavatelt ja sugulastelt. Oluline osa on siin vaatlusel. Selle abil saab kindlaks teha, kas patsiendil on võõrutusnähte (väsimus, unehäired, suurenenud söögiisu) või üledoosi sümptomeid (vererõhu muutused, tahhükardia, bradükardia, pupillide laienemine). · Millal alustasite amfetamiini kasutamist? · Kui tihti kasutate ecstasyt ja kokaiini? · Kas te suitsetate ja/või tarvitate alkoholi? Kui jah, siis kuna alustasite? Kui tihti tarvitate? · Kas te olete proovinud sooritada enesetappu, kas te olete mõelnud sellele? · Kas teil esineb unehäireid? · Kas te elate üksi? · Kas te olete läbinud varem psühholoogilisi ja psühhiaatrilisi uuringuid?
taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist. Mürgistus väljendub kiiresti kõrvetuse ja kratsimis tundega suus; järgneb iiveldus ja oksendamine, keelehalvatus, kõhuvalu, peapööritus, janu, tugevad krambid ja segasus. Võib esineda rabdomüolüüs ja bradükardia Surm saabub harilikult juba mõne tunni möödudes peale mürgi sissevõtmist. Harilik mürkputk Arvukalt on andmeid surmaga lõppenud mürgistustest, eelkõige lastel, kes närisid äralõigatud varre alumist, magusamaitselist osa. Samuti on risoomi ära vahetatud selleri omaga, millel on samasugune lõhn. Täpiline surmaputk (Conium maculatum) 0,5 - 2 m kõrgune kaheaastane taim. Õõnsa varre alumine osa on kaetud
Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine
rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt OCD korral – I liin SSRI fluvoksamiin, II liin TCA klomipramiin Enurees – I liin desmopressiin (DDAVP), II liin TCA imipramiin Valu häired, neuropaatia – I liin gabapentiin/pregabaliin, II liin TCA amitriptüliin o Kahjulikud mõjud: ortostaatiline hüpotensioon, konstupatsioon, kuiv suu, kuivad silmad, bradükardia (abnormaalselt madal südame rütmisagedus) Monoamiin oksüdaas infibiitorid (MAOI) o Fenelsiin o Selegiliin – kasutatakse ajus dopamiini kättesaadavuse suurendamiseks Parkinsoni haigete puhul o Ei kasutata depressiooni puhul peaaegu kunagi, kuna võib suure tõenäosusega kaasa tuua hüpertensiivse kriisi (abnormaalselt kõrge vererõhk), kui tarvitada liigselt või tarbida üheaegselt türosiini-rikaste toitudega (nagu
elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2- kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust. Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna
· NB! Mõnikord ei pruugi hüpomagneseemia puhul ülaltoodud sümptomid selgelt avalduda. Magneesiumi ja B6 vitamiini segu preparaat. Magneesium rahustab, vitamiin B6 soodustab teatud hormoonide, serotoniini, dopamiini teket. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 700 mg. · Toksilisuse (plasmas (3,5...5 mmol /l) esmassümptomid: oksendamine, kõhulahtisus, kuumalained, bradükardia (süda lööb liiga aeglaselt), hüpotensioon, punetus, unisus, nõrkus, kahelinägemine, kõnehäired. · Väga krõge (plmaslas 5...15 mmol /l) Mg totaaltasemega kaasuvad kõnelemisvõimetus, hüporefleksus (nt. puudub põlverefleks), halvatus, hingamispeetus ja südameseiskus. · Mg toksilisust võimendab hüpokaltseemia, hüperkaleemia ja ureemia. Magneesiumi toksilisuse antidoot on kaltsiumglükonaat. Kloor. Keskne anorgaaniline rakuväline anioon.
Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 30. Mis on ja millest sõltub vererõhk? Vererõhk on väärtus, mida avaldab veri veresooneseinale, see sõltub veresoonte elastsusest ja läbivusest. Vererõhu normväärtus täiskasvanul 120/80 mmHg 31
Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on teisejärgulised ravimid (vedeliku asendamine, vajadusel vasopressor) *bronhiaalastma, KOK, ülemiste hingamisteede viirushaigused (sümptomite leevendamiseks) *TEISED: emaka kontraktsioonid vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele, vasokonstriktorid silmas ja nina limaskestas
Klassikaline meetod on ksenodiagnostika: nakatamata röövlutikas imeb haige verd -> putuka seedekulgas toimub trüpanosoomide paljunemine, mille avastamine toimub 3-4 nädala pärast. Tulevikus südamepuudulikkus!!! Millega ravitakse? Nifurtimox ägedas faasis, Benznidazole kroonilises (aga keeruline välja ravida) ÜL 6. 30-aastane brasiillane, kes elas trüpanosomiaas endeemilises piirkonnas, kaebas südame rütmihäireid (bradükardia). Sedastati krooniline südamepuudulikkus. Ameerika trüposomiaas Millised on haiguse ülekandeteed? Röövlutikate fekaalide kaudu, vereülekandega, rinnapiimaga, organi siirdamisega, emast lootele, harva saastunud toiduga
Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardiat esineb tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva tervisekahjustusega ega kutsu iseenesest seda esile. Terve inimene talub kaebusteta südame löögisageduse kõikumist vahemikus 40– 160 (ja enam) lööki minutis. Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine,
väljendunud niverdus. ACI-de intrakraniaalsetes segmentides on väljendunud lubinaaste. 2008a. novembris parempoolne a. carotis int. endarterektoomia. Pidi mõne aja pärast uuesti veresoontekirurgile pöörduma, ent pole seda teinud. Stenokardiliste vaevuste tõttu korraldatud veebruaris 2009 selektiivne koronarograafia 24h Holter-monitooring (06.10.09): kodade virvendus. Absoluutne arütmia. Keskmine südame löögisagedus 69x´. 353 polütoopset ventrikulaarset ekstrasüstolit, 16 pausi, 63 bradükardia episoodi. Viljandi Haiglas tehtud ehhokardiograafia 16.12.09.: vasaku vatsakese üldine süstoolne funktsioon kergelt alanenud, vahesein kergelt hüpertroofiline, diastoolne funktsioon häirunud. Vasaku koja õõs mõõdukalt suurenenud 5,1x5x6cm; parem koda 4,4x5,4cm. Patsiendil esineb kurnatus, sest haiglas ei ole esimest korda. Usub, et Tartu haiglas saab kõik korda, valmis koostööks, sõralik. Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta
metaboliitidena d) 90% eritub muutumatul kujul neerude kaudu e) on looduslik opioid 46. Milline opioidiretseptori tüüp on kõige olulisem morfiini jt. morfiinitaoliste analgeetikumide valuvaigistavas toimes? a) (müü) b) (kappa) c) (delta) 47. Millistel kliinilistel näidustustel kasutatakse opioide? Kroonilise valu ravi (nt vähk), op.järgselt, väga tugev valu (sünnitusel Pethidin) 48. Opioidide kõrvaltoimed? Kardiovaskulaarsüsteem- hüpotensioon,bradükardia Hingamissüsteem - hingamiskeskuse tundlikkust PaCO2 -le Gastrointestinaaltrakt - kõhukinnisus Iiveldus, oksendamine Vestibulaaraparaadi tundlikkuse ↑ ► Sügelemine Urineerimishäired (põiesfinkteri põiesfinkteri toonuse toonuse ↑) 49. Milline väide sobib? Kodeiin ... a) avaldab euforiseerivat toimet peale metaboliseerumist morfiiniks b) ei oma sõltuvust tekitavat potentsiaali c) imendub hästi peroraalsel manustamisel
radioteraapiast – 20-30%. • Endeemiline joodi defitsiit – esineb kilpnäärme suurenemine (struuma), millega ei kaasne talitlushäireid. Primaarne hüpotüreoidism • idiopaatiline hüpotüreodism • Hashimoto tõbi • radioaktiivsus • kirurgiline eemaldamine • kretinism (• Kääbuskasv, lühikesed jäsemed • Vaimne alaareng, inaktiivne • Nägu on pundunud ja ilmetu • Nahk on kollakas, kuiv ja jahe • Bradükardia • Kehatemperatuuri alanemine • Arengu aeglustumine – hammaste lõikumine, fontanellide sulgumine • Isu on vilets, kõhukinnisus) Sekundaarne hüpotüreoidism (hüpofüüsi patoloogia) Tertsiaarne hüpotüreoidism (hüpotalamuse patoloogia) Hüpotüreodismi nähud: Nägu on ilmetu, pundunud ja kahvatu. Nahk on külm ja kuiv, nahaalune kude on paksenenud, võib esineda turse • Hääl on kähisev ja madal, kõne on aeglane, sageli esineb kuulmise
Tekitab eesmao limaskesta põletikukahjustusi kuni erosioonide ja haavanditeni. Areneb vatsa atoonia isutus, apaatia, kerge tümpaania, roe roheline, ka koolikud, maaslamamine. Vatsavedelik hallikas piimjas, pH < 6.karjas korraga mitu haigusjuhtu, kulg alaäge, krooniline. Verre imendunud happed tekitavad metaboolse atsidoosi. Põletikuprotsess võib eesmao limaskestalt levida libedikku ja soolde. Loomadel teikb profuusne, sageli verine kõhulahtisus. 3. Bradükardia- Bradükardia (bradycardia) löögisageduse aeglustumine. Enamasti vaagusnärvi või tema tuumade ärritamisest (intrakraniaalse rõhu tõus). Reflektoorne bradükardia vallandub siseorganites paiknevate närvilõpmete ärritamisel (Goltzi refleks, silma-südame refleks). Diastoli kestus pikeneb, LM kasvab, SMM jääb endiseks · Ravimid (arekoliin, pilokarpiin) parasümpaatilist süsteemi stimuleerivad ravimid. · Bradükardia tekib ka siinussõlme erutuvuse vähenemisel tema kahjustuse tagajärjel.
tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol kontraktsioon Diastol lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue Jämesool intestinum crassum
5-6 l rahuolekus ; 25-35 l kehalise töö ajal. Iseloomustab: südame tõõvõimet ; organismi verega varustamise intensiivsust. Sõltub: löögimahu suurus; löögisagedus; hapniku tarbimise vajadusest ; töö võimsusest. Südame tiputõuge rindkere seina võnkumine, mis tekib kontraktsioonil tekkiva südame kuju muutumisel. Tiputõuget on võimalik palpeerida 5.roidevahemikus. · Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Südame innervatsioon: Uitnärv pidurdab südame talitlust.(bradükardia). Sümpaatilised närvid tugevdavad südame talitlust. · Südametegevuse humoraalne regulatsioon. Südametalitluse humoraalne regulatsioon: adrenalin, türoksiin, K-ioonid, Ca-ioonid. · Vere voolamise üldised seaduspärasused. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused. Vedelike vool torudes määratletaks 2 jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub s.t. rõhkude vahega toru alguses ja lõpposas. Soodustab.
Eriti vanuses 7-9 ja 16-18. · Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) · Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis. See on inimesele väga häiriv, sest süda on täiesti rütmist väljas. · Ekstrasüstol väljaspool normaalselt kokkutõmmete korral tekkinud süstol.
ee) Astma võib kulgeda ka väga ägedalt ning olla fataalne. Ägeda raske astmaga haige seisundis eristatakse kahte etappi: kestev astmahoog, mis pole allunud ravile või eluohtlik seisund. Kestvat astmahoogu iseloomustab tugev hingeldus ja suutmatus rääkida lausetega; hingamissagedus üle 25 korra minutis; pulsisagedus üle 110 lööki minutis ja PEF alla 50% isiklikust parimast väärtusest. Eluohtlikku seisundit iseloomustab bradükardia või hüpotensioon; psüühikahäired, kurnatus, kooma ning PEF jääb alla 33% patsiendi parimast väärtusest. (Pulmonoloogia lühikursus 1996) 1.9. Ennetamine Riskiteguriteks astma tekkel on atoopilised haigused (allergiline nohu, atoopiline nahapõletik) esinevad sageli perekonniti ja on põhjustatud pärilikust kalduvusest IgE suurenenud tootmisele organismis. Seega pole võimalik astmat täielikult vältida, küll aga võib ära hoida
(roitevaheliste lihaste kasutamine või nn ninatiivahingamine), esineb näiteks metaboolse atsidoosi korral. Cheyne-Stokesi hingamine on periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine (ajukahjustuse sümptoom, ravimmürgistus, enneaegne vastsündinu). Jälgida, kas esineb difragmaalseid sissetõmbeid. Apnoe ehk hingamatus on hingamise peetus üle 20 sekundi, millega kaasneb bradükardia (südamelöögisageduse langus alla 100x minutis) ja/või tsüanoos. Apnoe võib olla nii tsentraalset, obstruktiivset kui ka segatüüpi. (Kallas jt 1999.) 5.2.2. Hingamiselundkonna palpatsiooni metoodika ja hindamine Teostatakse tavaliselt lapse lamavas asendis bimanuaalselt. Hinnatakse rindkere resistentsust, liikuvust, rinnavärinat ehk fremitus pectoralis, pleurahõõrdumiskahinat ja trahhea asetsust. Rindkere resistentsus Imiku ja väikelapse rindkere on väga elastne
Hüpofunktsioon näärme alatalitlus, hormooni toodetakse normaalsest vähem või üldse mitte, näärmele iseloomulikud vastused on kas liiga nõrgalt väljendatud või puuduvad. Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju. Ületalitlusel hormooni toimed võimendunud. Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Normaalse produktsiooni korral.... ........... puhkeolukorras tahhükardia, aeglustumisel bradükardia. Kasvuhormooni liigprodutsiooni korral hiigkasv e gigantism, keha proportsionaalselt arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv), vaatame üle- ja alatalitlust. Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem Kaks alasüsteemi: 1) Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Neuronid närvirakku, nendes neurosekr
1) Hüperlipideemia 2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes.
10. Mõisted Erutuvus Südamelihase võime erutuda Automaatsus Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis ADH Hormoon, mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis
4. refraktaalsus s.o. vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib. See hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse. Südame rütmimuutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemperatuuriga, hormoonide sisaldusega organismis jne. 1. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. 2. Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis 3. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Lisaks füsioloogilistele rütmimuutustele võib südamerütm muutuda rea haiguste korral. A.Vahtramäe 2011 6 Hemodünaamika Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades. Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonda. Vere voolamisel mängib erilist rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus. Veri voolab
(kofeiin) · Sõltub füüsilisest tegevusest, haigustest (südame puudulikkus, aneemia) Bradükardia < 60 löögi minutis · · · · Sõltub parasümpaatilise NS mõjutusest ravimite kasutamisel, aju verejooksude korral · Sportlastel
hemolüütilise toimega. See lõhustab rakumembraanide letsitiini ning tema toimel lüüsuvad erütrotsüüdid, trombotsüüdid, leukotsüüdid ja endoteeli rakud. Seetõttu võivad C. perfringens'it sisaldavas haige mädas leukotsüüdid puududa. See toksiin põhjustab massiivset hemolüüsi, veresoonte suurenenud läblaskvust ja veritsust, kudede destruktsiooni (lihasnekroos) ning omab toksilist toimet maksale ja südamelihasele (bradükardia, hüpotensioon) · C. perfringens moodustab veel ensüüme (hüaluronidaas, DNA-aas ja neuraminidaas). Neil toksiinidel on enamasti proteolüütiline toime; nad lõhustavad kas vere vormelemente või sidekudet 35.C. perfringensi poolt põhjustatud haigused ja nende patogenees. · Klostridiaalne müonekroos algab sellest, et traumeeritud kude saab kontamineeritud C. perfringens'i eoseid sisaldava rooja või mullaga. Samuti abordi ja sünnituse
elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas. Kindlakstegemiseks hinnatakse seost hingamisfaasidega: sissehingamisfaasis südamerütm sageneb ja väljahingamisfaasis aeglustub. (Kantero jt 2005, Aylott 2006,
taasesitamist võimaldaval kujul. Kui vesi ei vasta nõuetele, selgitatakse kohe vee kvaliteedi mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke abinõusi. Vajaduse korral suletakse bassein ja teavitatakse Tervisekaitseispektsiooni. 4.4. ÄÄRMUSLIKE TEMPERATUURIDEGA SEOTUD OHUD Sobiv temperatuur 26°C ja 30°C vahel, olenevalt kehalisest pingutusest. Kuumaveebasseinid (temp. Üle 40°C). Ülekuumenemine unisus, uimasus, teadvuse kadu ja uppumine. Kuumarabandus ja surm. Bradükardia, hüpotermia, lihaskrambid. [3] 6 5. BASSEINIVEE KVALITEEDI TAGAMINE 5.1.VEE TÖÖTLEMINE * pH taseme reguleerimine * Desinfitseerimine * Seotud kloori (klooramiinide) kontrollimine * Filtreerimise parandamine, filtrite õigeaegne pesemine * Värske vee lisamine ja vee vahetamine 5.2. NÕUDED BASSEINIVEE PUHASTAMISELE JA DESINFITSEERIMISELE
7-9 ja 16-18. 2. Tahhükardia Südame tegevuse kiirenemine ehk südame pekslemine. Füsioloogiline tahhükardia esineb emotsionaalse pinge ja füüsilise koormuse korral ning temperatuuri tõusu korral (palaviku korral väga iseloomulik). Patoloogiline tahhükardia võib olla südame vereringe puudlikkuse näitajaks. Tahhükardia võib olla ka põhjustatud kilpnäärme ületalitlusest (liialt palju toodetakse kilpnäärme hormoone) 3. Bradükardia löögisageduse alanemine alla normi (alla 60 minutis) Lühiajaline bradükardia tekib jahenemisel. (külma kätte minnes nt.) Sportlastel on ka puhkeolukorras bradükardia ja see on füsioloogiline. Kui aga bradükardia tekib äkitselt , siis on südame erutuse tekke häire juhtesüsteemis. See on inimesele väga häiriv, sest süda on täiesti rütmist väljas. 4. Ekstrasüstol väljaspool normaalselt kokkutõmmete korral tekkinud süstol.
EKG-ga. Oluline on teada, et EKG tulemus jõuab monitorile mõningase (~ 5 sek) hilinemisega (Kelsey & McEwing 2008). EKG jälgimisel tuleb hinnata EKG sakke ning jälgida südamertmi ning eristada tahhükardiate ja bradükardiate esinemist. Lapse südamelöögisagedus on toodud tabelis 6. Lapse kasvades südamelöögisageduse ülemine piir väheneb tunduvalt. Niisiis on lapseeas südamelöögisageduse normipiirid eri vanuses lastel väga erinevad. Seega on ka bradükardia ja tahhükardia definitsioon erinevas vanuses laste puhul erinev (Mowery jt 2001). Tabel 6. Vanuselised erinevused vererõhus ja südamelöögisageduses (Allman jt 2007). Vanus Keskmine Keskmine Südamelöögisagedus süstoolne diastoolne vererõhk(mm/Hg) vererõhk(mm/Hg) Vastsündinu 50-90 25-60 80-200
Füüsiliselt treenitud inimesel tugevneb südame töö peamiselt kontraktsioonide jõu suurenemise, vähem sagenemise arvel. Treenimata inimestel on vatsupidi. Südame löögi sagedus (SLS) sõltub ka east: vastsündinu süda lööb umbes 140 korda minutis, SLS sagenemist täheldatakse sageli ka raukadel. Kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste puhul on südame tegevus tavaliselt kiirenenud (tahhükardia). Ainult mõnede haiguste korral esineb kontraktsioonide harvenemine ehk bradükardia. Süstoolne maht vere hulk, mida vatsake ühe kontraktsiooniga edasi paiskab (umbes 60 ml). Minutimaht vere hulk, mida vatsake ühe minuti jooksul välja paiskab. Suur ja väike vereringe. Suur vereringe algab aordiga, mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse arterid arterioolid kapillaarid veenulid veenid. Kõikidest suure vereringe veenidest koguneb veri ülemisse ja alumisse õõnesveeni, mis suubuvad paremasse kotta.
33. Mõisted Süstol Vatsakeste kontraktsioon Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul Südame löögimaht Väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse Südame löögisagedus Normaalselt 60-80 korda minutis EKG Südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis Hüpotoonia Vererõhu normaalsest madalaim väärtus Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk 34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis
13. AKEI, ARB, KKB, diureetikumide, beeta-blokaatorite, nitraatide, digoksiini kõrvaltoimed. AKEI (-priil) - uimasus, nõrkus, kuiv köha, hüpotensioon, äge neerupuudulikkus, hüperklakeemia, angüdeem, nahalööbed ARB (-sartaan) - uimasus, hüpotensioon, äge neerupuudulikkus, hüperklakeemia KKB (-dipiin) - peavalu, uimasus, näonaha põletus, kõhukinnisus Diureetikumid - hüpoklakeemia, hüpotensioon BB (-lool) - bradükardia, nõrkus, väsimus, seksuaalne düsfunktsioon Nitraat - peavalu, nahaõhetus, hüpotensioon Digoksiin - rütmihäired, kõhulahtisus, iiveldus, peavalu, unisus, kurnatus, nägemishäired, psühhoosid 14. Miks tuleks beeta-blokaatoreid kasutades ravi lõpetada järk-järgult ja mis siis juhtub, kui seda mitte teha? Seedetrakti toimivad ravimid 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilised, füüsilised, hormonaalsed. 2
(koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet. PCI ehk laste tserebraalparalüüs on püsiv aju kahjustus, mis põhjustab liikumis- ja rühihäireid. PCI jaguneb: spastiline, düskineetiline ja ataktiline. Lisaks võib esineda ka kognitiivseid-, kommunikatsiooni- ja käitumishäireid
14 adhesioon (kleepumine, kinnijäämine) angio- veresooni puudutav angiograafia (veresoonte röntgenuuring) artro- liigestega seotud artroskoopia (liigeste uuring,-ravi) auto- ise-, oma- autoagressioon (enda vastu suunatud vägivald) bi- kaks bilateraalne (kahepoolne) bradü- aeglane bradükardia (südametegevuse aeglustumine) derma- naha- dermatiit (nahapõletik) dia- läbi, vahel diafüüs (toruluu keskmine osa) düs- eba- düspnoe (hingamishäire) e-, eks- välja- ekskreet (eritus) ekstra- eraldi ekstrasüstol (südame vahelöök) extern- väline a.iliaca externa (välimine niudearter)
Väga kerge kliiniline leid või kiire nähtude taandumine Varasem insult 3 kuu jooksul, või intraserebraalne hemorraagia mistahes eluperioodil Ajukasvaja, aju aneurüsm Aktiivne maohaavand või seedetrakti verejooks Trombolüüsi tüsistused ja kõrvaltoimed Süstekoha veritsus/verejooks Ninaverejooksud Seedetrakti v. Urogenitaaltrakti verejooks Hüpotensioon/bradükardia ICH(neurol. leiu süvenemine, tugev iiveldus ja oksendamine, peavalu, kontrollimatu RR tõus) Trombektoomia Näidustused: Varem iseseisev, eeldused paranemiseks. Haigestumisest alla 6 h. Trombolüüsravi pole efektiivne(30 min) või on suure veritsusriski tõttu vastunäidustatud. Vastunäidustused: KT uuringul väljakujunenud kolle Hüpertensioon(vaatamata ravile)
südametegevust. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus kasvab stressisituatsioonides: kehalise koormuse, emotsionaalse stressi ning eluohtlike olukordade puhul. Parasümpaatilise närvisüsteemi mõju südamele on vastassuunaline ning selle aktiivsuse tõus võib olla nii lühi- kui pikaajaline. Näiteks pikaajalise mitmeaastase treeninguprotsessi tagajärjel parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus rahuolekus tõuseb, mille tulemusena areneb bradükardia. Südametegevuse hormonaalne regulatsioon toimub sisesekretoorsete näärmete kaudu, otsest mõju südametegevusele avaldavad hormoonid adrenaliin, noradrenaliin ja türoksiin. Intrakardiaalne reflektoorne regulatsioon muudab südametegevust vastavalt südame kambritesisese rõhu, mahu ja vere keemilise koostise muutumisele. (Ibid) 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks Korduvate kehaliste koormuste mõjul täiustuvad organismi adaptsioonimehhanismid: suureneb
Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5. Ehhokardiograafia6. Südamerütmi ja vererõhu ööpäevane jälgimine 7. Vere analüüsid jt uuringud S/V ülekoormussündroomi teket soodustavad tegurid. a. treenimine ja võistlemine haigena. liiga intensiivne jõuvastupidavustreening noorukieas c. kõrgenenud vererõhule kalduvad noorukid, eriti kui nad tegelevad jõu-või jõu-vastupidavustreeningugad. ebapiisav toitumine S/V ülekoormussündroomile viitavad muutused.1.Väljendunud bradükardia või tahhükardia 2. Koormusel või koormusjärgselt ebasoodsate hemodünaamiliste reaktsioonide ilmnemine 3.Puhkeolekus, koormusel või koormusjärgselt muutused EKG-s rütmihäirete tekkimine, repolarisatsioonihäired Mitraalklapi prolaps. Mitraalklapi hõlma väljasopistus (protrusioon) vasaku koja poole süstolis. Üks S/V äkksurma põhjuseid sportlastel. Kerge mitraalprolaps - ilma hemodünaamika häireta, normaalse südamerütmi ja normaalse vasaku vatsakese suuruse
annaabi.ee 
