Taimsed mürgid (1)

Taimsed mürgid
Ingmar Juurik
 
 
Sisukord
●Mürktaimedest üldiselt
●Eesti mürktaimed
●Mõned mürktaimed ja nende iseloomustus
●Muud mürgid
●Teised mürgised taimed
 
 
Mürktaimedest üldiselt
●Mürktaimi on umbes 10 000 li ki, neid kasvab kõikjal, 
kõige rohkem lähistroopikas ja  troopikas ; enamik kuulub 
õistaimede hulka.
●Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, 
peamiselt juhtub neid alla 10- aastastel  lastel. 
● Eluohtlike  ägedate mürgistuste keskmiseks  sageduseks  
arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku 
kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. 
 
 
Eesti  ohtlikumad mürktaimed 
●Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja 
koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. 
●Vähem mürgised on  ussilakk ,  sookail , 
mürktulikas, piimalil ed, vereurmarohi,  metspipar , 
soovõhk.
●Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, 
sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalil .
●Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks 
unimagun,  karumustikas , koerapöörirohi, ogaõun, 
maarjasõnajalg, maikel uke jt. 
 
 
Sinine käoking (Aconitum napellus) 
Kuni 1,5 m kõrgune 
mitmeaastane taim.  Vars  on 
püstine, suurte tumeroheliste 
sõrmjate  lehtedega , õitseb 
juulist septemrini. Õied 
suured, sini-violetsed, 
koondunud kobarasse. Meil 
levinud kui  ilutaim . 
 
 
Sinine käoking
Euroopa kõige mürgisem taim, mis 
sisaldab  alkaloid   akonitiini .
 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast 
akonitiini võib põhjustada inimese 
surma. Taime  mahlas  olevad  toksiinid  
on võimelised  tungima  läbi naha.
Akoniti ni toimemehhanism (lipiidides 
lahustuv  toksiin ) mõjutab 
rakumembraani voltaaž-sõltuvate Na+ 
kanalite omadusi. Suurendab 
pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja 
lihasrakkudesse ( kanal   avaneb  
normaalse membraani potentsiaali 
juures ja ei inaktiveeru), tulemusena 
depolarisatsiooni  halvatus .
 
 
Sinine käoking
●On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga 
juuremugulad on ära  vahetatud  selleri omadega 
ja neid on söödud, hoolimata teravast  maitsest . 
●Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. 
Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja 
lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus.
 
 
Ägeda mürgistuse ravi
●Maoloputus ja aktiveeritud süsi
●Forsseeritud  diurees  ja hemosorptsioon
●Sümptomaatiline ravi: bensodiasepi nid, krambivastased 
ained, antiarütmikumid
 
 
Harilik mürkputk (Cicuta virosa)
50 – 120 cm kõrgune taim. Vars 
sile ja õõnes, lehed kaheli- või 
kolmelisulgjad, saagja servaga. 
Risoom  on jäme, muguljas, sügisel 
õõnes,kambriteks jaotunud. Valged 
õied on koondunud paljude ki rtega 
li tsarikaks. Õitseb juulis ja 
augustis. Suhteliselt  haruldane  
taim, kasvab märgades kohtades 
järvede ja jõgede ääres ning 
soostunud aladel.
 
 
Harilik mürkputk
●Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- 
süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja 
tsikutoksiini.  Tsikutoksiin on ka tugev GABA 
retseptori agonist. 
●Mürgistus väljendub kiiresti kõrvetuse ja 
kratsimis tundega  suus ; järgneb i veldus ja 
oksendamine, keelehalvatus, kõhuvalu, 
peapööritus, janu, tugevad  krambid  ja segasus. 
Võib esineda rabdomüolüüs ja bradükardia Surm 
saabub harilikult juba mõne tunni möödudes 
peale mürgi sissevõtmist. 
 
 
Harilik mürkputk
Arvukalt on andmeid surmaga lõppenud 
mürgistustest, eelkõige lastel, kes närisid 
äralõigatud varre alumist, 
magusamaitselist osa. Samuti on risoomi 
ära vahetatud selleri omaga , millel on 
samasugune  lõhn.
 
 
Täpiline surmaputk (Conium maculatum)
0,5 - 2 m kõrgune kaheaastane taim. 
Õõnsa varre alumine osa on kaetud 
punakaspruunide täppidega. Taimel on 
rotihais. Kasvab metsaservadel, 
kaldajärsakutel, teeäärtes, asulate 
läheduses.
 
 
Täpiline surmaputk
●Mürgiks on mitmed alkaloidid, eelkõige  koniin  
(toimelt nikoti nile ja kuraarele lähedane aine, 
mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja 
atropiin . Koniin läbib kergesti naha ja on 
täiskavanule toksiline annuses >0,1g. 
●Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata 
viljad  (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes 
ja pimedates kohtades on mürgisemad kui 
päikese käes kasvanud. 
 
 
Muud mürgid
●Paljudes teistes taimedes võib leida ka:
●rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislil )
●sinihapet (HCN)( luuviljad )
●meseriini(harilik näsiniin)
●paristifi ni, paridiini(ussilakk)
●konvallatoksiin (südameglükosi d), 
konvallasi d,konvallari n( maikelluke )
●oleandri ni, neri ni(oleander) 
 
 
Teised mürgised taimed
●Kibe  tulikas  (Ranunculus acris)
●Võsaülane ( Anemone  nemorosa)
●Harilik sinilill ( Hepatica  nobilis)
●Harilik kukehari (Sedum acre)
●Kuutõrverohud (Polygonatum)
●Maavitsad (Solanum)
● Siumari  (Actaea spicata)
●Sookail (Ledum palustre)
 
 
Tänan kuulamast!
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16