Troopilised haigused (0)

ÜL 1.
25-aastane mees käis Kesk-Aafrikas ( Rwanda ) 2-nädalasel turismireisil. Ta konsulteeris reisi eelselt infektsionistiga ning kasutas kemoprofülaktikumina meflokiin. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik , halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga. Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse- taolisi moodustisi.
Mis haigusega on tegemist?
Malaaria
Mis on võimalik haigustekitaja?
Suurima tõenäosusega Plasmodium falciparum, kuna ülesande tekstis on öeldud, et sõrmuse-taolised moodustised olid NORMAALSE suurusega erütrotsüütides, 2-3 rõngast. Teisele levinud malaaria plasmoodiumile – Plasmodium vivax ’ile on aga iseloomulik asjaolu, et nakatunud erütrotsüüdid on suurenenud, lisaks peaks sel juhul olema näha ka graanuleid. Falciparumile viitab just see, et vererakud on normaalse suurusega, “sõrmused “ on mõnevõrra väiksemad ja “sõrmuseid” on erütrotsüütides arvuliselt rohkem. See fakt, et palaviku hood on ebaregulaarsed ka suurendavad tõenäosust, et tegemist on just P. falciparumiga.
Kuidas diagnoositakse ?
Esmalt annab kahtluse malaariainfektsiooniks muidugi kliiniline pilt, eriti iseloomulikud on just teatud üsna kindlate tundide tagant aset leidvad palavikuhood, mis on põhjustatud erütrotsüütidesisese ja –välise tsükli vaheldumisest.Et aga kindel diagnoos panna, siis põhivärk on vereäigepreparaat (ka paksu tilga meetod), kus siis otsitakse vastavaid plasmoodiumi vorme erütrotsüütide sees ja neist väljas. Lisaks sellele saab teha ka vähem invasiivseid sülje ja uriini uuringuid. Lisaks eelnevatele on olemas ka antigeenitestid ja vana hea PCR meetod ka. Siiski, vereäigepreparaat on number üks ( veri võtta haigushoo ajal või pärast seda). Seroloogiline meetod antikehade järgi
Kuidas ravitakse?
Esmalt, ravi oleneb mitmest asjaolust. Nende hulgas nt milline plasmoodium haiguse on põhjustanud, millise patsiendiga on tegu (laps, rase , täiskasvanu vms), vastava plasmoodiumi teadaolev resistentsus osadele ravimitele(selle jaoks annab hea informatsiooni teadmine, millises piirkonnas patsient on käinud).
Konkreetsetest ravimitest rääkides näiteks klorokviin, kviniinsulfaat, hüdroksüklorokviin, meflokiin, kombinatsioon atovakuoonist ja proguaniilist. Plasmodium falciparumi puhul primakviin (oluline kuna aitab ennetada parasiidi levikut) väga oluline. Ravi puhul tuleb ka silmas pidada konkreetse haigusjuhu raskusastet – näiteks kui tegu on väga raskes seisus patsiendiga, siis eeldatakse et tegu on falciparumiga, kuna tema infektsioon on kõige ohtlikum ja raskem. Lisaks on olemas ka selline ravim nagu artemisiniin. Ja lõpuks veel juurde mainida, et resistentsus on suur probleem malaaria puhul.
Miks vaatamata kemoprofülaktikale patsient haigestus?
Kõige tõenäosem põhjus on P. falciparumi resistentsus klorokviinile. Võib olla põhjus ka ebakorrektses keemiaprofülaktikas (on vaja alustada 2 näd. enne reisi algust, jätkata kogu reisi vältel ja 3 pärast reisi lõppu).
Missugused haiguse komplikatsioonid võivad tekkida?
Kuna tegemist on pahaloomulise malaariaga, lisaks tavalise sümptomaatikale võivad lisanduma trombohemorraagiline sündroom (verekapillaaride permeaablus suureneb-->hemmorraagia, kapillaare ummistuvad parasitaarsed trombid -rosettid--> tromboos ), ajukahjustus (malaariapigment ja suured kogused erütrotsüütide lagutükke ummistavad aju kapillaare; võib viia kooma ja surmale), blackwater fever (maksakahjustus), neerukahjustus (hemoglobineemiast põhjustatud). Võimalik, et parasiite täis vererakud blokeerivad ajus väiksemaid veresooni -> aju võib saada seeläbi kahjustatud; kooletatüüpi kahjustus -> kõhulahtisus; ikterus - biliaarne
· Hingamisprobleemid – põhjustatud akumuleerunud vedeliku poolt kopsudes
· Organpuudulikkus – põhiliselt põrn, maks, neerud on ohustatud
· Tõsine aneemia
Väga madal veresuhkur – võib olla põhjustatud ka kviniinide poolt
ÜL 2.
40-aastane naine käis Kongos 1-nädalasel turismireisil. Ta ei konsulteerinud reisi eelselt infektsionistiga. Seetõttu ei vaktsineerinud ta ennast ega teinud kemoprofülaktikat. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik, halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga. Palavikuperioodid kordusid regulaarselt 48 tunni järel. Objektiivse leiuna oli põrn palpeeritav . Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat.
Mis on võimalik haigustekitaja?
Plasmodium sp.(ovale või vivax)
Missugused haigused vähendavad vastuvõtlikkust selle infektsiooni suhtes?
Sirprakkuline aneemia, talasseemiad, Glc-6-P DH defitsiit, Duffy antigeeni kindlad fenotüübid (erütrotsüütide pinnal)
Missuguseid on arengutsükleid tekitaja läbib?
Nope, not gonna happen ... butt fuck it,
Malaaria tekitaja paljunemisel on mitu staadiumi. Inimimene on sekundaarne peremees ja nakatub , kui Anopheles sääsk toitub. Anopheles koos süljega pritsib sporozoiite verre, kust nad saabuvad maksa, seal nad tungivad hepatostsüütidesse,kus ta muutub trofozoiitiks ja paljuneb moodustes skizondi, mõne aja pärast (7-15päeva) skizont segmenteerub, tekivad merozoiidid mis vabanevad hepatotsüüdidest ja nakkavad erütrotsüüte. Mõned malaria liigid (P.ovale ja P.vivax on võimelised moodustama hüpnozoiite). Erütrotsüüdis merozoiid muutub trofozoiidiks ja sealt on kaks võimalust edasiarenguks: esimene- aseksuaalne, moodustavad skizondid ja nendest rohkem merozoiite, või teine- gametotsüütide tekke. Sääsed imevad gametotsüüte, toimub suguline paljunemine, lõppude lõpuks tekivad sporozoüüdid, mis migreeruvad süljenäärmetesse ja on võimelised nakatama inimesi.
Miks on võimalik reinfektsioon?
Bradüsporozoiitid (hüpnozoiidid) arenevad maksas edasi pärast pikemat peiteaega (6-14 kuud)
P.falciparum’i nakkusohtlikkus -> kuni 1a
P.malaria -> 2-20a
P.vivax, ovale -> 3a, 1a
P.falciparumi nõrgestab nii palju immuunsüsteemi, et võimalik sekundaarsed infektsioonid ( septitseemia )
Kuidas haigus levib?
Vektori (hallsääsed), vereülekande ja maksasiirdamisega, emalt lootele . Airport transmission!
Milliseid meetmeid kasutatakse selle infektsiooni profülaktikas?
Kemoprofülaktika, võib kasutada ka antisääsevastased turvameetmeid
ÜL 3.
9-aastane Peruu maapiirkonna poiss haigestus 1 nädala pärast kõrbesääse hammustust. Näole putuka hammustuskohale tekkis algselt sügelev paapul, mis haavandus. Haavand oli valulik , punetav ning kõrgenenud servadega . Kaela piirkonna lümfisõlmed olid suurenenud. Ajapikku haavand suurenes kahjustades ka suu limaskesta.
Mis haigusega on tegemist?
Kutaanne leishmaniaas
Mis on tekitaja?
Leischmania mexicana, braziliensis (kutaanne), peruviana, major
Mis on vektoriks?
Moskiitod e. kõrbesääsed (Phlebotomus)
Põhiperemees -> koerad , rebased, šaakalid, närilised
(Vaadata kohalike inimeste ja loomade kõrvu!)
Kuidas diagnoositakse?
Haavandi eritise mikroskoopiline analüüs
ÜL 4.
8-aastasel Kongo poisil tekkis üldine halb enesetunne, palavik, näo turse , käel papuloerütematoosne lööve, kaela lümfisõlmed suurenesid (Winterbottom'i sümptom). Palavik ei kadunud vaatamata malaaria vastaseid preparaate kasutamisele. Kaasnesid pea- ja lihasvalu . Sümptomid leevendusid . 6 kuud tundis laps ennast hästi (öeldakse, et siis on inimesed hüperaktiivsed, ka seksuaalselt), seejärel tekkis pidev peavalu, treemor kätes, liikumisel vajas laps abi. Esines desorientatsioon ajas ja ruumis.
Mis haigusega on tegemist?
Gambia trüpanosomiaas
Milline on haiguse prognoos?
Hetkel hiline staadium, prognoos halb. Ravi puudumisel võib kaasneda surm (jes)
Mis on tekitaja?
Trypanosoma brucei gambiense/rhodiense. esimene aeglasem , teine kiirem vorm.
Vektor ?
Tsetsekärbsed
Ravi?
Kuna haigus on juba sekundaarses staadiumis (neuroloogiline faas) soovitatakse kasutada melarsoprooli. Alternatiivina 1) melarsoprool + nifurtinox või 2) eflornithine. Kui tegemist oleks algstaadiumiga (hematolümfaatiline faas) siis pentamidiin gambiense vastu ja suramiin rhodesiense vastu.
ÜL 5.
Muidu tervel 4-aastasel Brasiilia tüdrukul tekkis üldine halb enesetunne ning vasema silma ödeem ja konjunktiviit (Roman’i sümptom). Regionaalsed lümfisõlmed suurenesid, kaasnesid pea- ja lihasvalu, palavik, isutus , diarröa. 2 kuu möödudes lisandus tahhükardia. Objektiivne leid: maks ja põrn olid suurenenud, EKG-s muutused (QRS- kompleks ja T-sakk madaldunud).
Mis haigusega on tegemist?
Chagasi tõbi (nüüd leitud ka Euroopas) Ameerika trüpanosoom
Mis on tekitaja?
Trypanosoma cruzi
Mis on vektoriks?
Röövlutikad
Kuidas diagnoositakse?
Ägeda vormi puhul vereäigepreparaatidega. Kroonilise vormi puhul kasutatakse immunoloogilisi meetodeid . Võib ka võtta lümfisõlmede, luuüdi või lihaste biopsiamaterjali ja proovida leida seal amastigootseid vorme. Klassikaline meetod on ksenodiagnostika: nakatamata röövlutikas imeb haige verd -> putuka seedekulgas toimub trüpanosoomide paljunemine, mille avastamine toimub 3-4 nädala pärast. Tulevikus südamepuudulikkus!!!
Millega ravitakse?
Nifurtimox ägedas faasis, Benznidazole kroonilises (aga keeruline välja ravida)
ÜL 6.
30-aastane brasiillane, kes elas trüpanosomiaas endeemilises piirkonnas, kaebas südame rütmihäireid (bradükardia). Sedastati krooniline südamepuudulikkus.
Ameerika trüposomiaas
Millised on haiguse ülekandeteed?
Röövlutikate fekaalide kaudu, vereülekandega, rinnapiimaga, organi siirdamisega, emast lootele, harva saastunud toiduga