KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID - KORDAMINE (0)

KORDAMINE KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID
1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib?
Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini.
2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused?
Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon , aordi - mitraalklapi rikked , mitteisheemilised südamehaigused .
3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas?
* löögisageduse tõstmisega
* veresoonte kontraheerumisega
* müokardi rakkude kasvu kiirenemisega
4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks?
Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust.
* Vähendada südame järelkoormust.
* Vähendada südame eelkoormust.
5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)?
AKEI: Vähendavad südame eelkoormust ja järelkoormust
ARB: kasutatakse, kui AKEI ei sobi pt.
Beeta-blokaatorid: (metoprolool, karvedilool, bisoprolool, nevbivolool). Valikravimiks pt, kellel süstoolne funktsioon on vähenenud standardravi kasutamise tulemusel.
Digoksiin: Kasutatakse siis kui kaasneb kodade virvendusarütmia, pikaajaline digoksiini manustamine ei paranda elulemust. Aeglustavad südame löögisagedust ja parandavad kontraktiilsust. Paraneb vatsakeste funktsioon ja vähenevad SP sümptomid.
6. Mida kujutab endast südame isheemiatõbi ja millised on selle erinevad vormid?
Isheemiatõbi – koronaararterite verevarustuse häire.
* Pingutusstenokardia (stabiilne stenokradia) – tekib kindlatel tingimustel. Kaob puhates, vaibub nitroglütseriini manustamisel.
* Äge koronaarsündroom (ebastabiilne stenokardia, müokardiinfarkt) – tekib rahulolekus, kestab kauem, ei allu nitroglütseriinile.
7. Mida soovitakse südame isheemiatõve korral ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk?
Suurendavad müokardi verevarustust ning vähendavad müokardi O2 vajadust.
Ravi eesmärk: ennetada reinfarkti, parandada elulemust nendel, kellel on olnud infarkt .
8. Milliseid ravimeid kasutatakse südame isheemiatõve ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad ( nitraadid , beeta-blokaatorid, Ca-kanali blokaatorid)?
Nitraadid: tõstavad müokardi O2 varustatust (laiendavad koronaarartereid), vähendavad müokardi hapnikuvajadust (eelkoormuse vähendamine).
BB: vähendavad müokardi hapnikutarvet (kontraktiilsust ja löögisagedust).
Ca-kanali blokaatorid (verapamiil, diltiaseem): tõstavad müokardi hapnikuga varustatust (laiendavad koronaarartereid). Vähendavad rohkem müokardi O2 vajadust, kuna vähendavad kontraktiilust ja löögisagedust.
9. Millised süsteemid võtavad osa vererõhu füsioloogilisest regulatsioonist ja kuidas?
* Sümpaatiline NS * RAAS. * Neerufunktsioon
* Hormoonid ( adrenaliin , ADH, kilpnäärme hormoonid) * Veresoonte endoteel
Vererõhk on reguleeritud kompensatoorsete mehhanismidega, mis on vastavuses südame nõudlusega.
10. Miks on vaja veenda inimesi selles, et nad võtaksid oma vererõhuravimeid nii, nagu raviarst seda on ette kirjutanud? Miks veenmine võib vahel osutuda keeruliseks?
Komplikatsioonide vältimiseks
11. Mida soovitakse hüpertensiooni ravis kasutatavate ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk?
Vähenda perifeerset vaskulaarset reistentsust ja/või vähendada väljutusmahtu.
Ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südamee-veresoonkonna haiguste riski vähendamine.
12. Milliseid ravimeid kasutatakse primaarse hüpertensiooni ravis ja millised efektid on nendel ravimitel antud seisundile?
AKEI: veresoonte perifeerne resistentsus langeb, RR langeb.
ARB: Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid.
Ca- kanalite blokaatorid (KKB): Vaba Ca sisalduse tõus põhjustab müokardi ja veresoonte silelihaste kontraktsiooni tugevnemise. Ca on oluline ka erutuse tekkes ja levikus südames. Toimed on seotud Ca-kanlite blokeerimisega veresoontes ja müokardis.
Tiadsiid-diureetikumid: Vähendavad vereplasma mahtu ja Na sisaldust. Langeb veresoonte toonus ja perifeerne vaskulaarne resistentsus.
Beeta-adrenoblokaatorid (BB): Kasutatakse enamasti kaasuva kardiovaskulaarhaiguse esinemisel, mis nõuab BB-i kasutamist (südame isheemiatõbi, rütmihäired ).
13. Kuidas vähendada vererõhuravimite poolt põhjustatavat ortostaatilist hüpotensiooni?
Kui ortostaatiline hüpotensioon on põhjustatud ravimist, siis tuleb see ravim tavaliselt eemaldada raviskeemist ning püüda asendada mõne alternatiivse ravimiga. Peatsi tõstmine magamise ajaks vähendab hommikul tekkivat ortostaasi, samuti peab teadlikult aeglaselt püsti tõusma.
14. AKEI, ARB, KKB, diureetikumide, beeta-blokaatorite, nitraatide, digoksiini toimemehhanism ja kõrvaltoimed .
Toimemehhanismid
Kõrvaltoimed
AKEI
Pärsivad angiotensiin I konventeerimist angiotensiin Iiks (tugev vasokonstriktor).
Uimasus, kiv köha , hüpotensioon, äge neerupuudulikkus, hüperkaleemia , angiödeem, nahalööbed
ARB
Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid.
Uimasus, hüpotensioon, äge neerupuudu-likkus, hüperkaleemia.
KKB
Dihüdropüriniidid – toime peamiselt veresoontesse. Mitte-dihüdropüridiinid – Verapamiil: toime peamiselt südamesse.
Diltiaseem: toime südamesse/ veresooned
Dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, näo-naha õhetus, perifeerne turse , tahhükardia .
Mitte-dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, kõhukinnisus , bradükardia, AV blokaad.
Diureetikumd
Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): inhibeerivad Na, Cl transporterit distaal-ses tuubulis. Suureneb Na, Cl, K, vee eritumine , vähene Ca eritumine.
Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin):
Seostuvad Na, K, Cl transporteriga Henle lingu ülenevas osas ja takistavad nende ioonide ja vee tagasiimendumist.
Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): Enamus on seotud vedeliku ja ioonide tasakaalu häirega. Hüpokaleemia – mõju südamele (arütmiad), ajule ja lihastele . Hüpotensioon.
Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin):
Sama mis tiatsiididl + doosist sõltuv pöörduva toimega kuulmise langus.
BB
Vähendavad erutuse ja füüsilise koormuse toimet. Langetavad vererõhku.
Bradükardia, nõrkus, väsimus , seksuaalne düsfunktsioon meestel, perideersete vere- soonte ahenemine, hüpoglükeemia sümptomite maskeerimine, bronhospasm.
Nitraadid
Nitraatide manustamisel vabaneb NO, mis on veresooni laiendava toimega (rohkem veenid, vähem arterid)
Peavalud , ortostaatiline hüpotensioon ja tahhükardia, nahaõhetus, nitraatide suhtes on täheldatud tolerantsuse arengut. Nitraa-te ei tohi manustada koos potentsiravimite-ga (Viagra, Cialis)- ohtlik hüpotensioon.
Digoksiin
Südamesse: neg. kronotroopne toime, löögisagedus ↓, pos. kronotoopne toime, kntaktsioonijõud - ↑, neg. dromotoopne toime – erutuvusjuhtivus ↓, pos. batmotr-oopne toime – erutatavus ↑.
Veresoonkonda: kontraktsioonijõu tugev-nemisega saadakse parem verevarustus .
Neerudesse: diureesi suurenemine – neerude verevarustuse prananemisest. Vähenevad tursed .
KNS, seedetrakt : olulised kõrvaltoimetena.
Südamesse: rütmihäired
Seedetrakt: iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus .
KNS:peavalu, unisus, kurnatus , psühhoosid, hallutsinatsioonid, nägemishäired.
15. Miks tuleks beeta-blokaatoreid kasutades ravi lõpetada järk-järgult ja mis siis juhtub, kui seda mitte teha?
Ravi järsk lõpetamine võib põhjustada müokardi isheemiat koos stenokardia ägenemisega, müokardiinfarkti või hüpertoonia süvenemist.
16. Antiarütmikumide klassifikatsioon .
I klass: Na+ kanali blokaatorid – klinidiin, propafenoon, lidokaiin , flekaiinid.
II klass: BB – propranolool, sotalool.
III klass: Ravimid, mis pikendavad repolarisatsiooni – amiodaroon.
IV klass: Ca-kanali blokaatorid – verapamiil.
17. Millised on sagedasemad antiarütmikumide põhjustatud kõrvaltoimed?
Kinidiin – iiveldus, oksendamine, diarröa, segadusseisund, hüpotensioon.
Lidokaiin – bradükardia, hüpotensioon, krambid , hägune nägemine.
BB – bradükardia, hüpotensioon.
Ca-kanalite blokaatorid – bradükardia, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine
* Kõik arütmiavastased ravimid võivad ise arütmiat esile kutsuda!
18. Amiodarooni kõrvaltoimed.
Pulmonaalne toksilisus – kõige ohtlikum. Düspnoe, kuiv köha, kopsufibroos, pulmonaalne kollaps.
* Maksakahjustus
* Kilpnäärme funktsiooni häired
* Seedetrakti kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired, kõhukinnisus (ravi alguses)
* Fototoksilisus – tõsine! Vältida UV kiirgusega kokkupuudet, nahavärvi muutused.