Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elulised näiitajad (0)

1 Hindamata
Punktid
Elulised näiitajad #1 Elulised näiitajad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ANNAk123 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede

Õenduse alused
thumbnail
54
pdf

Lapse objektiivne läbivaatus. Üldseisund, kehatemperatuuri mõõtmine.

kehatemperatuuri juures. Hüpotermia — vaegsoojumus (Valdes ja Veski 1982). Organismi temperatuuri alanemine. Normist madalam kehatemperatuur. Seisund, kus kehatemperatuur on alla 35 °C. Nahk on kahvatu, kuiv ja tsüanootiline. Organismis kaotatakse rohkem soojust, kui seda tekib, mistõttu kehatemperatuur langeb. Perifeersed veresooned ahenevad, vereringe takistus suureneb ja vererõhk tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad südame rütmihäired, tekib teadvusetus. (Iivanainen jt 1997, Ravijuhendid ... 2007, Nienstedt 2005, Lassauer ja Clayden 2007, Hockenberry ja Wilson 2008) 2 1.2. Üldseisundi objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Üldseisundit kirjeldatakse ja hinnatakse igal läbivaatusel. See põhineb õe ja arsti tähelepanekutel

Meditsiin
thumbnail
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

SOKK Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini, arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled nõrkus, rahutus pindmine, kiire hingamine iiveldus, oksendamine, janu teadvusehäired, teadvusetus Mida teha soki ennetamiseks 1. Kindlustada elulised funktsioonid! 2. Sulge kõik välised verejooksud! 3. Võimalikult rohkem hapniku! 4. Kaitse termokahjustuste eest! 5. Ei anna süüa ega juua 6. Ära põhjusta valu! 7. Ära vaigista valu! 8. Ära transpordi ise traumapatsienti! 9. Sokiasend! 10. Rahu ja vaikust!

PANGANDUS
thumbnail
46
doc

Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu

120/90S.mmHg Clexane 0,6ml S. 20.00: 20.00: s/c 10:00 s/c 10:00 130/75mmHg Zephazolinum 120/75mmHgS. Augmentin S. Augmentin 1,2g 1g i/v 4x. 1,2g i/v 6:00; i/v 6:00; 14:00; Pulss (8.00) 85x’ 84x’ 88x’ 14:00; 22.00 22.00 Ühekordselt: SpO2 (8.00) 92% 95% 96% Toit T. Dormicum Patsient sõi 3 Enne operatsiooni Sõi 3 korda päevas. 7,5g p/okorda 9:00 päevas. söömata ja

Kirurgia
thumbnail
52
doc

PÕLETUS

mida nimetatakse põletushaiguseks. Põletushaigusel eristatakse nelja perioodi: I Šokiperiood Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus. Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk sekundaarseks põletusśokiks. Varajane, esmane põletusšokk Areneb esimese tunni jooksul pärast põletust neurohumoraalsete nihete tagajärjel ja seda iseloomustab organismi vereringe kriis:  algul on vererõhk kõrge, pulss kiire,  seejärel vererõhk langeb,  diurees väheneb,  tekib oksendamine ja  hüpotensioon. Kliiniliselt esinevad patsiendil:  erutus, motoorne rahutus,  valu,  oigamine, rabelemine;  lihasvärinad, külmavärinad. Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk Areneb 2-3 tundi pärast põletust. Tekkepõhjuseks on veresoonte permeaabluse (läbilaskvuse) muutused – plasma, vee ja Na+ väljumine veresoontest. Kujunevad:

Meditsiin
thumbnail
13
doc

Õendus II

KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o

Õenduse alused
thumbnail
9
doc

2. kursuse kirurgia Õenduslugu ja õendusplaan

00 kell8.00 Roojamine x x x x x Oksendamine - - - - - Päevik. 18.04.2011 Patsient saabus osakonda. Üldseisund hea. Patsiendil võetud anamnees, vajalikud vereproovid. Mõõdetud kehatemperatuur, vererõhk mille väärtus oli 180/90mmHg ja pulss 78x/min. Patsient kaebas valu alaseljas(6palli),põhjendab et liikus täna rohkem, arsti korrasldusel mannustaud arsti poolt määratud valuvaigistav i/m süst Tramadoli.(kell-12.00). Kell13.30 valu on leevenenud. Saatsin patsienti EKG- tegema. Kuna patsiendile oli määratud järgmiseks hommikuks angiograafia, rääkisin patsiendile selle olemusest ja võimalikutest tüsistustest, samuti et hommikul ei tohi süüa. Kell 15.45 paigaldatud perifeerne veeni kanüül (vasak käsi). Kell 17

Kirurgia



Lisainfo

Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis - bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis - tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun