Geriaatrilise patsiendi õenduslugu (1)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Füsioloogia

1 HALB

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe eriala
Jelena Kapustina
GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU
Ettekanne
Õppejõud: Erle Remmelgas
Tartu 2010
Sissejuhatus

SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond
Haiglas juhendaja : Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas
Sest temaga sain hea kontakti luua.

Andmed patsiendi kohta

Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg.

13.06.1948 a. 60a.

Viljandi linn

Pensionäär

Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02.
Eluanamnees

Sündinud Viljandis , ahjukütega majas . Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette , sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga.

Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu eas tehtuud parempoolne endarterektoomia. Aastast 2007 põeb I tüüpi diabeeti. Käesoleval ajal põeb hüpertooniat.

Perekonnas ema põdes suhkruhaigust. Muid pärilike haigusi patsient oma suguvõsas ei suutnud meelde tuletada. Vanemad on elus, ema 87 aastat ja isa 85 aastat, elavad Viljandis.

Elus on kaks õdet. Üks elab Tallinnas, teine Saaremal. Tervisega probleeme ei ole antud ajal. Kaks last patsiendil.

Kahjulike harjumuse patsiendil praegu pole, kuid nooremas eas suitsetanud ca. 20 aastat.

Alkoholi ei tarbi

Narkootilisi aineid ja uinuteid ei kasuta.

Haiguse anamnees
Esimesel kohtumisel patsiendiga, esitas järgmised kaebused : Nii koormusel kui rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv -pigistav tunne vasemal rinnus , mis laheneb spontaanselt.Teatud asendis, liigutustel tuim näriv valu paremal keskkõhus. Hospitaliseeritud südame virvendusarütmia pärast.
Oktoobris 2009 järsku tekkinud südamepekslemine, "värelemine", külm higi. EKG-l kodade virvendusarütmia. Varem esinenud südamepeklemishoogusid, ent need on spontaanselt kadunud ning pole olnud nii ebameedlivad. Pole objektiviseeritud, mis laadi rütmihäirega on varem tegu olnud. Rütmihäire avastamise järgselt alustatud ravi Proponormiga 150mg x 4. Südamerütm pole taastunud.
Detsembrist 2009 tarvitab Marevani, algselt annuses 7,5mg/p, kuni praeguseni 9mg x1.
2003a. põdenud valuta müokardiinfarkti (EKG-l Q- sakid II, III, aVF). 2008a. ajuinsult - paranenud jääknähtudeta. UH- doppler kaelaveresoontest (12.11.2008):stenosis a. carotis int. bilater. Paremal on a. carotis int. algusosas jälgitav valendikus lokaalsed " pehmed " naastud, mis põhjustavad väljendunud stenoosi (poolautomaatset mõõtmisprogrammi sellisel juhul kasutada ei saa). Ca 9 mm bifurkatsioonist kraniaalsemal on ACI seinas lubinaaste. Vasakul on ACI algusosas pehmeid- ja lubinaaste, NASCET järgi on stenoos 42 %. Paremal on a. vertebralise algusosas lubinaaste, kriitilist stenoosi ei tähelda. Vasakul on a. vertebralise alguosas väljendunud niverdus. ACI-de intrakraniaalsetes segmentides on väljendunud lubinaaste. 2008a. novembris parempoolne a. carotis int. endarterektoomia. Pidi mõne aja pärast uuesti veresoontekirurgile pöörduma, ent pole seda teinud.
Stenokardiliste vaevuste tõttu korraldatud veebruaris 2009 selektiivne koronarograafia 24h Holter- monitooring (06.10.09): kodade virvendus. Absoluutne arütmia. Keskmine südame löögisagedus 69x´. 353 polütoopset ventrikulaarset ekstrasüstolit, 16 pausi, 63 bradükardia episoodi.
Viljandi Haiglas tehtud ehhokardiograafia 16.12.09.: vasaku vatsakese üldine süstoolne funktsioon kergelt alanenud, vahesein kergelt hüpertroofiline, diastoolne funktsioon häirunud. Vasaku koja õõs mõõdukalt suurenenud 5,1x5x6cm; parem koda 4,4x5,4cm.
Patsiendil esineb kurnatus , sest haiglas ei ole esimest korda. Usub, et Tartu haiglas saab kõik korda, valmis koostööks, sõralik.
Küsitlus ja objektiivne hinnang elundsüsteemide kohta

Üldine enesetuune- Rahuldavas üldseisundis adekvaatselt kontaktne 60 aastane meespatsient. Pükniline kehaehitus, pikkus 171cm, kehakaal 110kg->KMI:38 ( rasvumine ). Nahk ja nähtavad limaskestad puhtad ja terviklikud. Palavik patsiendil subfebriilne. Patsient on adekvaatne, teadvuses, Asend on rohkem selili .
Hingamiselundid- Köha ei esine. Hingamisteedest eritisteta. Abilihaseid ei kasuta.
Südame- vereringeelundid - koormusel ja rahuolekus aeg-ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt. Hingeldus puudub. Nähtavaid turseid ei ole. Vererõhk (mm/HG): 130/70. pulss 70x min. Süda stimulaatorita.
Seedeelundid- Defekatsioon probleemideta 2x päevas. Isutust,iiveldust ei esine. Sööb korralikult.

Kuse- erituselundid - Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine.
Luu-liigessüsteem- Patsiendil puuduvad kõrvalekalded. Liigub, peseb, riietub, sööb iseseisvalt.
Närvisüsteem- Kontaktivõime hea. Psühhomotoorne aktiivsus normaalne. Meeleolu normaalne. Tähelepanu korras.. Tasakaaluhäireid ei esine. Pearinglus puudub. Mälu korras.

Psühholoogiline ja hingeline seisund

Emotsionaalselt ei ole labiilne.
Väärtusteks on lapsed ja inimesed, kes tema suhtes on hoolad.

Sotsiaalne tervis

Patsiendil on töövõimetuspension
Elab Tartus mugavustega korteris
Lugemine, jalgrattaga sõitmine, elektroonika
Elukaaslane ja kaks last.
Patsiendi sõnul juba harjunud haigusega. Ei saa teha tööd nagu varem, ülepingutada.

Kliiniline diagnoos
Insuliinisõltumatu suhkurtõbi tüsistusteta
Kodade virvendus ja laperdus
Pingutusstenokardia; II funktsionaalne klass
Uuringud
EKG: kodade virvendusarütmia. Elektriline telg pöördunud vasakule. Q-sakid II, III, aVF. His´i kimbu vasaku sääre eesmise haru blokaad .
Holter-monitooring: kodade virvendus, Arütmia vaheldub bradükardiaga.
Ravimid
Micardis Plus 80mg/12,5mg
MicardisPlus on ravim , mis sisaldab kaht toimeainet: telmisartaani ja hüdroklorotiasiidi.
MicardisPlusi kasutatakse essentsiaalse hüpertensiooniga (kõrgvererõhutõvega) patsientidel, kelle vererõhku ei saa ainult telmisartaaniga piisavalt reguleerida. Essentsiaalne tähendab, et kõrgvererõhutõbe ei põhjusta ükski teine haigus. MicardisPlusi ei soovitata kasutada alla 18 aasta vanustel patsientidel, sest ohutuse ja efektiivsuse andmed selle vanuserühma kohta puuduvad.
Seda ravimit saab üksnes retsepti alusel.
MicardisPlusi manustatakse suu kaudu üks kord ööpäevas koos vedelikuga, koos toiduga või ilma. MicardisPlusi annus sõltub patsiendi varasemast telmisartaani annusest : 40/12,5 mg tablette võib anda patsientidele, kes said varem 40 mg telmisartaani, ja 80/12,5 mg tablette patsientidele, kes said varem 80 mg telmisartaani. 80/25 mg tablette kasutatakse patsientidel, kelle vererõhk ei allu ravile 80/12,5 mg tablettidega või kelle vererõhk on enne MicardisPlusile üleminekut kahe toimeaine eraldi manustamise abil stabiliseerunud.
Kõrvaltoimed: peapööritus ja allergia preparaati toimeaine suhtes.
Propanorm 150mg
Propanorm’i toimeaine propafenoon on rütmihäirete vastane ravim, mida kasutatakse:
paroksüsmaalsete supraventrikulaarsete tahhüarütmiate, sealhulgas kodade virvenduse raviks
ja profülaktikaks;mitteisheemilise geneesiga ventrikulaarsete tahhüarütmiate raviks.
Ravikuuri alguses on tavaliseks ööpäevaseks annuseks 150 mg (üks 150 mg tablett ) kolm
korda ööpäevas (iga 8 tunni järel), seda annust suurendatakse vastavalt südameuuringutele
järk-järguliselt. Ööpäevast koguannust 900 mg (6 tabletti) ületada ei tohi.
Kõige sagedasemad on seedetrakti kaebused ( iiveldus , isutus , kõrvetised, mõru maitse suus ,
kõhuvalu, oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus). Maksast tingitud kollasust (kolestaatiline
ikterus ) esineb küllaltki harva.
Kõige sagedasemateks kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimeteks on pearinglus, jäsemete
värisemine, kohin kõrvus, peavalu koos nägemishäiretega, nõrkus, väsimus või unehäired,
nahatundlikkuse häired.
Võib tekkida vererõhu langus (sh järsk vererõhu langus püstitõusmisel).
Harvem võivad tekkida allergilised reaktsioonid (naha punetus , lööve, sügelus, urtikaaria ),
vereloome häired (trombotsütopeenia, leukopeenia või agranulotsütoos), nägemishäired,
ärevus, segasus.
Päevik
15.02 Sain esimest korda patsiendiga kokku. Suhtlesin. Visuaalselt patsient on kurnatud. Kuid adekvaatne, sõbralik, koostöövalmis. Mõõtsin tal RR, õhtul temperatuuri. Asend on selili.
18.02 Juhendava õe korraldusel andsin patsiendile igapäevased ravimid. Vastasin küsimustele.
Teostasin patsiendile EKG. Mõõtsin RR, temperatuur. Suhtlesin patsiendiga.
19.02 Teostasin patsiendile veenipunktsioon vereanalüüsi eesmärgiga. Õe korraldusel paigaldasin Holter – telemeeter, aeg-ajalt vaatasin monitoril pildi.
22.02 Suhtlesin patsiendiga. Õe korraldusel paigaldasin 250 ml kaaliumiga NaCl 0,9% tilkinfusiooni.
23.02 Teostasin patsiendile EKG. Eemaldasin i/v kanüüli.
Õendusplaan
15.02.2010
Probleem liigne kehakaal
Eesmärk kehakaal väheneb
Tegevus Selgita patsiendile kehakaalu langetamise vajalikkust
Selgita patsiendile dieedi tähtsust
Julgusta liikuma ja võimlema arvestades patsiendi tervislikku seisundit
Kaalu patsienti igal hommikul
23.02.2010
Hinnang Kaal on sama, kuid patsient mõistab kaalu langetamise vajalikkust. Kavatseb kodus jätkata.
15.02.2010
Probleem Potentsiaalne infektsiooni oht, tingitud perifeersest veenikanüülist
Eesmärk Infektsioon ei teki
Tegevus Vaheta kanüül iga 72 tunni tagant, vajadusel sagedamini.
Jälgi a- ja antiseptika reeglid
Jälgi ümbritsevat nahka, põletikuliste tunnuste suhtes
Loputa känüül
Vajadusel vaheta sidet
23.02.2010
Hinnang i/v kanüül eemaldatud . Punkteerimiskoht ja ümbritsev nahk põletiku tunnusteta.
15.02.2010
Probleem Rütmihäired
Eesmärk Normaalrütmi taastumine
Tegevus Paigalda patsiendile südametöö
Jälgimiseks telemeetria või kardiomonitor, registreeri EKG
Vastavalt arsti korraldusele
Jälgi südamerütmi, frekventsi, dokumenteeri
Mõõda RR
Jälgi nahavärvust
Rahusta pt., anna infot ravimite, uuringute kohta.
Arsti ettekirjutusel manusta ravimid
19.02.2010
Hinnang Patsiendil on teostatud südame normaliseerimiseks elektrilöök üldnarkoosil intensiivravi palatis. Süda on läinud rütmi.
15.02
Probleem Valu rinnus tingituna pt. südamehaigusest
Eesmärk Pt.on valuvaba
Tegevus Selgita füüsilise koormuse taluvuse piir
Uuringutel käimine ratastooliga
Vajadusel manusta ravimit arsti ettekirjutusel
Vajadusel teosta EKG
23.02.2010
Hinnang Patsient on haiglast lahkumise momendil valuvaba. Enesetunne hea.
15.02.2010
Probleem Kõrgvererõhu tõbi
Eesmärk Vererõhk püsib normi piires
Tegevus Mõõda patsiendil RR 2x päevas, vajadusel sagedamini ja dokumenteeri
Anna RR langetavaid ravimid vastavalt arsti ettekirjutusele
Selgita välja hüpertoonia soodustavad faktorid (peavalu, liigne kehakaal, liigne soola tarbimine).
23.02.2010
Hinnang Patsiendi RR on alanenud ja püsib normi piires.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 323 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

323 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zubok Õppematerjali autor

Ettekanne

geriaatria õenduslugu geriaatrilisepatsiendi

Sarnased õppematerjalid

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Sisehaigused

doc

2. kursuse kirurgia Õenduslugu ja õendusplaan

Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal

Kirurgia

docx

Akadeemiline õenduslugu

.................................................................23 KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST.......................................24 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES

Kirurgia

doc

Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu

...................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise,

Kirurgia

docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

.....................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus.................................................................

Kirurgia

docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17

Esmaabi

Rohkem sarnaseid