Rästikuhammustus (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
                            
Rästikuhammustus
TÕ11
Olga  Petserin
  Irina  Jasjul
  Jelena  Dolzikova 
Õppejõud: Mai Kuum
Tallinn 2013
 Harilik rästik
Eesti looduses ainuke mürkmagu on 
harilik rästik (Vipera berus)
Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus 
oleneb rästiku  suurusest  ja sellest, kui palju sisaldavad tema 
mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda 
suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning 
raske üldseisundi väljakujunemise oht.
q Rästik M
umü Ü
r
R
k sisa K
ldab mitmeid ensüüme. 
Kliiniliselt olulisim on hemorragiin, mis 
põhjustab kapillaaride endoteeli rakkude 
lüüsumist ja hemorraagilist  turset
q Mürgi toimel tekib hemolüüs ja hüübimishäired
q  Mürk kui võõrvalk võib tekitada anafülaktilise 
reaktsiooni, mis väljendub kiiresti areneva šoki, 
bronhospasmi või kõritursena
Lokaalsed  sümptomid
K
On lpii
õ ni
hju l
s ised s
tatud k ü
apil m
la p
ar t
id omi
e 
d
endoteeli kahjustusest, võivad kesta 
2­3 ööpäeva.
­ Valu;
­ Turse;
­ Verevalumid;
­ Regionaalsete lümfisõlmede 
suurenemine.
Kliinilised sümptomid
Süsteemsed sümptomid
­ Varane anafülaktiline  reaktsioon  – hüpotensioon, sünkoop, 
angioödeem, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine;
­  Hilisemad , intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud 
sümptomid:
­ Hüpotensioon;
­ Bradükardia;
­ Spontaansed  verejooksud , koagulopaatia, DIK sündroom. 
Hemolüüs   v
→ aba
hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide  lagunemine .
­ Äge  neerupuudulikkus
Hilisvaev K
use ldiinilised sümptomid
­  Toksiline  neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid;
­ Sekundaarsed infektsioonid;
­  Nekroos ;
 Rästikuhammustuse mürgistuse      
raskusastmed
q Asetada kannatanu lamavasse asendisse 
E(ss
alv m
atu aa
d koht bi
 südameliinist allapoole), hoida 
teda soojas ja liikumatuna.
q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. 
Iivelduse,  oksendamise  ja teadvuse häirete 
korral ­  ettevaatlik!
q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, 
asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, 
lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa 
(nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk 
edasi verega ei liiguks. 
q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda 
kandma või äärmisel juhul  laskma  tal aeglaselt 
kõndida. Haige liikudes kandub mürk vereringe 
kaudu kiiremini kehasse laiali.
Maohammustuse järe E
l t sm
ule aa
b vält bi
ida kõike, mis kiirendab 
vereringet.
v Ei tohi kasutada:
­ žgutti,
­ teha sisselõiget hammustuspiirkonda
­  imeda haavast mürki,
­  kõrvetada hammustuskohta,
­ anda kannatanule alkohoolseid jooke.
Eelmäe I. ,Sütt J. ,Maip Kas
uu L. 
utatu
,Sarapuu S. , d 
 St ki
ark r
opf jan
 J. 
du
(2006). Rsästikuhammustus, SA 
TARTU ÜLIKOOLI  KLIINIKUM , Anestesioloogia ja  intensiivravi  kliinik juhend.
http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Rastikuhammustuse_ravijuhis.pdf
 (05.10.2013).
Aitäh tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
•  Harilik rästik
• Slide3
• MÜRK
• Kliinilised sümptomid
• Kliinilised sümptomid
• Kliinilised sümptomid
• Slide9
• Esmaabi
• Esmaabi
• Kasutatud kirjandus
• Aitäh tähelepanu eest!