Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Makromolekulid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Makro- ja mikromolekulid.
Kaltsium . Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA ­ 800...1000 mg Allikad ­ piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid .
Imendumine ­ toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan , küllastamata rasvhaped , raud, laktoos . Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid).
Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased . · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihaskrambid), osteomalaatsia (luude pehmumine, luude mineralisatsiooni häired) ja osteoporoos (luude urbsus/pooristumine, luude massi vähenemine, rohkem vanainimestel). · Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600...750 ml); alkoholiga liialdamine viivad osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia.
Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt.
Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne veevahetus, mitmete ensüümide allosteeriline regulaator , mitmete ainete ja ioonide membraantranspordi tagamine koos K tagab membraanipotentsiaali (närvikoe ja lihaskoe talitus).
RDA ­ 1200...2300mg Allikad ­ keedusool . Imendub kergesti maos ja peensooles. Soodustab vit D. Na sisestumist toiduga peegeldab Na hulk uriinis.
Defitsiidi kliinilised markerid · Defitsiit võib kujuneda kauakestva absoluutse taimtoitluse (süüakse vaid taimi) harrastajatele (taimedes on vähe Na ja rohkesti K). · Ajutine defitsiit : räng oksendamine ( soovitada juua, kuid ainult 3...4 lonksu korraga), kõhulahtisus, rohke higistamine ja vee megatarbimine. Parim soovitus: mineraalvesi. · Markerid: kehakaalu langus, isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine , aminohapete ja monooside imendumishäireid · Kestev defitsiit: lihaskrambid, reumaatilised nähud ja oletatavasti ka terav närvivalu (neuralgia). Eriti tunda lihastes, jalgades. Näriv tunne. Liigsuse kliinilised markerid · Neerud suudavad eritada 20...35 g keedusoola (suurem kogus on tervisele juba otseselt ohtlik) · Jalgade ja näo turse (sest Na seob palju vett); kaaliumi ülemäärane eritumine (sest naatrium kontrollib seda). · Keedusool ja kõrgenenud vererõhk (hüpertoonia): ökogeneetilise olemusega seos ­ vaid neil, kellel on pärilik eelsoodumus (geneetiline tundlikkus) hüpertoonia tekkeks, soodustab keedusoolaga liialdamine haiguse patogeneesi. Kõrge vererõhuga inimestel soovitada vähem soola tarbida. · Rakkudes ioontasakaalu häirimine (Ca liigsus ja vee kogunemine kudedesse).
Kaalium . Rakkuline lokalisatsioon. Funktsioonid on sarnased Na funktsioonidele. RDA ­ 1800...5000 mg. Allikad ­ rosinad, aprikosed, virsikud, petersell , seller, koreega keedetud kartul , pähklid, teraviljad . Imendumine ­ peensoles. Soodustab vit B ja magneesium , takistab alkohol .
Defitsiidi kliinilised markerid · Ülemäärane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarvimine suurendab K väljutamist uriiniga, seda soodustab ka madal veresuhkru tase; pidev lakto -vegetaarne dieet . · Kestev ühekülgne toitumine, kestev stress võivad põhjustada defitsiiti. · Defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, suhkrutõve puhul, kortisooni, aldosterooni tarvitamisel. · Antagonistid on kortikosteroidid, diureetikumid, liigne aspiriin . · Tekivad südame rühmihäired. Järsu defitsiidi korral surm.
Allikana on hea koorega kartul kas keedetult või ahjus tehtud.
Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on üheselt täpsustamata, oletatavasti vahemikus 8...16 g. · Liigsuse sümptomiks võib olla peensoolehaavand. · Hüperkaleemia võib põhjustada südame seiskumise. Seda söömisega ei saavutata. Intravenoossel manustamisel.
Magneesium. Rakus on teda rohkem, kui rakuvõlises vedelikus . Osaleb luukoe tekkes , tahab lihaste õõgastumist, modifitseerib K-, Na-transport, on kofaktoriks 300 ensüümides, osaleb süsivesinikute metabolismis, nukleiinhapete ja valkude süntees, gllutatiooni snt, mitokondrites ATP snt. Allikad ­ värsked aedviljad , piim, õunad, kala, sojaoad, teraviljad, seemned, sibul, pähklid. Imendumine ­ niudesooles ja jämesooles. Sõltub Ca, P, parathormooni, kaltsioniini ja vit D tasemest veres. Soodustavad vit B6 ja C.
Defitsiidi kliinilised markerid · Mõõdukas defitsiit võib talvel ja kevadel kujuneda. Põhjus: Mg sisaldavad taimede rohelised osad, mida talvel süüakse vähem. · Toidu töötlemine (küpsetamine jne) praktiliselt kõrvaldab toidust Mg. · Mg imendumise/omastamise antagonistid on oksaalhape, fütaat, kortikosteroidid (hüpertoonikud kasutavad diureetikume, astmaatikud kortikosteroide). · Liigne alkohol, kortikosteroidid ja diureetikumid intensiivistavad Mg väljutamist. · Defitsiit tekib diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, maksatsirroosi, kroonilise kõhulahtisuse, kestva oksendamisel, sooltehaiguste, pankreatiidi, neeruhaiguste , ateroskleroosi, süsivesikute kestva megadieedi ning metaboolse atsidoosi puhul · Defitsiidi sümptomiteks on neuromuskulaarsete funktsionide häired: närvilisus, depressioon, letargia , lihasvärin, lihasnõrkus, südame arütmia, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus. · Sügava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja kõrge risk krampide tekkeks · NB! Mõnikord ei pruugi hüpomagneseemia puhul ülaltoodud sümptomid selgelt avalduda. Magneesiumi ja B6 vitamiini segu preparaat. Magneesium rahustab, vitamiin B6 soodustab teatud hormoonide, serotoniini, dopamiini teket.
Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 700 mg. · Toksilisuse (plasmas (3,5...5 mmol /l) esmassümptomid: oksendamine, kõhulahtisus, kuumalained, bradükardia (süda lööb liiga aeglaselt), hüpotensioon, punetus, unisus , nõrkus, kahelinägemine, kõnehäired. · Väga krõge (plmaslas 5...15 mmol /l) Mg totaaltasemega kaasuvad kõnelemisvõimetus, hüporefleksus (nt. puudub põlverefleks), halvatus , hingamispeetus ja südameseiskus. · Mg toksilisust võimendab hüpokaltseemia, hüperkaleemia ja ureemia. Magneesiumi toksilisuse antidoot on kaltsiumglükonaat.
Kloor . Keskne anorgaaniline rakuväline anioon . RDA - naised-mehed 25-50 1700-5100mg Ohutu totaalkogus ­ 8-10g Imendumine - peensooles Eritub uriiniga, 2% higiga, roojaga. Biofunktsioonid - koostöös Na ja K-ga tagatakse pH, osmolaalsus, membraanitransport , membraanipotentsiaal, soolhappe süntees maos.
Makromolekulid #1 Makromolekulid #2 Makromolekulid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Loreg Õppematerjali autor
Kaltsium, Naatrium, Magneesium, Kloor

Sarnased õppematerjalid

Vitamiinid
19
docx

Vitamiinid

Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool (­ tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glükuroonhappe konju

Biokeemia
KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus
Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
Vitamiinid
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 ­ 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 ­ 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 ­ 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 ­ 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 ­ 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 ­ 19 lk Vitamiin

Bioloogia
BIOKEEMIA
35
pptx

BIOKEEMIA

BIOKEEMIA Mis on biokeemia? Biokeemia 2 definitsiooni: · Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv teadus · Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka meditsiiniga: · Molekulaarbioloogia · Molekulaargeneetika · Geenitehnoloogia · Bioinformaatika · Molekulaarmeditsiin BIOKEEMIA JA MEDITSIIN Biokeemiliste protsesside uurimine molekulaarsel tasemel aitab meil mõista nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: · Haiguste mehhanismide tuvastamine · Haiguste diagnoos · Ravi teadusliku baasi loomine · Uute ravimite väljatöötamine ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS Bioelemendid: · Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: · Elussüsteemide talituseks hädavajalik miinimum

Biokeemia
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
Toit
44
doc

Toit

Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime

Keemia
Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun